2-25-128545/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-128545

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 18. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-128545

Tsiviilasi

Salonjoi OÜ hagiavaldus Lavellhair OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Salonjoi OÜ (registrikood 14362876, asukoht: Tallinna

mnt 14-20, 45301 Haljala, e-post: XXX), seaduslik esindaja: A.

A.;

Kostja: Lavellhair OÜ (registrikood 17296298, asukoht: Pikk

9. 46201 Kiltsi küla), seaduslik esindaja: L.-L. H., lepinguline

esindaja: Maarika Kutser (e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

26. märts 2026 / Kirjalik menetlus

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja A. A.;

Kostja seaduslik esindaja L.-L. H. ja lepinguline esindaja

Maarika Kutser.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja Lavellhair OÜ-lt hageja Salonjoi OÜ kasuks 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kaksuks

menetluskulud (riigilõiv) 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.

4. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

1 (8)

2-25-128545

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Salonjoi OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

800 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele

vastuväite, mille kohaselt kuigi töövõtja ütles töövõtulepingu üles etteteatamistähtaega järgimata,

avaldas ta sõnumivestluses, et kui avaldaja lepingu kohese lõpetamisega ei nõustu on ta valmis

siiski veel kuu aega töötama. Avaldaja keeldus sellest nimetades töövõtjat kriminaalseks isikuks ja

käskis salongi võtme 02.10.2025 üle anda. Seetõttu ei ole tal õigust nõuda makseettepanekus

märgitud varalise kahju hüvitamist. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus

15.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Viru Maakohtu 14.12.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja

riigilõivu tasumiseks.

3. 29. detsembril 2025 esitas Salonjoi OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse Lavellhair OÜ vastu

saamata jäänud tulu 750 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti

05.08.2025 töövõtuleping, mille kohaselt kohustus Töövõtja tema poolt selleks volitatud isikute

vahendusel osutama juuksuriteenuseid salon+ salongiketi klientidele salon+ Rakvere salongis, sh

andma tööga seotud konsultatsiooni klientidele ning pakkuma neile müügiks salon+ välja pandud

juuksehooldustooteid. Hageja andis kostja käsutusse töö tegemiseks vajalikud ruumid koos vee,

elektri ja töö tegemiseks vajalike muude vahendite ja vajalike materjalidega ja võimaldas ligipääsu

tugiteenustele- klientide broneerimis-, arveldus ja teavitussüsteemile. Kostja esitas hagejale

02.10.2025 allkirjastatud lepingu lõpetamise avalduse, mille märkis, et lõpetas koostöö Tellijaga

alates 30.09.2025. Lepingu p. 10.2 kohaselt võib Töövõtja lepingu üles öelda (põhjustest

olenemata), teatades sellest Tellijale vähemalt 30 päeva ette.

4. Kostja oli valmis veel 30 päeva töötama, kuid hageja keeldus edasisest koostööst ja ei saanud

seda võimaldada kuna kostja oli selleks ajaks kaotanud usalduse ja käitunud vastuolus

koostöölepingule. Nimelt sai hageja salon+ kliendiandmebaasi sulgeda pärast avalduse kättesaamist

02.10, kuid salon+ kliendiandmebaasi logifaile kontrollides selgus, et kostja oli perioodil 30.09-

02.10 sinna korduvalt sisse loginud ja teinud seal muudatusi. Lisaks palus ta kustutada klientide

tulevasi broneeringuid kaastöötajal. Kostja töötas töövõtulepingu alusel selliselt, et temale

võimaldati pakkuda teenust salon+ Rakvere salongi klientidele, kes on usaldanud oma andmed

salon+ Rakvere salongile, mitte kostjale. Töövõtulepingu p. 3.1.5 kohaselt peab Töövõtja hoidma

saladuses talle seoses töö tegemisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on

Tellijal õigustatud huvi, eelkõige hoidma Tellija ärisaladust või muud informatsiooni seoses Töö

tegemisega.

5. Lepingu p 1.4 kohaselt kohustus kostja tööd tegema (teenust vahendama) vähemalt 120 tundi

kalendrikuus ja p 6.1 kohaselt vastutama tema tegevusetusest tuleneva varalise kahju eest.

Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel oli enne lepingu lõpetamist kokkulepitud töögraafik vähemalt

120 töötunni ulatuses, kuid kostja lepingu lõpetamisega omapoolset võetud kohustust ei täitnud on

2 (8)

2-25-128545

hagejal õigus nõuda varalise kahju (eelkõige saamatajäänud tulu) hüvitamist VÕS § 128 kohaselt.

Käesoleval juhul on saamatajäänud tuluks klientidele osutamata jäänud teenus 120 tunni ulatuses,

kuna töövõtja ütles lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata ning ei osutanud Teenust. Et kostja

kasutas hageja kliendibaasi oma huvides ning kustutas sealt andmeid (mis on tuvastatavad

kliendibaasi varundatud logifailides ja töövõtja sellekohases sõnumis teisele salongi töötajale peale

lepingu lõppemist, selgesõnalise palvega kustutada kliente, keda tema pidi oktoobris teenindama),

siis on tegemist konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega. Seega ei olnud võimalik neid kliente enam

teenindada kuna nende broneeringud olid tühistatud. Selline tegevus viitab otsesele tahtlusele ja

kahju tekitamisele kostja poolt.

6. Saamatajäänud tulu arvestamise aluseks on hageja võtnud aluseks kostja poolt tehtud töö ja selle

eest tasumiseks esitatud arved eelneval perioodil. Augustikuu teenuse tasu (ilma toodete müügita)

hagejale on 1280.59 ja septembris (ilma toodete müügita) on 995.74. Et lepingu kohaselt kuulub

Töövõtjale 60% osutatud teenusest, siis oli hageja tulu augustis teenuselt 853.73 ja septembris

663.83, mis teeb keskmiselt 758.78 eurot. Kuid lisaks sellele saab hageja tulu ka teenustelt ehk 4

eurot teenuse kohta (ettevõtte lisatasu), mis augustis oli 87 teenust ehk 384 eurot ja septembris 64

teenust ehk 256 eurot kokku keskmiselt 320 eurot kuus. Kokku teeb see keskmiselt teenuse eest

saamata jäänud tasu ja ettevõtte lisatasu osas kokku 1078.78 ühes kuus. Võttes arvesse

tagasihoidlikumat näitajat ehk septembri tulu, mis oli 919.83 ja asjaolu, et hageja on jätnud

saamatajäänud tulusse arvestamata tulu ka toodete ja värvi müügi eest, mis tõttu on tõendatud, et

eeldatav saamatajäänud tulu oktoobri eest ei saa olla vähem kui 900.- eurot.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju saamata jäänud tulu osas, mis on 750 eurot.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja 12.01.2026 vastuse kohaselt on hageja nõue arusaamatu, vastuoluline ja ei tulene

seadusest. Ebaselgeks jääb, missugune võlaõiguslik leping poolte vahel sõlmitud oli. Kuigi lepingut

on nimetatud töövõtulepinguks, ei vasta see VÕS sätestatud töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksab

selle eest tasu. Töövõtuleping on tähtajaline leping, mis kehtib kuni kokkulepitud töö valmimiseni.

Käesoleval juhul on aga lepingus fikseeritud, et töövõtja saab lepingu üles öelda teatades sellest

tellijale vähemalt 30 päeva ette. Isegi kui lähtuda antud lepingust, siis kuigi kostja esitas tõesti

02.10.2025 teate, et soovib lepingu lõpetada tagantjärele 30.09.2025 (01. ja 02. oktoober olid kostjal

vabad päevad), oli ta juhul, kui hageja sellega ei nõustu, valmis töötama veel 30 päeva. Hageja

sellega ei nõustunud ning teatas, et „kriminaalsete tegudega inimesi ta oma salongi ei luba“. Seega

olukorras, kus kostja ütles küll lepingu päevapealt üles, kuid oli valmis jätkama lepingut veel 30

päeva, kuid hageja konkreetselt keelas selle, on hageja nõue alusetu ja põhjendamatu.

