2-21-17742/107 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(5)

Tsiviilasi nr 2-21-17742

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-21-17742

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V K hagiavaldus A K ja A A vastu hüpoteegi

kande kustutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. mail 2026. a

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V K (isikukood XXX)

Kostja I A K (isikukood XXX)

Kostja I seaduslik esindaja A G (isikukood

XXX)

Kostja I esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja II A A (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Anda nõusolek A K (isikukood XXX) nimel kustutada A K kasuks seatud

hüpoteek V K (isikukood XXX) kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX

(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX) summaga 6000 eurot.

3. Tuvastada A K ja A A (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek V K kuuluvale

korteriomandile asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX) hüpoteegikande kustutamiseks, mis on kantud summas

6000 eurot A K ja A A kasuks (IV jao kanne nr 1), ja asendada A K ja A K

nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

4. Jätta A K riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

5. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Vabastada A K ja A A riigilõivu 300 euro tasumisest riigi tuludesse, mille

tasumisest oli V K vabastatud hagi esitamisel. Jätta hagi esitamisel tasumata

jäänud riigilõivu 300 eurot riigi kanda.

7. Käesolevas asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-21-17742

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. V K (hageja) esitas 11. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi A K (kostja I) ja A A (kostja

II) vastu hüpoteegi kande kustutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale aadressil XXX asuv korter. Korterile on seatud

hüpoteek summas 6000 eurot kostja I ja kostja II kasuks. Hüpoteegi seadmise aluseks on 06.

aprilli 2021 kohtumäärus nr 2-20-18982. Hageja väidab, et tsiviilasjas nr 2-20-18982

lahendiga võetud rahaline kohustus on täies ulatuses ära tasutud, kuid vaatamata sellele ei

anna kostjad nõusolekuid hüpoteegi kustutamiseks. Hageja palub kohtul kohustada kostjaid

andma nõusolekud hüpoteegi kustutamiseks.

2. Kostja I leidis, et hageja ei ole rahalist kohustust täitnud, mistõttu tuleks jätta hagi

rahuldamata.

3. Kostja II leidis, et hagi menetlusse võtmiseks puudus alus, kuna tema on andnud kirjaliku

nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks.

4. Kohus selgitas 08.04.2025 pooltele tõendamiskoormist, andis tähtaja täiendavate tõendite

esitamiseks.

5. 28.08.2025 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumise kohta.

6. Hageja poolt 11.09.2025 esitatud seisukohas taotleb kostja II suhtes omaksvõtu otsuse

tegemist, kuna ta ei esitanud vastuväiteid. Kostja I on põhimõtteliselt nõustunud, et

hüpoteegiga tagatud nõue on täielikult rahuldatud. Kostja I on esitanud kompromissi eelnõu,

millega on hageja nõus.

7. Kostja I andis teada, et jääb varem kooskõlastatud kompromissi juurde.

8. 14. mail 2026 toimunud kohtuistungile kostja II ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest

kohut ei teavitanud. Kohtukutse koos hoiatusega TsMS § 3141 järgi oli kostjale II edastatud

kohtule teadaolevatele e-posti aadressidele. Kostja II ei ole kohtukutse kättesaamist

kinnitanud. Kohtukutse loetakse kostjale II kättetoimetatuks 17. aprillil 2026 TsMS § 3141 lg

1 alusel.

Hageja taotlusel lahendas kohus asja sisuliselt.

Hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kostja I ei vaielnud hagile vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(5)

Tsiviilasi nr 2-21-17742

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära, ning hinnanud TsMS §

232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende

kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:

- tsiviilasjas nr 2-20-18982 oli sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustuvad I K ja V K

tasuma 5000 eurot A K ja A A kümne kuu jooksul ja rahasummade tasumine tagatakse V K

nimele registreeritud aadressil XXX korteriomandile (registriosa number XXX) seatud

hüpoteegiga summas 6000 eurot. A K, A A ja V K on kokku leppinud hüpoteegi seadmises

korteriomandile registriosa nr XXX. A K, A A ja V K avaldavad soovi kanda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonda korteriomandi Ida-Viru maakond, XXX registriosa number

XXX IV jao esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 6000 eurot A K ja A A kasuks.

Hagiavalduse kohaselt on I K ja V K täitnud hüpoteegiga tagatud nõude ära. Kõik osapooled

pöördusid elektrooniliste avaldustega Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Selgus, et on

vajalik kohtu nõusolek alaealise A K nimel hüpoteegi kustutamise avalduse esitamiseks.

