2-22-12154/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Irja Koikson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-12154

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi G. J. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 740,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ

(registrikood:

10686553) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-

post XXX)

Kostja: G. J. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata G. J.-i vastuväide nõude aegumisele.

2. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi G. J. vastu hagi osaliselt.

3. Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 10 785 eurot.

4. Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 10 785

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025 kuni

15.05.2026 summas 1461,09 eurot.

5. Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 10 785

eurot) alates 15.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso hagi põhivõlgnevuse 2499,34 eurot, intressi

1125,42 eurot, haldustasu 13,50 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja lepingujärgses

määras viivise väljamõistmiseks.

7. Jätta menetluskulud 68,16% ulatuses G. J.-i kanda ja 31,84% Julianus Inkasso OÜ

kanda.

8. Määrata Julianus Inkasso OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

1050 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 715,72 eurot hageja mõista G. J.-

ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on G. J. kohustatud tasuma Julianus Inkasso OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline apellatsioonkaebuse esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Intrum Debt Finance Ag (hageja õiguseellane) esitas 18.08.2022 Pärnu Maakohtule hagi

kostja G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevuse 13 284,34 euro,

intresside võlgnevuse 1125,42 euro, haldustasude võlgnevuse 13,50 euro, võla

sissenõudmiskulude 50 euro, viivis lepingu kehtivuse ajal 13,36 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 2405,45 euro ning edasiulatuva viivise määras 13,90% aastas

väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv

1050 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõue tuleneb Bigbank AS (laenuandja) ja kostja vahel 15.07.2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 (sh lepingutasu

225 eurot). Kostja ei täitnud sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

saatis esialgne võlausaldaja 01.03.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 18.03.2021. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne laenuandja 29.04.2021 lepingu üles

ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Bigbank AS saatis 29.04.2021 kostjale lepingus

märgitud aadressile XXX teavituse, milles teavitas kostjat, et kostjaga 15.07.2019 sõlmitud

leping on lõpetatud ühepoolselt võlgnevuse tõttu summas 14 436,62 eurot. Laenuandja

loovutas 20.05.2022 tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva nõude Intrum Debt Finance

AG-le (dtl 18). 17.06.2022 teavitas Intrum Debt Finance AG kostjat kirjaga, et Bigbank AS

nõue on loovutatud Intrum Debt Finance AG-le (dtl 21-22). Nõude loovutamise teade saadeti

kostja elukoha aadressile XXX.

2. Kohus jättis 23.08.2022 hagi käiguta. Hageja esitas selgituse 24.08.2022.

3. Kohus jättis 26.08.2022 hagi uuesti käiguta. Hageja esitas selgitused 29.08.2022.

4. Kohus jättis 12.05.2023 veel kord hagi käiguta. Hageja 07.06.2023 kõrvaldas puudused.

5. Pärnu Maakohus võttis 16.06.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale

toimetati hagiavaldus ja 16.06.2023 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte isiklikult

15.08.2023. Kostja 28.08.2023 vastuses hagile heidab laenuandjale ette, et kostjaga ei võetud

ligikaudu aasta jooksul ühendust ega tehtud ettepanekuid olukorra lahendamiseks, vaid

laenuandja loovutas nõude kostjat sellest eelnevalt teavitamata kolmandale isikule, mistõttu

kostja vaidlustab esitatud hagi ning avaldab soovi alustada läbirääkimisi laenuandjaga. Kostja

märgib täiendavalt, et Intrum ei ole temaga sisuliselt ühendust võtnud ega püüdnud vaidlust

kohtuväliselt lahendada, vaid on suunanud vaidluse koheselt kohtumenetlusse. Eeltoodust

tulenevalt ning arvestades asjaolu, et nõude üleminek ja asjaolud ei ole kostjale olnud selgelt

arusaadavad, palub kostja jätta hagi rahuldamata ning suunata pooled esmalt vaidlust

lahendama kohtuväliselt, võimaldades läbirääkimisi eelkõige algse krediidiandjaga.

6. Kohus määras 27.10.2023 kohtuistungi toimumise ajaks 20.11.2023 kell 10.00.

7. Hageja 13.11.2023 esitas taotluse ning palus lugeda käesolevas tsiviilasjas hagejaks AS

Julianus Portfolio. Kuna Intrum Debt Finance AG on nõuete loovutamise lepinguga

loovutanud 13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate

õigustega Aktsiaselts Julianus Portfoliole (registrikood 10036074 ja endise ärinimega

Aktsiaselts Intrum Estonia). Hageja esitas 06.11.2023 notariaalse tõendi ja osaliselt kaetud

lisa. Notariaalse tõendiga notar Rainis Int kinnitab, et käesolev nõue on loovutatud (dtl 108-

112). Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja aadressile XXX (dtl

116-117). Seega on hagejaks Julianus Portfolio AS.

