2-25-5043/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada I.R (P.F) ja P.F (P.F) muudetud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused
Legislator headnote
AI generated2-25-5043/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-5043
Tsiviilasi
I.R (P.F) ja P.F (P.F) ühine maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
võlgade ümerkujundamiskava kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
avaldaja/võlgnik I I.R (isikukood XXX; e-post XXX);
avaldaja/võlgnik II P.F (isikukood XXX; e-post XXX);
usaldusisik Anna-Liisa Arukask (isikukood 48306224214; e-
post XXX)
võlausaldajad:
1. Swedbank AS (registrikood 10060701);
2. ESTO AS (registrikood 14180709);
3. Placet Group OÜ(registrikood 11198910);
4. Multitude Bank p.l.c (registrikood C- 56251);
5. AS Inbank Finance (registrikood 16197915);
6. KR Haldus OÜ (registrikood 12858142);
7. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ
(registrikood
10625474);
8. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046);
9. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);
10. Kohtutäitur Oksana Kutšmei;
11. Kohtutäitur Anne Böckler;
12. Kohtutäitur Q.A .
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada I.R (P.F) ja P.F (P.F) muudetud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:
Võlausaldaja
(registrikood)
Nõude alus
Põhinõue
Kõrval-
nõue
Kohustuse
kogu-
summa
Kohus-
tuse
täitmise
periood
Kohus-
tuse
tasu-
mise
sagedus
(kindel
kuupäev
kuus)
Kohustuse
täitmiseks
tehtavate
osamakse-
te arv /
suurus
(eurodes)
Kohustuse
täitmise
summa
kokku
Kohus-
tuse
täitmise
ulatus /
põhi-
kohus-
tuse
täitmise
ulatus
%
I Jõustunud kohtulahendid (tarbijakrediidilepingud)
ERA Liisingu
Inkasso-
teenused
(rk 10625474)
2-21-139707
084/2022/4179
1100
0,00
1100
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 12,83
1 x 13,03
70%
B2 Impact
OÜ
(rk 11542046)
(loovutaja
Multitude
Bank p.l.c)
2-21-114805
084/2021/9009
2629,72
0,00
2629,72
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
60 x 30,68
1840,80
70%
B2 Impact
OÜ
(rk 11542046)
2-21-105535
084/2022/1909
2674,56l
0,00
2674,56
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 31,20
1 x 31,39
1872,19
70%
Aktiva
Finance
Group OÜ
(rk 10746479)
2-22-11538
182/2022/2656
4608,93
0,00
4608,93
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 53,77
1 x 53,82
3226,25
70%
Aktiva
Finance
Group OÜ
(rk 10746479)
2-24-132608
084/2025/611
8260
0,00
8260
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 96,37
1 x 96,17
5782
70%
Aktiva
Finance
Group OÜ
(rk 10746479)
2-22-141626
084/2023/167
8058,30
0,00
8058,30
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 94,01
1 x 94,22
5640,81
70%
Aktiva
Finance
Group OÜ
(rk 10746479)
2-21-128119
170/2022/226
461,42
0,00
461,42
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 5,38
1 x 5,57
322,99
70%
II Tarbijakrediidilepingud
Swedbank
AS
(rk 10060701)
Tarbijakrediidi-
leping
24-
053896-VL
1715,88
0,00
1715,88
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 20,02
1 x 19,94
1201,12
70%
Placet Group
OÜ
(rk 11198910)
Tarbijakrediidi-
lepingud:
KK4168027
KK4135304
REF4195571
10 202,22
803,75
11 005,97
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
x
128,40
1 x 128,58
7704,18
70%
Multitude
Bank p.l.c
Tarbijakrediidi-
leping
4076,58
0,00
4076,58
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 47,56
1 x 47,57
2853,61
70%
(rk C- 56251)
ESTO AS
(rk 14180709)
(esindab
Aktiva Finance
Group OÜ)
Tarbijakrediidi-
lepingud:
520926246538
370226185248
254326178679
670025451776
588025205713
7791621856
679,94
0,00
679,94
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 7,93
1 x 8,09
475,96
70%
Inbank
Finance AS
(rk 16197915)
Tarbijakrediidi-
lepingud:
L89019124040
L89019359666
652,06
0,00
652,06
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 7,61
1 x 7,45
456,44
70%
III Muud nõuded
KR Haldus
OÜ
(rk 12858142)
2-21-138419
084/2023/1309
1672,40
0,00
1672,40
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 19,51
1 x 19,59
1170,68
70%
IV Täitemenetluse kulud
Kohtutäitur
Oksana
Kutśmei
kohtutäituri
tasu
4272,83
0,00
4272,83
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 49,85
1 x 49,83
2990,98
70%
Kohtutäitur
Anne
Böckler
kohtutäituri
tasu
695,40
0,00
695,40
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 7,69
1 x 7,87
461,58
70%
Kohtutäitur
Q.A
kohtutäituri
tasu
117,85
0,00
117,85
60 kuud
1 x kuus,
hiljemalt
20. kpv
59 x 1,37
1 x 1,67
82,50
70%
KOKKU
51 878,09
803,75
52 681,84
36 852,09
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava
kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused
lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
2. Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja HLÜ Geldex Eesti nõue
tervikuna.