Alaealise lapse seaduslik esindaja pöördus kohtu poole avaldusega nõusoleku andmiseks, kuid

muutis oma arvamuse ning võttis avalduse tagasi.

Seega seati hageja ainuomandis kuuluvale korteriomandile hüpoteek summas 6000 eurot, mis

tagas 5000-eurose võlgnevuse tasumise. Võlgnevus on täies mahus ära tasutud ning hageja ja

tema poeg I K on tsiviilasjas nr 2-20-18982 kompromissiga kokkulepitud rahalised

kohustused täitnud. Vaatamata sellele, et kokkuleppega kinnitatud kohustus on täidetud, ei

anna kostja I ega kostja II nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna

kokkulepitud rahasumma on kostjatele tasutud, puudub alus hüpoteegiga tagada

mitteeksisteerivat kohustust ning hüpoteek tuleb ära kustutada.

Kui poolte vahel puudub laenusuhe, puudub vajadus ka selle tagamiseks hüpoteegiga.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-104-08 mvälja toonud, et kuna hüpoteegi realiseerimine on

keelatud tagatava nõudeta, võimaldab AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel

omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kui hüpoteegipidaja on selle sätte järgi

kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku asendada

kohtuotsusega.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-21-17742

Asjaõigusseaduse § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei

ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda

nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale kuulub kinnistu, reg nr XXX, mis on

koormatud hüpoteegiga summas 6000 eurot ühiselt A A ja A K kasuks.

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kompromissi täitmiseks on tehtud alljärgnevad maksed:

1) V K 18.05.2021 summas 2250 eurot A G pangakontole;

2) I K 22.04.2021 summas 250 eurot A G pangakontole;

3) V K18.05.2021 summas 2525 eurot A A pangakontole;

4) I K 22.04.2021 summas 250 eurot A A pangakontole.

Seega leiab tõendamist, et kompromissiga määratud kohustus on täidetud ning hüpoteegiga

tagatud nõue täies mahus rahuldatud.

Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja I ja kostja II kasuks. Seega puudutab

hüpoteegi kande kustutamine kostjate õigust. Kostjad ei andnud nõusolekut hüpoteegikande

kustutamiseks.

KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusoleku asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kuna hüpoteek tagas pooltevahelist kompromissi ja kohus on tuvastanud, et kõne all olevast

kompromissist tulenev nõue on täidetud, siis tuleb hüpoteek ära kustutada AÕS § 349 lg 1

alusel. Kohus teeb kindlaks, et kostjad on kohustatud andma selle hüpoteegi kustutamiseks

nõusoleku (TsÜS § 68 lg 54 ja KRS § 341 lg 8 järgi).

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg

1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus rahuldas hagi. Seega tuleks jätta menetluskulud kostjate kanda.

18. jaanuari 2022. a kohtumäärusega vabastas kohus hagejat riigilõivu tasumisest osaliselt

hagiavalduse esitamisel 300 euro ulatuses, kohustades hagejat tasuma riigilõivu osa 295 eurot

viie osamaksena 5 kuu jooksul järgnevalt: esimene osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt

28. jaanuaril 2022, teine osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. veebruaril 2022, kolmas

5(5)

Tsiviilasi nr 2-21-17742

osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. märtsil 2022, neljas osamakse 59 eurot tuleb

tasuda hiljemalt 28. aprillil 2022 ning viies osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. mail

2022.

Hageja palus vabastada hagiavalduse esitamisel ülejäänud riigilõivu 300 euro tasumisest.

Kostja I palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, muud menetluskulud jätta riigi kanda.

TsMS § 190 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral

kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Kuna hagi rahuldati, tuleks TsMS § 190 lg 3 esimese lause alusel jätta hagi esitamisel

tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot kostjate kanda.

TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Arvestades kõne all oleva tsiviilmenetluse kestust, osapoolte poolt kompromissi sõlmimiseks

ettevõetud samme, kostja I alaealisust, leiab kohus, et hagi esitamisel tasumata jäänud

riigilõivu kostjatelt väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus leiab õiglaseks vabastada

kostjaid 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest riigi tuludesse ning jätab hagi esitamisel

tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot riigi kanda. Muud osapoolte menetluskulud jäävad nende

endi kanda.

16. märtsi 2022. a kohtumäärusega andis kohus alaealisele kostjale I riigi õigusabi tema

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-21-17742

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjat I esindas menetluses

vandeadvokaat A. Matvejev.

Kuna kostjale I anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud, siis jäävad needki kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik