3-26-1478/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1478

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.H kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– V.H (sünd. XX.XX.XXXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 16.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba V.H

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026 (kaasa arvatud).

2. PPA-l tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja

kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks V.H (sünd XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest

välismaalase suhtes esinevad VSS § 6.8 p-de 2 ja 6 ning VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 sätestatud

alused.

1.1. Maroko kodanik V.H (sünd. XX.XX.XXXX) peeti 14.05.2026 kell 22.20

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo poolt 48-tunniks kinni

aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn. Välismaalane toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse

aadressile Linnaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isik esitas Tallinna

vanasadama D-terminalis kontrollimisel Poola elamisloa nr. RS9617655, mille näol on

3-26-1478

tegemist totaalse võltsingu kahtluse dokumendiga (dokumendi uurimis akt nr 51/2026). Isikul

ei olnud kaasas reisiks vajaminevaid dokumente, siis sellega seoses polnud täpselt teada

kellega on tegemist ning millise riigi kodanikuga on tegemist ning sellest tulenevalt puudub

isikul seaduslik alus Schengeni viisaruumis, sh Eestis viibimiseks.

1.2. Vestlusel isik selgitas, et saabus Schengeni alale Valgevenest (omas viisat õppimiseks).

Õppimiseks väljastatud viisat ei kasutanud eesmärgipäraselt ja lahkus ebaseaduslikult

Valgevenest Leetu ja Lätti. Isiku reisieesmärk oli jõuda Saksamaa Liitvabariiki vanemate

juurde. Saksamaale jõudmiseks läbis isik erinevaid Schengeni riike, isiku sõnul Leedut ja

Lätit.

1.3. Isikul puuduvad reisimiseks vajalikud dokumendid (viisa, elamisluba, jne). Ta otsustas

smugeldajate abil rännata Euroopasse kasutades suhtluskanalit Telegram (suhtlusgrupi

„Euroopasse emigreerumine“). Isiku sõnul asub tema Maroko pass Valgevenes onupoja käes.

Isikul on soov reisida Saksamaale, kus viibivad tema vanemad ja ei ole nõus naasma

Marokosse. Isik kasutas Eestit transiitriigina, eesmärgiga jõuda läbi Soome Saksamaale.

1.4. Küsitlusest selgus, et ta teadlikult hankis endale smugeldajate abiga võltsitud

dokumendid, Saksamaale jõudmiseks ja maksis vahendajatele raha 2000 dollarit selleks, et ta

toimetataks isiku kolmandast riigist ehk Valgevenest Schengeni viisaruumi (isiku

ebaseaduslik üle välispiiri toimetamine). Isik varjas ennast Leedus, Lätis ja Eestis selleks, et

edasi suunduda läbi Eesti Vabariigi Saksamaale omamata selleks õiguslikku alust. Eestiga ei

seo isikut miski, aga Saksamaal elavad tema vanemad. Isik saab aru, et tal ei ole praegu alust

Schengeni alal viibida ja ta sooviks jõuda tagasi Leetu, kätte saada oma pass ja sealt edasi

liikuda Saksamaale. Isiku sõnul saab tema onupoeg passi Leetu saata.

1.5. V.H ’i puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6.8 p 2 kohaselt kui välismaalane on

esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle

pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi

taotlemisel (dokumendi uurimis akt nr 51/2026) ja VSS § 6.8 p 6 kohaselt, kui välismaalane

on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalasel on välismaalaste seadusega

pandud kohustus kontrollida enda seaduslikku viibimist Eesti Vabariigis ja Schengeni

territooriumil. Käesoleval hetkel puudub välismaalasel seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA

on arvamusel, et V.H ´i soov viibida ebaseaduslikult Eesti Vabariigis ja/või Schengenis on

suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov, mida on isik oma ütlustega ka kinnitanud.

