4-26-1401/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 2. alusel rahatrahviga 600 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-26-1401/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: alusel rahatrahviga 600 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2026, Tallinn, kirjalik menetlus
Väärteoasja number
4-26-1401
Kohtunik
Andres Parmas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2026. a määrus, millega jäeti
Evgeniya Slinko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri 2. märtsi 2026. a otsusele väärteoasjas nr
2302,26,000150 läbi vaatamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
menetlusalune isik Evgeniya Slinko, (ik 48108080064),
määruskaebus
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
1. Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2026. a määrus muutmata ja esitatud
määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus
kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus
kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline
menetleja või tema advokaadist esindaja.
4-26-1401
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 2.
märtsi 2026 otsusega väärteoasjas nr 2302,26,000150 karistati Evgeniya Slinkot LS § 223 lg 1
alusel rahatrahviga 600 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.
2. E. Slinko esitas 21. aprillil 2026 Harju Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise
menetleja otsuse, taotledes selle tühistamist.
Maakohtu määrus
3. Harju Maakohus jättis 28. aprilli 2026. a määrusega E. Slinko kaebuse läbi vaatamata.
Maakohus leidis, et kaebetähtaeg on mööda lastud. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt
järgmised.
4. Kohtuväline menetleja tegi otsuse 2. märtsil 2026. Otsuses on märgitud, et kaebuse
esitamise viimane päev on 23. märts 2026. Väärteoprotokoll koostati menetlusalusele isikule 3.
veebruaril 2026. Väärteoprotokollis on märgitud, et hiljemalt 6. märtsil 2026 on kohtuvälise
menetleja otsus menetleja juures kättesaadav. Samuti on protokollis selgitatud, et
edasikaebamise tähtajad hakkavad kulgema sellest kuupäevast.
5. E. Slinko esitas kaebuse 21. aprillil 2026, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. VTMS § 114
lg 4 tähenduses on kaebetähtaja arvutamisel õiguslik tähendus üksnes sellel, millal on
kohtuvälise menetleja otsus väärteoprotokolli kohaselt menetleja juures kättesaadav, mitte sellel,
millal isik otsusega faktiliselt tutvus. Samuti eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse
kättesaamisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st kohustust tunda ise huvi menetluse tulemuse
vastu. Kui menetlusalune isik ei kasuta talle antud võimalust otsusega tutvumiseks, kannab ta ise
riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.
6. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 6. märtsil 2026, mil otsus oli menetleja juures kättesaadav
ning lõppes 23. märtsil 2026. Kaebus, mis esitati 21. aprillil 2026, on esitatud hilinenult.
Menetlusalune isik ei ole esitanud põhjendusi ega taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega toonud
esile asjaolusid, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks. VTMS §
118 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.
Määruskaebus
7. Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik E. Slinko, kes taotleb maakohtu
määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja kaebuse sisulist arutamist. Vajadusel palub
menetlusalune isik välja nõuda andmed otsuse e-toimikusse tegeliku üleslaadimise ning talle
kättesaadavaks tegemise aja kohta, samuti andmed talle saadetud sellekohaste teavituste kohta.
Pärast viidatud andmete saamist palub isik anda talle tähtaeg täiendavate seisukohtade
esitamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
2(4)
4-26-1401
8. Menetlusalune isik ei ole otsuse kättesaamisest kõrvale hoidnud. Vastupidiselt, kohe pärast
teavituse saamist alustas isik dokumendi sisuga tutvumist ning esitas kaebuse lühikese aja
jooksul. E-toimiku kasutamisel ja kaebuse kirjutamisel esinesid tehnilised probleemid, mistõttu
ei olnud võimalik saada kõiki vajalikke ekraanipilte ja logiväljavõtteid. Kaebusele on lisatud
tõendid tehniliste tõrgete ja teavituste kohta.
9. Menetlusalune isik mõistab, et VTMS § 114 lg 4 eeldab menetlusaluselt isikult aktiivsust.
Samas ei saa selline aktiivsuskohustus tähendada, et isik kannab riski riiklike infosüsteemide
toimimise, otsuse tegeliku üleslaadimise aja või teavituste edastamise eest. Kaebetähtaja
kulgemine peab olema seotud reaalse võimalusega otsuse sisuga tutvumiseks ning õiguse
efektiivseks teostamiseks.
10. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg hakkas formaalselt kulgema varasemast ajast,
tuleb see ennistada. Kaebetähtaja möödalaskmine ei ole tingitud menetlusaluse isiku
tegevusetusest ega pahatahtlikkusest, vaid sellest, et otsus muutus menetlusalusele isikule
faktiliselt kättesaadavaks alles 2026. aasta aprilli keskpaigas. Pärast selle takistuse äralangemist
esitas menetlusalune isik viivitamata, st 14 päeva jooksul alates otsuse faktilisest kättesaamisest,
s.o 21. aprillil 2026, kaebuse.
11. Kaebetähtaja hindamisel on vaja tuvastada tegelikud tehnilised asjaolud ehk millal otsus
tegelikult e-toimikusse üles laeti, millel see muutus kättesaadavaks ja millal saadeti vastav
teavitus. Seega tuleb tuvastada, kas menetlusalusel isikul oli enne 2026. aasta aprilli keskpaika
reaalne võimalus otsusega tutvuda. Kuivõrd andmed, mis annavad võimaluse eeltoodu
tuvastamiseks asuvad riiklike infosüsteemide valdaja käes tuleb need kohtul välja nõuda.
12. Kaebuse läbivaatamata jätmine välistab sisulise kontrolli väärteootsuse üle. Kaebuse
läbivaatamata jätmine ei ole ilma otsuse faktilise kättesaadavuse asjaolusid kontrollimata ning
kaebetähtaja ennistamise võimalust sisuliselt kaalumata põhjendatud. Eeltoodu rikub
menetlusaluse isiku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja asja
materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu
tühistamisele.
14. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kuivõrd maakohus jättis menetlusaluse isiku
väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid
sellele, kas maakohtus kaebuse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud.
15. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi
vaatamata põhjusel, et kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Maakohus on õigesti
selgitanud, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt saab otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul alates päevast,
mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
3(4)
4-26-1401
Viidatud sättest ning väärteoprotokollist nähtub juba see, et menetlusalune isik peab ise tundma
huvi otsuse kättesaamise vastu ning pöörduma selleks väärteoprotokollis kajastatud kuupäevast
alates kohtuvälise menetleja poole. Eeltoodut on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ka
selgitatud. Seega hakkas kaebetähtaeg, nagu ka maakohus on selgitanud, kulgema 6. märtsil
2026, mistõttu oli viimane kaebuse esitamise päev 23. märts 2026. Ringkonnakohus rõhutab
veelkord, et menetlusalune isik oleks pidanud ise alates 6. märtsist 2026 pöörduma
väärteootsusega tutvumiseks kohtuvälise menetleja poole. Vastupidiselt määruskaebuses toodule
on kaebetähtaja kulgemine seotud reaalse võimalusega otsuse sisuga tutvumiseks.
16. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et kui kaebus on esitatud pärast VMS § 114 lg-tes 3 ja
4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on
jätnud tähtaja ennistamata, jäta kohus kaebuse läbi vaatamata. Seega sellises olukorras ei ole
kaebuse läbivaatamata jätmise kohtu diskretsiooniotsus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi
vaatamata. Seetõttu tuligi maakohtul jätta E. Slinko kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi
vaatamata.
17. Asjaolu, mille kohaselt soovis menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse edastamist
enda e-postile, ei muuda väärteootsuse vaidlustamise alguskuupäeva. Eeltoodut on
menetlusalusele isikule selgitatud ka väärteoprotokollis. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS §
114 lg 4 kohaselt on oluline, millal on väärteootsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav,
mitte see, millal isik väärteootsusega faktiliselt tutvub ehk millal see tema e-posti aadressile
saadetakse ja/või millal menetlusalune isik sellega tutvub. Seega jäävad tagajärjetuks
määruskaebuse taotlused otsusega faktilise tutvumise kuupäeva väljaselgitamiseks, kuivõrd need
ei oma kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tähtsust. Seega ei tulene kaebusest ja selle lisadest
selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda kaebuse hilinenult esitamist põhjendatuks.
Eeltoodust tulenevalt jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
18. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196
lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. aprilli 2026. a määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)