9. Hageja väidab, et kostja rikkus talle töö tegemisega teatavaks saanud saladuse hoidmise

kohustust ning lisast 4 nähtuvalt on muutnud kliendi kohta käivat lisainfo välja, mis on oluline info

teenuse kvaliteetseks osutamiseks ning milline tegevus kahjustab oluliselt salongi mainet. Hagist ei

selgu, missugust saladust kostja rikkunud on ega nähtu ka, missugust kliendi kohta käivat infot

kostja muutnud on ning kuidas on sellisel puhul tegemist ärisaladuse rikkumisega.

10. VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

3 (8)

2-25-128545

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval juhul ei ole hageja viide

VÕS nimetatud paragrahvile asjakohane. Hageja jätab ka tähelepanuta, et eelnimetatud paragrahvi

alusel on tellijal õigus lepingust taganeda, kuid seda ta ei teinud. Kostja on seisukohal, et alusetu on

teda süüdistada klientide broneeringute muutmises ja broneeringute endale suunamiseks. On igati

normaalne, et kostja teavitas kliente, et lõpetab töö hageja salongis. Hageja ei saa nõuda, et klient

oleks kinnistatud tema salongi juurde ning see on kliendi otsustada, missuguselt juuksurilt ta

edaspidi teenust soovib.

11. Hageja leiab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust töötada vähemalt 120 töötundi

kalendrikuus ning nõuab selles ulatuses saamatajäänud tulu. Samas on hageja ise kinnitanud, et

kostja oli valmis veel 30 päeva töötama, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja on seisukohal, et

tal on õigus nõuda varalise kahju (eelkõige saamatajäänud tulu) hüvitamist VÕS § 128 kohaselt.

Kostja sellega ei nõustu ning märgib, et VÕS kohaselt ei saa töövõtulepingust tulenevalt nõuda

saamatajäänud tulu hüvitamist. Kuigi kostja märkis, et hagejal ei ole õigust nõuda saamata jäänud

tulu, peab kostja siiski vajalikuks rõhutada, et hagis märgitud summa kujunemine on ebaselge ning

arvestuskäik arusaamatu. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda saamata jäänud tulu, juhib kostja

tähelepanu VÕS §-le 139 lg 1, mis sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Antud juhul keelas

hageja ise kostjal töö jätkamise, seega ei saa ta nõuda, et kostja hüvitaks talle saamatajäänud tulu.

HAGEJA VASTUS

12. Hageja 27.01.2026 vastuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping pealkirjastatud kui

töövõtuleping kuid ilma ühegi viiteta kostja poolt märgitud võlaõigusseaduse paragrahvidele.

Lepingu tõlgendamisel ei ole määrav selle pealkiri, vaid poolte tegelik tahe ja see kuidas see

praktikas toimis. Seetõttu tuleb lepingu liiki hinnata sisuliselt, mitte formaalse nimetuse järgi.

Oluline ei ole, kas dokumenti nimetati töövõtu-, käsundus- või koostöölepinguks – määrav on

pooltevahelise suhte tegelik iseloom. Praktikas osutas kostja salon+ klientidele juuksuriteenust

selliselt, et tema kasutuses oli kogu hageja inventar ja vahendid, st hageja ruumid koos kõigi

kommunaalkuludega (sh vesi, küte koristus jms), töövahendid (juuksuritoolid, pesutoolid, föönid

jms), kulumaterjalid (sh. pesuvahendid, värvid jms). Hageja poolt antud tööks vajalik