8. Kostja 20.11.2023 toimuvale kohtu eelistungile ei ilmunud (kohtuistungi protokoll dtl 127-

128).

9. Pärnu Maakohus tegi 20.11.2023 kohtunõudega hagejale ja kostjale ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks. Hageja ja kostja kompromissi sõlminud ei ole.

10. Pärnu Maakohus andis 05.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude

ümberarvestused, juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud. Ühtlasi teatas kohtuotsuse tegemise

kuupäeva.

11. Hageja esitas 12.05.2026 nõude ümberarvutused.

12. Kostja 13.05.2026 kirjaga palub kohtul hinnata seda, kas algne krediidiandja on täitnud

vastutustundliku laenamise ja nõude sissenõudmise põhimõtteid. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud olukord, kus nõude täitmist ei nõuta pikema aja vältel, kuid pöördutakse seejärel

ootamatult kohtusse. Kostja viitab, et ta jäi makseraskustesse 2019. aastal, seejärel ei ole tema

väidete kohaselt temaga pikka aega kontakteerutud ega võla tasumise lahendusi otsitud. Alles

2023. aastal ilmnes taas aktiivsus nõude osas ning 2026. aastal on algatatud kohtumenetlus.

Kostja väitel ei ole teda selle aja jooksul teavituste ega pöördumistega järjepidevalt kaasatud.

Selline tegevus ei ole kostja hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks juhib kostja

tähelepanu sellele, et rahalistest kohustustest tulenevad nõuded alluvad aegumisele.

Üldreeglina aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul selle sissenõutavaks

muutumisest. Kui krediidileping on üles öeldud, muutub kogu laenujääk sissenõutavaks ning

sellest hetkest hakkab kulgema aegumistähtaeg. Kui lepingut ei ole üles öeldud, tuleb

aegumist hinnata iga maksegraafikujärgse kohustuse lõikes eraldi.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

14. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 15.07.2019

tarbijakrediidilepingu nr XXX (lepingu liigis poolte vahel vaidlus puudub), mille alusel sai

kostja laenu summas 15 000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 225 eurot (dtl 2, 8-14).

13.08.2020 sõlmiti Bigbank AS ja kostja vahel lepingu lisa nr 1, kuna kostja avaldas soovi

võlgnevuse refinantseerimiseks, pooled leppisid kokku krediidisumma suurendamises 516,51

euro võrra. Kuivõrd maksegraafikujärgne põhisumma võlgnevus oli 198,06 eurot, suurendati

198,06 euro võrra tagastamata krediidisummat ning uueks tagastamata krediidisummaks sai

13 284,34 eurot (dtl 59, 73-79). Kostja ei ole nendele asjaoludele vastuväiteid esitanud.

15. Laenuandja loovutas 20.05.2022 nõuete loovutamise lepinguga oma nõuded kostja vastu

koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Debt Finance AG-le (dtl

18). Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 17.06.2022 (dtl 21-22). Intrum Debt

Finance AG loovutas omakorda käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõude koos

kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega 13.08.2023 Aktsiaselts Julianus

Portfoliole (registrikood 10036074, endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia). Loovutuse

tõendamiseks esitas hageja Tallinna notari Rainis Int tõendi (dtl 108-112). Teade nõude

loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 aadressile XXX (dtl 116-117). 23.10.2023

sõlmitud ühinemislepinguga ühendas Julianus Inkasso OÜ endaga Aktsiaseltsi Julianud

Portfolio, vastav kanne tehti äriregistris 09.01.2024. Tegemist on üldõigusjärglusega, kus kõik

nõuded lähevad automaatselt üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 4).

16. Kostja vaidleb nõude loovutamise vastu, leides, et nõue on tema suhtes õigusvastaselt

kolmandatele isikutele edasi müüdud, teda ei ole loovutamisest piisavalt teavitatud ning

seetõttu ei pea ta end uue võlausaldaja ees kohustatud isikuks. Samuti peab kostja ebaselgeks,

kellele nõue tegelikult kuulub.