3. Kohustada I.R-i ja P.F-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse
20. juunil ning edaspidi iga kuu 20. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud
tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 20. mai 2031 (60 kuud).
4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Anna-Liisa
Arukask.
5. Kohustada I.R-i ja P.F-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja
ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 30. juuniks 2026 ning edaspidi iga aasta
30. maiks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 30. mail 2031, mille usaldusisik
edastab ka kohtule.
6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande I.R ja P.F võlgade
ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I.R ja P.F kanda, v.a võlausaldajate
menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
8. Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku 1305 eurot. Usaldusisiku tasu 1305 eurot
maksta välja I.R poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvelt Lisellix Koolitus OÜ
arvelduskontole nr EE047700771010358916.
9. Tühistada Tartu Maakohtu 06.06.2025 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks
kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
10. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele.
11. Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava
kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1).
12. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg
1).
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale
vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale
võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. I.R ja P.F esitasid kohtule 01.04.2025 maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise
menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 06.06.2025 määrusega
menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase ning keelas võlgnikel ilma
usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas sama päeva täiendava määrusega
võlgnike vara suhtes toimuva sundtäitmise.
2. Usaldusisik esitas 28.06.2025 kohtule võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku
arvates sobib võlgnike makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
3. Maakohus määras 03.09.2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina
tasutava summa suuruseks 1625 eurot ning võimaldas võlgnikel kõnealuse summa tasuda
kolme igakuise osamaksena (542 eurot, 542 eurot, 541 eurot).
4. Tartu Maakohus algatas 17.09.2025 I.R ja P.F võlgade ümberkujundamise menetluse.
5. Usaldusisik esitas 14.11.2025 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
6. 05.03.2026 määrusega määras kohus usaldusisikule täiendava tähtaja, 27.03.2026,
ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Usaldusisik
esitas 01.04.2026 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 13.04.2026, mille kohus rahuldas.
7. Usaldusisik esitas 13.04.2026 kohtule kinnitamiseks võlgnike võlgade ümberkujundamise
kava. Kavaga taotletakse tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise
tähtaja pikendamise, kohustuste vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel.
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse
ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Ümberkujundatavad nõuded tasutakse
osamaksetena jaotatuna 60 kuu peale. Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslikku
võimekust ning võrdlust pankrotimenetlusega. HLÜ Geldex Eesti nõue, mis on tagatud
võlgnike varale seatud pandiga, jäi kavast välja, kuna võlausaldaja ei nõustunud lepingu
ümberkujundamisega ja kava eesmärk on säilitada võlgnikele ja nende neljale alaealisele
lapsele nende kodu.
8. Võlgnikel kokku on olemas piisav sissetulek, mis annab neile võimaluse tasuda igakuiselt
lepinguliste kohustuste katteks kokku kuni 570 eurot ning nende motivaatoriks selle juures on
väljavaade, et säilib nende kinnisvara, mis on ühtlasi nende ja nende nelja alaealise lapse
koduks.
Võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks 70% on põhjendatud võlgnike tegeliku
maksevõimega ning vastab võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgile. Võlgnike
sissetulekute ja vältimatute püsikulude, sealhulgas nelja alaealise ülalpidamiskulude ning
tervislikust seisundist tulenevate piirangute arvestamisel ei ole 100% ulatuses kohustuste
täitmine realistlikult võimalik. Ringkonnakohtu praktika kohaselt tuleb ülalpeetavate kulu
arvestamisel lähtuda perekonnaseaduse § 101 alusel määratud elatise miinimummäärast, mis
vähendab oluliselt võlgniku vabalt kasutatavat sissetulekut. Lisaks on tuvastatav, et mitmete
krediidilepingute sõlmimisel ei ole võlausaldajad piisavalt hinnanud võlgnike tegelikku
maksevõimet, mistõttu võib väita, et on võlgnike maksejõuetuse kujunemisele kaasa aidatud.
Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et nõuete vähendamine osaliselt on põhjendatud.
Kohtutäiturite tasude vähendamise võimalus on kooskõlas ka KTS § 32 lg-ga 5. Kui täitmisel
olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes
summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5)
9. Eeldatav tulem pankrotimenetluses: maja müügist laekub (väga optimistliku prognoosi
puhul) 80 000 eurot, selle jaotumiseprognoos oleks vastavalt ca 8000 eurot pankrotihaldurile
(PankrS §153 lg 21) ja hüpoteegipidajale minimaalselt 22 499,00 eurot ja seega jääks
võlausaldajatele 49 501 eurot.
Arvestades võlgnike aktuaalse arestitava sissetuleku suurust, osalist töövõimet ning alaealisi
ülalpeetavaid, puuduvad edasises menetluses eeldatavasti arestitavad vahendid. Samuti oleks
võlgnikel raske teha vabatahtlike makseid, kuna sissetuleku vaba jääk kuluks suures osas
eeldatavasti üürikorteri eest üüri tasumisele. Seega kuuluks pankroti raames võlausaldajate
vahel jagamiseks väga optimistliku prognoosi puhul 49 501 eurot.
Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023 määruses nr 2-22-14247 (p 15) on kohus leidnud ja
rõhutanud, et kui võlgnikul on igakuine kindel sissetulek ning võimalus ja soov teenida
lisasissetulekut, mille arvelt oma võlgasid vähendada, ei saa temalt mõistlikult eeldada, et ta
võõrandaks võlgade katteks oma ainukese vara, mis on ühtlasi võlgniku ja tema perekonna
eluase. Kohus on samas lahendis toonud esile, et olukorras, kus võlgnik on küll makseraskustes
ning on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu, on siiski
põhjendatud anda talle võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada
makseraskused oma sissetuleku arvel ning vajadusel ka pereliikmete abiga, ilma vara
võõrandamata.
Eeldatav tulem võlgade ümberkujundamise menetluses: kui maksegraafik sõlmitakse viieks
aastaks ning igakuise makse suuruseks kokku on 570 eurot, siis tasuks võlgnik võlausaldajatele
kokku 34 259,62 eurot. Arvestades, et pankrotimenetluses tuleks arvestada nii vara
realiseerimisega kaasnevate kulude, müügihinna alanemise riski kui ka asjaoluga, et võlgnikud
kaotaksid oma kodu ja peaksid hakkama tasuma üüri, mis vähendaks nende maksevõimet, on
ümberkujundamiskava reaalselt täidetav, püsiv ja motiveeritud lahendus, mis tagab
võlausaldajatele pideva ja stabiilse rahade laekumise.
Arvestades võlgnike majanduslikke- ja tervislikku olukorda, peab usaldusisik mõistlikuks
maksegraafiku pikkuseks 60 kuud ning põhinõuete täitmist 70 % ulatuses. See tähendab
igakuiseid makseid võlausaldajatele summas orienteeruvalt 570 eurot.
10. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud HLÜ Geldex Eesti nõue.
11. I.R ja P.F võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväited kolm
võlausaldajat – Aktiva Finance Group OÜ, ESTO AS ja Placet Group OÜ. Kavaga nõustusid
Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2 Impact OÜ. Seisukohta ei esitanud
kohtutäitur Q.A , kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei (13.04.2026.a e-kirjas
teavitas, et ei ole vastuväidet esitamas), KR Haldus OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused
Aktsiaselts.
Vastuväited kavale:
Aktiva Finance Group OÜ ja ESTO AS (esindab Aktiva Finance Group OÜ) ei nõustunud
kavaga pidades põhjendamatuks võlgade ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevaid
põhimõtteid. Samuti leidsid võlausaldajad, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks
põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks.
Placet Group OÜ palub käsitleda 07.11.2025 esitatud vastuväidet 24.10.2025 esitatud võlgade
ümberkujundamise kavale ka vastuväiteks 27.03.2026 esitatud nn parandatud võlgade
ümberkujundamise kavale. Placet Group OÜ leiab, et on laenude väljastamisel järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palub kohtul määrata võlausaldaja nõude suuruseks
11 005,97 eurot. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et võlausaldaja rikkus
vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub võlausaldaja määrata nõude suuruseks 9663,73
eurot.
KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada
ümberkujundamiskava.
I Nõude kindlaksmääramine
13. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel
võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab
kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
14. Võlgnik ja 11 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et
11 võlausaldaja (Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2 Impact OÜ, kohtutäitur
Q.A , kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei, KR Haldus OÜ ja Era Liisingu
Inkassoteenused Aktsiaselts, Aktiva Finance Group OÜ, ESTO AS) nõuete suurused on
võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
15. Placet Group OÜ ei nõustu ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurusega ning leiab,
et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus
kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta
arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit
tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat
maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele.
Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja
kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui
pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning
suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).
Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud
tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus
avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning
vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab
tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3
p 1);
- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse
korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad
regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena
(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p
3);
- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks.
17. Kohus leiab, et usaldusisik on jõudnud ebaõigele järeldusele, et Placet Group OÜ on
rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Võlausaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlausaldaja on kõikide lepingute puhul
teostanud päringud järgmistesse registritesse: Creditinfo.ee, Taust.ee, Maksuamet ning
Ametlike Teadaannete register. Võlausaldaja on analüüsinud võlgniku eelneva 6 kuu
pangakonto väljavõtteid ning tuvastatu põhjal küsinud lisainformatsiooni enne laenu
väljastamist. Võlausaldaja on tuvastanud võlgniku sissetulekud ja väljaminekud. Igakuiste
finantskohustuste osas on võlausaldaja tuvastanud ja arvestanud oluliselt suuremaid summasid
kui võlgniku poolt avaldatu: lepingu KK4135304 puhul võlgniku poolt avaldatud 94 euro
asemel 656 eurot; lepingu KK4168027 puhul võlgniku poolt avaldatud 583,82 euro asemel
1306,99 eurot; lepingu REF4195571 puhul võlgniku poolt avaldatud 233,82 euro asemel
952,60 eurot. Lisaks on võlausaldaja HLÜ-le Geldex Eesti makstava summa 502 eurot
arvestanud tervenisti võlgniku finantskohustuseks, kuigi selgitusesse on märgitud „P.F ja I.R
laenu tagasimakse“, millest oleks võinud ka järeldada, et tegemist on ühise kohustusega ning
oleks võinud võlgniku kohustuseks arvestada vaid pool summast. Kõikide lepingute puhul on
võlausaldaja arvestanud isiku majapidamiskulusid suuremas summas kui võlgniku poolt
avaldatu. Krediidivõimekuse arvestusse on lisatud ka tulevase lepingu laenumakse ning
kõikide lepingute puhul oli rahaline reserv vahemikus 230,65 – 363,51 eurot.
Kohtule jääb arusaamatuks usaldusisiku seisukohas väljatoodu, et võlgniku arvelduskontole
laekub muu hulgas ka osaline töövõimetoetus summas 350,75 eurot, mille selgituses on
märgitud Rainer Valliste, ning sellised laekumised võivad näiliselt suurendada võlgniku
igakuise sissetuleku suurust, kuigi Rainer Valliste ei ole võlgnik ning seetõttu ei saa nimetatud
summasid käsitada võlgniku tegeliku isikliku sissetulekuna. Võlausaldaja poolt esitatust
nähtub, et võlausaldaja ei ole võlgniku sissetulekuna arvestanud eelpool märgitud laekumisi.
Lisaks ei ole võlausaldaja võlgniku sisstulekuna arvestanud ka Rahandusministeeriumi poolt
laekuvat Haridus- ja Teaduministeeriumi toetust ning Eesti Töötukassa poolt makstavat
tasemeõppe toetust, mis samuti laekuvad võlgnikule regulaarselt. Seega on võlausaldaja kohtu
hinnangul hinnanud võlgniku maksevõimet nõuetekohaselt ja konservatiivselt.
Usaldusisik on viidanud krediidilepingute sõlmimise sagedusele. Kohtu hinnangul ei ole
keelatud isikul sõlmida mitmeid krediidilepinguid, kui võlgniku sissetulekud võimaldavad
tagasimakseid. Asjaolu, et võlgnik oli suuteline laene teenindama ja seda ka tegi, selgus
võlausaldaja poolt teostatud krediidivõimelisuse analüüsist.
Ülaltoodust tulenevalt määrab kohus Placet Group OÜ nõude suuruseks 11 005,97 eurot,
millest 10 202,22 eurot on põhinõue ja 803,75 eurot on kõrvalnõuded.
II Ümberkujundamiskava kinnitamine
18. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega
võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib
ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda
ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste
võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS §
26 lg 2).
19. Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber 12 võlausaldaja nõuded, kavast jääb välja
ühe võlausaldaja nõue (kava p 2.5). Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2
Impact OÜ andsid teada, et on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga.
Kohtutäitur Oksana Kutšmei teavitas, et ei esita vastuväidet. Kohtutäitur Q.A , kohtutäitur
Anne Böckler, KR Haldus OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts tähtajaliselt
avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud, mistõttu loeb kohus FIMS § 25 lg 1 teise lause alusel
võlausaldajad nõude suurusega nõustunuks. Sellest tulenevalt on üheksa võlausaldajat, kelle
nõuded moodustavad 38% kogunõudest, kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks
nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega.
Aktiva Finance Group OÜ, Placet Group OÜ ja ESTO AS, kelle nõuded moodustavad 62%
kogunõudest, ei nõustu kavaga. Kuna usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga ei
nõustu võlausaldajad, kelle pandiga tagamata nõuded moodustavad rohkem kui poole nõuetest,
ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lõigete 1 ja 2 alusel.
20. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega
võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas
ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi
kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat
oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja
eelistamiseks on mõjuv põhjus.
21. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26
lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on
ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega
võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara
tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et võlgnik on
makseraskustes ning FIMS § 27 lg 1 p-s 1 sätestatud alust kava kinnitamata jätmiseks ei ole.
22. Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamisel koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt
ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise
võlausaldajaga.
23. Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 26 lg 3 alusel peab kohus kaaluma
kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet
pankrotimenetluses võrrelduna ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja
makstava summaga (FIMS § 26 lg 4). Kava alusel tasutakse kõigi võlausaldajate õigustatud
nõuded 70% ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajatele eeldatavad väljamaksed kava
alusel olulisel määral erinevad võrreldes pankrotimenetlusega. Samas märgib kohus, et
võlgniku kohustuste maht pankrotimenetluse korral on teadaolevate andmete põhjal suurem,
kui ümberkujundamise kava nõuete maht – lisanduvad ka muud nõuded, mida võlgnik
ümberkujundamiskavasse ei ole kaasanud ja mis pankroti väljakuulutamisega muutuvad
sissenõutavaks. Lisaks tasutakse pankrotivara arvelt enne võlausaldajatele väljamaksete
tegemist pankrotimenetluse kulud. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajad võlgade
ümberkujundamise menetluses halvemas olukorras võrreldes sellega, kui võlgniku vara
võõrandatakse pankrotimenetluses.
24. Võlgade ümberkujundamise- ja pankrotimenetluse vahel kaaludes on raskustesse sattunud
isiku huvid üldjuhul võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil (Riigikohtu
17.06.2015 nr 3-2-1-70-15 p 23). Võlgnike vara moodustab kinnistu, mis on võlgnike ja nende
nelja lapse elukohaks. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud seada esikohale võlgnike
huvi elukoha säilitamiseks. Eeltoodut arvesse võttes kinnitab kohus Krsiti ja P.F võlgade
ümberkujundamiskava FIMS § 26 lg 3 alusel.
25. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).
Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja
ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus
märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või
ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava
tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise
menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
Usaldusisiku tasu
26. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Järelevalve eest tasu määrab
kohus vastavalt FIMS § 54 lõikele 3 ja 4 usaldusisiku taotlusel iga aasta möödumisel.
27. Usaldusisik on esitanud kohtule tasuarvestuse. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul
ülesannete täitmiseks kokku 14,5 tundi, tunnitasu 130 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu
kokku 1885 eurot ja kanda tasu Lisellix Koolitus OÜ arvelduskontole.
28. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata
tunnitasu suuruseks 90 eurot. Tegemist on keskmiselt keeruka menetlusega, kus pooled
nõuetest tulenevad kohtulahenditest. Kohus leiab, et ajakulu 14,5 tundi on põhjendatud. Kohus
määrab usaldusisiku tasu suuruseks kuni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni 1305
eurot. Kohus mõistab tasu välja võlgnikelt Lisellix Koolitus OÜ kasuks, s.o büroole, mille
kaudu usaldusisik tegutseb. Tasu kuulub väljamaksmisele võlgnike poolt kohtu
deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt.
29. FIMS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning
usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eveli Vavrenjuk
kohtunik