broneerimisprogramm koos hageja kliendibaasiga. Lisaks korraldas ja tasus hageja ka tema

täiendkoolitused, millest viimane oli 28.09.2025. Seega puudusid kostjal teenuse osutamiseks

igasugused omapoolsed kulud. Pooltevaheline koostöö seisnes selles, et hageja poolt olid tagatud

koht ja vahendid ning kostja osutas ainult teenust ja sai selle eest kokkulepitud protsendi teenuse

hinnast (samuti protsendi salongis müüdud toodete hinnast). Oluline on märkida, et kostja ei

vaidlustanud lepingu olemust selle kehtivuse ajal, vaid vastupidi ta ise soovis sõlmida leping oma

ettevõtte Lavellhair OÜ ja Salonjoi OÜ vahel. Enne seda oli ettevõtte juhatuse hagejaga

töölepingulises suhtes, mille lõpetas omal soovil 04.08.2025. Kostja asutas oma ettevõtte

05.08.2025 ja samal päeval sõlmiti ka nimetatud töövõtuleping. ee näitab selgelt, et poolte eesmärk

oli jätkata koostööd mitte töölepingulises, vaid võlaõiguslikus suhtes, kus kostja tegutses iseseisva

teenuseosutajana.

13. Lepingus oli poolte kokkuleppel sätestatud ülesütlemise tähtaeg 30 päeva. Selle eesmärk oli

tagada hagejale mõistlik aeg uue teenusepakkuja leidmiseks ning võimaldada klientide suunamist

uue juuksuri juurde. Juuksuriteenuse puhul ei ole võimalik vabaks jäänud töökohta täita koheselt,

sest uue teenusepakkuja leidmine, kokkulepete sõlmimine ja klientide ümberkorraldamine nõuab

aega. Seetõttu oli etteteatamistähtaeg poolte vahel selgelt kokku lepitud ja mõlema poole huvides.

4 (8)

2-25-128545

Kostja esitas ülesütlemisavalduse 02.10, kuid tegi seda tagasiulatuva mõjuga (lõpetada leping

30.09), märkides avalduses: „Palun pärast koostöö lõppu ei võetaks minuga ühendust“. Selline

sõnastus näitab, et kostja soovis koostöö kohest lõpetamist, eirates lepingus kokkulepitud

etteteatamistähtaega.

14. Kuigi hageja on loomulikult huvitatud, et teenuse osutamine jätkuks etteteatamistähtaja jooksul,

ei olnud see kostja käitumise tõttu võimalik. Pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist sulges hageja

kostjale juurdepääsu kliendiprogrammile ning alustas viivitamatult klientide teavitamist ja

broneeringute ümberkorraldamist. Selle käigus ilmnes, et kostja oli kliendibaasis teinud omavolilisi

muudatusi ja kustutanud klientide broneeringuid, mis takistas hagejal oma kohustusi klientide ees

nõuetekohaselt täita. Kostja selline tegevus rikkus mitte ainult lepingus kokkulepitud

etteteatamistähtaega, vaid kahjustas ka hageja õigustatud huve ning tekitas täiendavat kahju seoses

broneeringute taastamise ja klientide ümberkorraldamisega.

15. Kostja ütlusest nähtub, et ta tunnistab ise, et võttis klientidega ühendust, et teavitada neid oma

lahkumisest. Klientidega ühenduse võtmiseks on aga vajalik juurdepääs hageja kliendibaasile, sest

just sealt on võimalik saada klientide kontaktandmeid. Seega kinnitab kostja oma väitega kaudselt,

et ta kasutas kliendibaasi andmeid oma tarbeks ja/või oma äritegevuse edendamiseks.

KOHTUISTUNG

16. 26. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatu juurde. Enamus klientidest on Salon+

kliendid. Nad on andnud oma andmed Salon+ salongiketile, mis tähendab, et tegu on

isikuandmetega. Keelatud on võtta programmist inimeste andmeid ja neile oma mobiili pealt

helistada. Kui klient salongi tuleb esimest korda, siis küsitakse temalt, kas ta on nõus jätma meile

oma andmed ja andmed salvestatakse süsteemis (eesnimi, perekonnanimi), osad annavad meili

aadressi, osad ei anna. Osad annavad ainult telefoninumbri. Igal kliendil on õigus valida juuksurit.

Poolte vahel sõlmitud lepingu pealkiri ei ole hästi välja kukkunud aga oli enne seda ka tööleping.

Kostja seaduslik esindaja alustas oma OÜ-ga ehk kuni 04. augustini töötas ta klassikalise

töölepinguga, mille ta soovis ise lõpetada. Kahju arvestuse aluseks võttis hageja aluseks augustis ja

septembris kostja esindaja poolt tehtud teenuste arvete alusel. Välja arvutatud 4 eurot, välja võetud

tema 60%, mis kuuluks talle ja kahe kuu 40%, välja jäetud ka müügitooted ja värvi ja 40% summa

vähendati veel, et oleks kohtukulu väiksem.

17. Kostja jäi oma vastuse juurde. See, et 30.09 midagi muudeti ja broneeringuid suunati, see on

hageja väide, on paljasõnaline ja tõendamata. Seda ei ole kuskil kajastatud, et kostja oleks nad enda

juurde suunanud. Väide, et juba enne kella 8 tühistas klient 03.oktoobriks broneeritud aja, jah, see

vastab tõele aga see sai teoks, kuna tegemist on kostja isikliku tuttavaga, kes andis teada samal

hommikul, et ta ei soovinud sel kuupäeval tulla ja sellepärast muutis kostja ka süsteemis selle ära.

Lepingu lõpetamine oli tingitud arusaamatustest. Tööandja muutis broneeringuid, kustutas arveid,

kuna kostja sai vähem palka. On olnud olukordi, kus ei ole kõikidele töötajatele, kes on ära läinud,

rahasid kätte maksnud.

HAGEJA SELETUS

18. Hageja esitas 30.03.2026 kahju arvestuse. Lavell Hair OÜ juuksuriteenuste müük Salon+

Rakvere salongis oli 05.08-31.08 2 429.95 eurot ja 01.09-30.09 1 866.03 eurot. Kokku 4 295.98

eurot. Sellest 60% ehk 2 577.59 eurot on Lavellhair OÜ tasu ja 40% ehk 1 718.39 eurot Salonjoi

OÜ tasu. 1 718.39 eurot jagame kahega et saada ühe kuu keskmine saamata jäänud tulu

juuksuriteenustelt milleks tuleb 859.20 eurot. Müügitoodete kaasamüük (šampoonid, palsamid ja

5 (8)

2-25-128545

viimistlustooted kliendile) ja materjali (juuksevärv värviteenuse klientidele) müük Lavellhair poolt

vahemikus 5.08-30.09 (2 kuud) on 761.23 eurot. Sellest 10% on Lavellhair müügipreemia milleks

tuleb 76.12 eurot. Seega saame siit 761.23 – 76,12=685,11 eurot. Jagades 683.11 kahega saame et 1

kuu keskmine saamata jäänud tulu toodete ja materjali müügist on 342.55 eurot. Seega võttes kokku

juuksuriteenuste, materjali ja müügitoodete saamata tulu 1201,75 eurot (859.2+342.55)..

KOSTJA VASTUS

19. Kostja 14.04.2026 vastuse kohaselt on ta jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda

kahjuhüvitisena saamatajäänud tulu. Samuti juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt esialgu

hagiavalduses esitatud arvutuskäik ja 30.03.2026 koostatud arvutuskäik on erinevad. Hageja on

jätnud tähelepanuta lepingu punkti 5.1.2. ettevõtte poolt kliendiarvele üldkulude katteks lisatud

teenustasudelt, näiteks ettevõtte lisatasu ja selle osadelt ei arvestata töötajale makstavat

komisjonitasu. Lepingu sõlmimise hetkel on ettevõtte lisatasu suurus 4 eurot teenuse kohta

brutosummana. See tähendab, et see summa kuulub Salonplus Baltic OÜ-le ja tuleb kogutulust enne

60/40 jaotamist eemaldada. Hageja esitas oma arvutused 2 kuu kohta, mis on äärmiselt lühike

periood ega anna täpset ülevaadet kostja poolt teostatud tööde mahu osas. Eelkõige juhib aga kostja

tähelepanu asjaolule, et lisaks kostja ettevõttele osutasid hageja salongis juuksuriteenuseid veel

mitmed teised juuksurid, kelle töömaht selle võrra suurenes ning hagejal oli seeläbi võimalik

kokkuvõttes saada sama suurt tulu nagu varem. Kuigi kostja oli nõus jätkama lepingu täitmist veel

30 päeva, hageja sellega ei nõustunud ning isegi kui tal kahju tekkis, oli tegemist hagejast endast

tulenevatel asjaoludel tekkinud kahjuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära

kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

21. Hagiavalduse kohaselt pooled on sõlminud töövõtulepingu. Hagiavalduse lisa 1 (05.08.20205

pealkirjaga Töövõtuleping) järgi äriühingud Salonjoi OÜ (lepingus „tellija“ ja salon+) (käesolevas

menetluses hageja) ja Lavellhair OÜ (lepingus „töövõtja“) (käesolevas menetluses kostja) leppisid

kokku selles, et töövõtja osutab juuksuriteenuseid salon+ salongiketi klientidele Rakvere salongis,

mida nimetavad pooled „tööks“ ning lisaks annab töövõtja tööga seotud konsultatsiooni klientidele

ja pakub klientidele salongis välja pandud juuksehooldustooteid. Vastavalt lepingu punktile 5.1.1.

tellija kohustus tasuma töövõtjale tasu 60% osutatud töö käibemaksuta summalt ning 10% töö

tegemise käigus klientidele müüdud toodete käibemaksuta summalt (dtl 30-34).

22. Kohtule esitatud leping on allkirjastamata. Samas pooltel ei ole vaidlust nende vahel eelmises

punktis toodud lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostja poolt hagejale teenuste osutamise üle.

02.10.2025 esitas kostja hagejale avalduse koostöö lõpetamiseks alates 30.09.2025 isiklikel

asjaoludel. Kostja kinnitas koostöö lõpetamise avalduses, et tema otsus ei ole seotud hageja isiku

ega senise koostööga ja palus, et pärast koostöö lõppu ei võetaks kostjaga ühendust (dtl 36).

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) millise lepingu pooled

tegelikult sõlmisid ja milline suhe nende vahel tegelikult tekkis; 2) kas kostja on lepingu korraliselt/

6 (8)

2-25-128545

erakorralisel üles öelnud; 3) kas kostja poolt lepingu ülesütlemine tekitas hagejale kahju ja kas

hagejal on tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu.

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt

tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing

on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1

järgi võlasuhe võib tekkida lepingust.

25. Hageja tuginedes poolte vahel sõlmitud lepingule leiab, et nende vahel eksisteerib

töövõtulepinguline suhe. Maakohus ei nõustu hageja sellise väitega. VÕS § 635 lg 1 tulenevalt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS §

636 lg 1 esimese lause järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu

tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Poolte vahel sõlmitud

leping ei vasta töövõtulepingu tunnustele põhjusel, et kostja ei ole hagejale teenuseid osutanud ega

hagejaale tööd üle andnud. Pooled on lepingus kokku leppinud üksnes teenuste osutamises hageja

salongis ja hageja salongi klientidele, seejuures osutas kostja teenuseid enda nimel ja tasu kostja

poolt klientidele osutatud teenuste eest tasusid kliendid otse kostjale.

26. VÕS § 619 reguleerib käsunduslepingu mõistet, mille järgi käsunduslepinguga kohustub üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et

poolte vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele, milles hageja oli käsundiandja ja

kostja käsundisaaja, kellele hageja vastavalt lepingu punktile 5.1.1. kohustus tasuma (jätma) tasu

60% kostja osutatud juuksuriteenuse summast ning maksma tasu 10% kostja poolt klientidele

müüdud materjali ja müügitoodete summast.

27. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Kostja on esitanud hagejale tahteavalduse koostöö lõpetamiseks 02.10.2025. Vaidlust selle samal

päeval hageja poolt kättesaamise üle ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ütles

käsunduslepingu üles alates 30.09.2025, kuna sellest kuupäevast ülesütlemise soovi kostja oma

tahteavalduses hagejale avaldas.

28. Lepingu punktis 10.1. leppisid pooled kokku, et leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib

tähtaega määramata. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 10.2. leppisid pooled kokku, et töövõtja

(võib – kohtu märge) lepingu üles öelda (põhjusest olenemata), teatades sellest Tellijale vähemalt

30 päeva ette. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisel seda tähtaega järginud.

29. VÕS § 195 tulenevalt lepingupool lepingu korraliselt ütleb üles ülesütlemisavalduse

tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 630 lg 1 annab kummalegi lepingupoole õiguse tähtajatu

käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Sama VÕS § § 630 lg 2 käsundisaaja

võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi

esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles

7 (8)

2-25-128545

seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kostja ei öelnud

lepingut üles põhjusel, et hageja võib käsundi esemeks olevad juuksuriteenused, teenusega seotud

konsultatsioonid ja juuksehooldustooteid klientidele osutada muul viisil. Kostja ütles lepingu üles

30.09.2025 isiklikel asjaoludel, mistõttu ei ole tähtsust kostja poolt menetluses esitatud lepingu

lõpetamise väidetel. VÕS § 186 lg 1 p 6 tulenevalt võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Seega

poolte vahel sõlmitud lepin lõppes 30.09.2025. Lepingu ülesütlemise tõttu hagejal ei olnud enam

kohustust lepingu väliselt või uue lepingu alusel kostjale veel 30 päeva jooksul teenuste osutamist

lubada. Sellepärast kostjal on tekkinud kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju.

30. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. Sama paragrahvi lg 4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse

kaotamises. Kostja, lepingu selle ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega järgimata ülesütlemisega, on

loonud olukorra, kus hageja on jäänud ilma tulust, mille saamise õigus tal oli kui kostja vastavalt

lepingule teenuste osutamist ühe kuu jooksul jätkaks. Hageja esitatud arvestuse (teenuste müük)

kohaselt kostja osutas teenuseid 2025 augusti kuus summas 2 429.95 eurot (dtl 90) ja

septembrikuus 1 866.03 eurot (dtl 91), kokku 4 295.98 eurot ehk keskmiselt 2 142 eurot kuus.

Seega lepingu ülesütlemise tähtaja järgimisel oleks kostjal võimalik osutada teenuseid 2025

oktoobrikuus keskmiselt 2 142 eurot kuus, millest vastavalt lepingu punktile 5.1.1 oleks 60 % kostja

tasu ja millest jääks hagejale 856.80 eurot (2 142 x 40%). Kostja on tekitanud hagejale kahju

saamata jäänud tuluna osutamata teenuste arvelt 856.80 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt vaid 750

eurot väljamõistmist, siis ei pea maakohus vajalikus edasi analüüsida kostjast tingituna toodete ja

materjali müügist saamata jäänud tulu (kahju) 342.55 eurot tekkimist. Eeltoodu alusel kohus

rahuldab hagi.

31. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel rahuldab kohus hagi ilma hagi

rahuldamist rohkem põhistamata.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

33. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot.

34. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, §

438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

8 (8)

2-25-128545

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (8)