PPA-l puudub usaldus ja kindlus välismaalase soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi

Marokkosse. Isiku varasemat käitumist hinnates on usutav ja tõenäoline, et isik võib enda

väljasaatmist Marokkosse hakata takistama ja ei tee PPA-ga koostööd. Kuigi ainuüksi isiku

varasem käitumismuster ei pruugi näidata isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA

seisukohal, et välismaalase käitumine näitab selgelt tema meelestatust ning ükskõikset

suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise

täideviimiseks välismaalase paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et V.H suhtes ei

ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine

kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele

ja/või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma

elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/või perekonnaseisu

muutmisest) kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. V.H võib hakata

väljasaatmisest kandmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist

riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud

eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

2(4)

3-26-1478

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi

16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Tuginedes V.H ’i varasemale käitumisele,

puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.

2. PPA palus 16.05.2026 kohtuistungil, peale puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamist, anda luba isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb

VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 3 ja 4 kinnipidamise

alused. Isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 p-de 2, 3 ja 6 tähenduses. Kuna isikul

puudub igasugune side Eestiga, siis ei ole võimalik isikut ilma järelevalveta jätta vabadusse.

Isik on sisenenud riiki ilma dokumentideta Valgevene kaudu läbi Leedu-Läti. PPA hinnangul

on isikul teadlikult planeeritud ebaseaduslikult piiriületus, et jõuda sihtriiki.

Illegaalimenetluses selgitas isik, et soovib jõuda Saksamaale (istungil ütles isik, et soovis

jõuda Poola). Kuna isik esitas värskelt suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, siis ei ole

võimalik sedavõrd lühikese aja jooksul välja selgitada taotluse asjaolud.

3. Puudutatud isik selgitas 16.05.2026 istungil, et nõustub PPA taotlusega. Isik selgitas, et

saabus umbes 4 päeva tagasi Eestisse, tuli Valgevenest. Isiku eesmärk oli minna Poola, kus

soovis taotleda varjupaika. Isik ei teadnud, et saab ka Lätis ja Leedus taotleda rahvusvahelist

kaitset. Kohtuistungil esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik kinnitas, et Eestis

tal tuttavad ja sõbrad puuduvad ning ta ei ole nõus vabatahtlikult oma koduriiki naasma.

Küsimusele, miks isik kohtuistungil rahvusvahelise kaitse taotluse esitas vastas isik, et soovib

siin elada, kuid samas ei ole tal selle vastu midagi, kui arvatakse, et ta peab tagasi pöörduma

oma koduriiki.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026

(kaasa arvatud).

5. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s

2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise

kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 4

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-792/61, p 18.2).

6. Kohtu hinnangul on VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused täidetud. Vaidlus puudub, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse 16.05.2026 kohtuistungil suuliselt. On ilmne, et

sellises olukorras ei ole PPA saanud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toiminguid teostada.

Rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete

3(4)

3-26-1478

õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke

menetlustoiminguid. Nimetatud menetlustoimingute sooritamiseks on vajalik isiku isiklik

osalus. VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel kinnipidamist on kohtupraktikas peetud võimalikuks

kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu

20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Käesoleval

juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud, mistõttu VRKS § 361 lg 2 p

4 alusel on kinnipidamine võimalik.

7. Kohus nõustub PPA-ga osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21

koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise

oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole,

et isik ületas ebaseaduslikult Valgevene-Läti-Eesti piirid. Seejuures ei taotlenud isik

rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis ega ka mitte kinnipidamisel Eestis, vaid alles

16.05.2026 kohtuistungil. See viitab varjupaigasüsteemi kuritarvituse kahtlusele. Isiku ütlused

on vastuolulised, kuivõrd varasemalt on isik selgitanud, et soovis minna Saksamaale, kuid

kohtuistungil teatas, et soovis minna Poola. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikul

puuduvad igasugused majanduslikud või perekondlikud sidemed Eestiga ning tema tegelik

eesmärk näib olevat majanduslikult parem elu. Asjaolu, et isik on esitanud rahvusvahelise

kaitse taotluse alles 16.05.2026 kohtuistungil, annab alust kahtluseks, et isik kuritarvitab

varjupaigasüsteemi. Seda enam, et esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset ei

taotletud. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides ei oleks isik enam PPA-le kättesaadav

rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolude väljaselgitamiseks.

8. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik,

kui isiku suhtes esineb põgenemisoht. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse

paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on

tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Tõhusamate

alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas.

9. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)