17. Kohtu selgitab, et kostja vastuväide ei ole kooskõlas seadusega. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 164 kohaselt võib võlausaldaja nõude vabalt loovutada ilma võlgniku nõusolekuta. Nõude

loovutamine ei mõjuta võlasuhte olemasolu ega kostja kohustust nõuet täita. Käesolevas asjas

on nõude loovutamine tõendatud (mh notariaalse tõendiga ning loovutamisteatega) (dtl 108-

109). Lisaks ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 kohaselt nõude loovutamine menetluse kulgu ega

nõude kehtivust. Kuna nõue on loovutatud ning hiljem üle läinud hagejale ka üldõigusjärgluse

korras, on hagejal õigus nõue kostja vastu maksma panna. Seetõttu ei vabasta kostja

vastuväited loovutamise kohta teda kohustuse täitmisest ega anna alust hagi rahuldamata

jätmiseks pelgalt loovutamise vaidlustamise tõttu.

18. Kuna nimetatud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal

algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid.

18.1.

Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud

ülemmäära, milleks on krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmetest nähtub, et 15.07.2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr SLR19-01-1610158 sõlmimise ajal oli eraisikutele antud

tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% aastas, millest tulenevalt on selle

kolmekordne määr 58,11% (3 × 19,37).

18.2.

Hageja esitas 07.06.2023 hagi täienduses andmed krediidi kulukuse määra kohta.

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr SLR19-01-1610158 ning lepingu lisa 1 kohaselt oli

intressimäär 13,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 15,81% aastas (dtl 8, 75). Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15 000 eurot, krediidileping kehtib

60 kuud, intress on 13,90% aastas, lepingutasu suurus on 225 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja

täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt

(dtl 57). Lepingu lisa 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma jääk on 13 284,34 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 54 kuud, intress on

13,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 0,00 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on

1,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja

tähtaegselt (dtl 73). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaksid sellele, et krediidi kulukuse

määr oleks lepingus ebaõigesti märgitud või et see ületaks VÕS § 406² lg-s 1 sätestatud

piirmäära.

18.3.

Kohus märgib, et VÕS § 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Nimetatud kohustus ei piirdu üksnes formaalse andmete kogumisega, vaid

eeldab krediidiandjalt hoolsat ja kontrollitavat hinnangut tarbija majanduslikule olukorrale

ning järelduse tegemist, kas tarbija on võimeline lepingujärgseid kohustusi täitma.

18.4.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist VÕS § 4034 mõistes. Kuigi hageja on selgitanud, et enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist koguti kostja kohta teavet laenutaotluse, arvelduskonto

väljavõtte ning avalike andmebaaside põhjal, ei ole hageja esitanud kohtule laenutaotlust ega

muid esmaseid dokumente, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt tegelikult küsiti ning

millised andmed kostja esitas (dtl 58). Esitatud on üksnes krediidiandja infosüsteemist

genereeritud kokkuvõtlikud andmed (dtl 68-69), mille põhjal ei ole võimalik kontrollida

andmete päritolu ega nende täielikkust. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja

oleks kogunud piisavat teavet kostja perekondliku ja majandusliku olukorra kohta. Hageja

viidatud dokumendis puuduvad andmed kostja ülalpeetavate ja töösuhte kohta, samas kui

rahvastikuregistri andmetel oli kostjal lepingu sõlmimise ajal kolm ülalpeetavat.

Krediidiandja esitatud selgitustest ei nähtu, et seda asjaolu oleks arvesse võetud kostja

krediidivõime hindamise. Lisaks ei ole hageja täpsustanud, milliseid andmeid avalikest

registritest koguti ning kuidas nende andmete pinnalt jõuti järelduseni, et kostja on

krediidivõimeline. Ainuüksi viide registripäringutele ei võimalda kontrollida, kas kogutud

teave oli piisav ega seda, kas krediidiandja on teinud sisulise ja põhjendatud

krediidivõimelisuse hindamise.

18.5.

Hageja selgitas, et enne lepingu sõlmimist on krediidiandja hinnanud kostja

krediidivõimelisust kostja konto väljavõtte pinnalt (dtl 58). Kohus hageja väitega ei nõustu.

Genereeritud kokkuvõttest (dtl 68-69) ei selgu, kuidas esitatud konto väljavõtte (dtl 64-67)

alusel maksevõime hinnang tehti (nt millised püsikulud arvestati, milline oli vaba raha,

milline DTI/koormus, milline metoodika, millised riskireeglid ja nende rakendamise tulemus).

18.6.

Hagiavalduse täienduses hageja märgib, et kostja on sissetuleku suuruseks märkinud

818 eurot, kuid ei too välja, mis suuruses on hageja kostja sissetuleku tuvastanud. Hageja

poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks on töötasu 2019

jaanuar 239,70 eurot, veebruaris 451,62 eurot, märtsis 721,84 eurot, aprillis 564,52 eurot,

mais 659,68 eurot, juunis 629,30 eurot ja juulis 818,94 eurot. Lisaks sai kostja igakuiselt

peretoetust summas 520 eurot (dtl 64-67). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja arvestanud

sellega, et kostja töötasu oli kõikuv, mis viitab ebastabiilsele sissetulekule. Väljavõttest

nähtub, et laekuvad suuremad summad (nt palk või toetus) võetakse sageli peatselt välja või

kulutatakse (nt sularaha väljavõtmised, igapäevased kulud), mis viitab otseselt madalale

jäägile perioodide vahel ja puudumisele reaalsest vabast rahavoost, mida saaks kasutada

laenumaksete katmiseks. Selline käitumine on tüüpiline olukorras, kus isik elab "palgapäevast

palgapäevani", mis on krediidivõime hindamisel negatiivne näitaja.

18.7.

Hageja ei ole märkinud, kuidas krediidiandja on tuvastanud tarbija majapidamiskulude

suurust. Kohus leiab, et kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses

krediidivõimeline. Kostja igakuine laenumakse suuruses 349,75 eurot moodustas

märkimisväärse osa tema ligikaudu 800–900 eurosest kogusissetulekust, millest osa pärines

sotsiaaltoetustest. Arvestades lisaks Statistikaameti andmetel kehtinud elatusmiinimumi

(221,36 eurot) ning asjaolu, et kostjal oli kolm ülalpeetavat, ei jäänud talle pärast

esmavajaduste katmist piisavaid rahalisi vahendeid laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja kogutud andmete pinnalt

põhjendatult järeldada kostja tegelikku maksevõimelisus.

19. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS §

4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga

seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (TlnRnKm

05.02.2020 2-18-134930, p 10).

20. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13,90% aastas. Kostjal oli lepingu

ülesütlemisel intressivõlgnevus kokku 1125,42 eurot, mida kostja tasunud ei ole. VÕS §-s 94

sätestatud

intressimäär

oli

lepingu

sõlmimise

ajal

0%

(https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Hageja poolt 12.05.2026 esitatud ümberarvutustest nähtub, et hageja intressi ei küsi. Seega

hageja intressinõue ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid. Vastavad nõuded (s.o lepingutasu, ja haldustasu) jätab kohus rahuldamata. Samas ei

vabane kostja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksmise kohustusest.

21. Kohus andis 05.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude

ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 132).

22. Hageja esitas 12.05.2026 oma seisukoha, milles märgib, et käesoleval hetkel on lepingu

lõpptähtaeg saabunud 27.01.2025 (dtl 75). VÕS § 4034 lg 7 kohase arvestuse esitamise

kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai lepingu alusel laenu oma kontole 14 775

eurot, sest väljastavast laenust 15 000 eurot arvestati maha lepingutasu 225 eurot.

Tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 3990 eurot. Seega ümberarvestuse korral,

kuulub välja mõistmisele põhisumma jääk 10 785 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025-12.05.2026 seisuga 1455,09

eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuv viivis alates 13.05.2026 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 139-140). Hagiavaldusest ja

12.05.2026 vastusest järelduvalt on hageja esitanud ümberarvestused ning ei nõua lepingu

osas muid tasusid ega ka intressi.

23. Hageja on 07.06.2023 hagiavalduse täienduses selgitanud, et kostja jäi lepingust

tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme järjestikuse tagasimaksega (28.12.2020;

25.01.2021 ja 25.02.2021) (dtl 58). Sellest tulenevalt andis krediidiandja kostjale vastavalt

01.03.2021 lepingu ülesütlemise hoiatusega kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 18.03.2021 (dtl 2, 16, 58). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava

tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 29.04.2021 teatega üles (dtl 3, 17, 58) ja loovutas

02.06.2022 oma nõude kostja vastu Intrum Debt Finance AG-le, mille kohta saadeti

17.06.2022 kostjale teade (dtl 21).

24. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

25. Kohus leiab, et kogutud tõendite põhjal ei saa lepingu ülesütlemist lugeda kehtivaks, kuna

ei ole tuvastatud, et kostja oleks olnud viivituses kolme järjestikuse maksekohustuse

täitmisega. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiseid osamakseid perioodil 26.08.2019

kuni 25.07.2024. Poolte vahel 13.08.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX lisa nr 1

(dtl 59, 73–79) kohaselt määrati krediidisumma jäägiks 13 284,34 eurot ning kostjale

võimaldati kuuekuuline maksepuhkus, mille jooksul tuli tasuda üksnes intressi ja haldustasu.

Uue maksegraafiku kohaselt tuli perioodil 25.08.2020–25.01.2021 tasuda üksnes intress ja

haldustasu ning alates 25.02.2021 põhiosa, intress ja haldustasu summas 363,93 eurot kuus.

Arvestades, et hageja kinnitusel tasus kostja kokku 3990 eurot, ei ole tuvastatav, et kostja

oleks 01.03.2021 seisuga olnud viivituses kolme järjestikuse maksekohustuse täitmisega

(28.12.2020, 25.01.2021 ja 25.02.2021). Seetõttu puudus hagejal VÕS § 416 lg 1 alusel õigus

lepingut üles öelda, mistõttu tuleb ülesütlemine lugeda tühiseks. Lepingu lõpptähtaeg saabus

27.01.2025. Hageja on esitanud ümberarvutused (dtl 139-140) ja selgitas, et lepingu alusel

kanti kostja pangakontole krediiti summas 14 775 eurot, sest väljastavast laenust 15 000 eurot

arvestati maha lepingutasu 225 eurot. Kostjalt toimus makseid summas 3990 eurot, mille

hageja arvestab kõik põhiosa katteks (dtl 2, 139). Seega on kostjal muutunud sissenõutavaks

summas 10 785 eurot (14 775–3990).

26. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu lõpptähtaeg on saabunud 27.01.2025 ja kostjal on 10

785 eurot tagastamata, viimase osamakse pidi kostja tasuma 27.01.2025, on hagejal õigus

nõuda kostjalt VÕS § 82 lg 7, VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 alusel kohustuse

täitmist. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 10

785 eurot.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.01.2025-12.05.2026 summas 1455,09 eurot. Samuti palub

hageja välja mõista edasiulatuv viivis alates 13.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 140). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus VÕS §

101 lg 1 p 6 alusel nõuda krediidilepingust nr XXX ja selle lisast nr 1 põhivõlgnevuselt (s.o

10 785 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 10 785 eurot perioodi 28.01.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni (s.o kuni 15.05.2026) eest kokku 1461,09 eurot järgmiselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

28.01.2025-30.06.2025

11,15

0,039548

3,294596

507,367784

01.07.2025-31.12.2025

10,15

0,027808

2,999116

551,837344

01.01.2026-14.05.2026

10,15

0,027808

2,999116

401,881544

Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest (s.o alates 15.05.2026) kuni põhivõla

tasumiseni (TsMS § 367).

28. Kostja esitas 13.05.2026 kohtule kirjaliku seisukoha, milles märkis, et jäi võlgu juba 2019.

aastal ning kuna tema hinnangul ei ole teda hiljem piisavalt teavitatud ega temaga ühendust

võetud, peab ta võimalikuks, et hageja nõue on aegunud.

29. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1

järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt aeguvad

korduvatest kohustustest tulenevad nõuded iga üksiku kohustuse suhtes eraldi kolme aasta

jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kusjuures aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, millal vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1

kohaselt peatub aegumine muu hulgas hagi esitamisega. Käesolevas asjas esitas hageja hagi

18.08.2022, s.o enne kui 2020. ja 2021. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksed oleksid

aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud ning kostja aegumise vastuväide

ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulud

30. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

31. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind on 18 740,47 eurot, millest kohus rahuldas hageja nõude osaliselt 12 772,99

eurot, s.o 68,16%. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb 68,16% jätta kostja kanda ja

31,84% hageja enda kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks üksnes hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 1050 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei taotle

õigusabiga seotud kulude hüvitamist, mistõttu kohus õigusabiga seonduvaid kulusid kindlaks

ei määra.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 715,72 eurot

(68,16% 1050-st).

32. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus

nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.

33. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik