2-25-16380/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-16380

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16380

Tsiviilasi

C.S-i hagi S.V vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

3496,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.S (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: B.V

Kostja: S.V (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kohtuistungi aeg

08.12.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.S-i hagi S.V vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt.

2. Suurendada Tartu Maakohtu 09.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-3027 S.V-lt C.S-i

kasuks välja mõistetud elatist ja mõista S.V-lt C.S-i kasuks välja:

2.1. alates 01.11.2025 kuni 31.03.2026 elatis 301,74 eurot kuus ning

2.2. alates 01.04.2026 kuni C.S-i täisealiseks saamiseni (14.05.2031) igakuine elatis

318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. S.V-l tuleb temalt C.S-i kasuks välja mõistetud elatis maksta B.V pangakontole nr

EE452200001107479423, märkides maksekorraldusel selgituseks: „C.S, elatisraha“ ja

kuu, mille eest elatist tasutakse.

4. Jätta C.S-i hagi S.V vastu suuremas ulatuses elatise suurendamise nõudes rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

2-25-16380

ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. C.S (hageja), seadusliku esindaja B.V kaudu, esitas 01.10.2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse S.V (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub hagiavalduses mõista

kostjalt hageja kasuks välja alates 01.11.2025 igakuine elatis summas 439,21 eurot või

alternatiivselt perekonnaseaduse (PKS) alusel arvutatud miinimummääras. Hageja täpsustas

22.12.2025 haginõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 388,48 eurot kuus.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja C.S B.V ja kostja S.V alaealine laps, sündinud XXX . a.

Hageja elab emaga emale kuuluvas korteris. Kostja elab eraldi. Hageja kostja juures ei viibi ja

kostjaga ei kohtu. Tartu Maakohtu 09.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-3027 mõisteti alates

01.01.2015 kostjalt hageja kasuks välja elatis summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire

ja Aspergeri sündroom ning tuvastatud raske puue. Lapsel on erinevad allergiad ja atoopiline

nahk. Lapse igapäevased kulud ühes kuus on 896,80 eurot, millest koolitoit on 22,35 eurot, toidu-

ja hügieenikulu 373 eurot, eluasemekulud 111,78 eurot, transport 21,78 eurot, sidekulud 38,49

eurot, juuksur 15 eurot, lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud 95 eurot, ravimid ja tervishoid

59,07 eurot, koolikohustusega seotud kulud 57 eurot ning riided ja jalanõud 103,33 eurot. Sellele

lisanduvad lapse ühekordsed suuremad kulud, mis 2025. aastal olid kokku summas 2992,81

eurot, millest on uue jalgratta ostuhind 418,86 eurot, jalgrattakooli tasu 30 eurot, lapse toa akende

vahetamise kulu 1838,92 eurot, robottolmuimeja ostuhind 189,34 eurot, Vudila seikluslaagri tasu

260 eurot, jõulu- ja sünnipäevakingitus 70 eurot, telefoni paranduse kulu 185,69 eurot. Hageja

ema saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot ning lapse puudetoetust 139 eurot. Seega on lapse

igakuised kulud, millest on maha arvatud toetused ning lisatud ühekordsete kulude aastane

jagatis, kokku 776,96 eurot. Kumbki lapsevanem peab katma kulud võrdselt, st 388,48 euro

ulatuses. Akende vahetus ja õhupuhasti soetamine olid lapse huvides tehtud kulutused. Hageja

emal on piiratud töövõime. Kostja pole vabatahtlikult elatise suurendamisega nõustunud.

2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Lapse isa töötab Soomes ning tegeleb teadaolevalt rahvusvaheliste vedudega. Selline töö iseloom

ning välismaal tegutsemine viitab võimalusele kõrgemaks sissetulekuks kui esitatud palgatõend.

Veoautojuhi keskmine brutopalk jääb Soome palgauuringute kohaselt vahemikku 2100–4200

eurot. Koolitoidu kulu on arvestatud märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri ja novembri arvete

alusel. Toidu, majapidamistarvete ning hügieenitarvete kulud on saadud nii, et ema on võtnud

augusti, septembri, oktoobri ja novembri toidupoe kulude keskmise ning jaganud selle kahega.

Laps vajab tulenevalt enda erivajaduste tõttu rohkem ning spetsiifilisemat toitu. Eluaseme kulud

(küttepuud, elekter, vesi, prügivedu, remondifond, korteri kindlustus) on samuti saadud selliselt,

et on võetud kuude keskmine kulu ning jagatud see kahega. Eluasemekulude hulka on arvestatud

ka lapse toa akende väljavahetamise kulu, kuna seoses lapse astmaga on oluline elukoha

õhupuhtus, samamoodi õhupuhasti ja robottolmuimeja ostuhind. Lapse transpordikulud on

arvutatud lähtudes tegelikest ja korduvatest sõitudest, mida tehakse lapse kooliskäimise,

tervishoiu, igapäevase toimetuleku ning arengut toetavate tegevuste tarbeks, ning on arvutatud

vastavalt umbkaudselt läbitavate vahemaade. Transpordikulud on vajalikud, sest laps keeldub

tihti kõndimast või ühistransporti kasutamast. Lapse sidekulud koosnevad telefoni kuupaketi

tasust ning poolest televisiooniteenuse kuutasust. Hariduslike ja sotsiaalsete kulude alla on

arvestatud ligikaudselt kino või teatri pilet, klassikaaslase sünnipäevakingi tasu, ujulapilet,

meisterdamiseks ja joonistamiseks vajaminevate materjalide ostuhind, toidu valmistamiseks

toiduainete ostuhind ning kalandusega seonduvate asjade ostuhind. Oluline on toetada lapse

huvitegevust. Ravimite, tervise ja liikumise hulka on arvestatud retseptiravimeid, vitamiine,

külmetusravimeid pooles ulatuses vastavalt augusti, septembri, oktoobri ja novembri tšekkidele

2-25-16380

ning jõusaali kuutasu. Riiete kulu on arvutatud vastavalt umbkaudsele hinnale 22 erineva riide või

jalanõu artikli ostuhinnale, lisaks voodipesu ja käterätikute ostuhind. Riietele kulub keskmisest

rohkem lapse puude tõttu, kuna laps nt närib riietesse augud ning hüperaktiivsuse tõttu kuluvad

riided kiiremini. Laps kaotab ja lõhub erivajadustest tulenevalt võtmeid, telefoni ja kooliasju,

mistõttu kulub ka neile tavapärasest rohkem raha.

II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja nõue elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud. Kostja märgib, et

PKS § 2172 lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale elatist alates 01.01.2022 igas

kuus 292 eurot. Seda vaatamata asjaolule, et alates 01.01.2022 oli seadusjärgne minimaalne

ülalpidamise kohustus lapse kohta 213,44 eurot. Kostja tasus hagejale aastaid igakuist

ülalpidamist rohkem, kui oli samal ajal kehtiv seadusjärgne minimaalne ülalpidamiskohustuse

määr. Kostja on seisukohal, et seadusjärgse minimaalse ülalpidamiskohustuse määra tõusuga üle

292 euro ei saa automaatselt elatise suurendamise nõuet põhjendada. Kostja leiab, et elatise

suurendamisel üle miinimummäära tuleb arvesse võtta ka kostja majanduslikku seisu.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõenditega tõendatud isegi mitte igakuiste kulutuste kandmist PKS §

101 lg-s 1 sätestatud elatise määras. Sõltumata puudulikest tõenditest on hageja kulud välja

toodud ulatuses ka ebausutavad ja põhjendamatud, mis annavad aluse uskuda kulutuste

kunstlikku suurendamist. Hageja poolt välja toodud aastatel 2023-2024 lapse ühekordsete

suuremate ostude kogusumma olnud 1050,87 eurot. See teeb ühele vanemale vastavaks panuseks

21,89 eurot kalendrikuus (1050,87:24:2). Põhjendamatu on võtta elatise väljamõistmisel aluseks

üksnes 2025. aastal tehtud ühekordsete ostude summa kalendrikuus 96,16 eurot. Isegi kui pidada

tehtud oste põhjendatuks ja vajalikuks, ei toimu näiteks lapse ratta ostmine iga-aastaselt.

Tegemist on mitmeks aastaks tehtava investeeringuga, mida on võimalik eelduslikult ka

jääkväärtusega realiseerida. Varasematel aastatel on selliseks kulutusteks olnud õhupuhastaja-

niisutaja, mis on pigem heaolule kui tervisele suunatud kulu ning mille eluiga on samuti

eelduslikult 5+ aastat. Samuti ei toimu telefoni parandamist ja korpuse soetamist iga-aastaselt,

mis samuti muudab hageja poolt tehtud arvutuse ebakohaseks ja kostjat põhjendamatult

kahjustavaks. Koolitoidu kulude keskmise summa arvestamisel tuleb arvesse võtta ka suvekuud,

kus toidu eest ei tasuta. Lisaks peaks toidukulude proportsioonis arvestama seda, et üks lapse

toidukord päevas on koolis. Osad apteegikulud on esitatud topelt. Toidupoekulusid ei saa jagada

hageja ema ja hageja vahel võrdselt pooleks, kuivõrd naisterahva hügieenikulud on poisslapse

kuludest märkimisväärselt suuremad. Küttepuude kulu on hinnanguline ja tõendamata. Korteri

kindlustuse ja remondifondi maksed peaksid jääma kinnisasja omaniku mitte kasutaja kanda, st

neid ei tohiks elatise arvutamisel arvesse võtta. Samuti ei tohiks arvesse võtta akende vahetamise

kulu, kuna sellega tõsteti hageja emale kuuluva korteriomandi väärtust. Kostja leiab, et last ei ole

vaja nii palju kooli, poodi, vanavanemate juurde transportida, kui hageja on välja toonud. Hageja

ema valitud telefoni ja internetipaketid on liiga kallid. Lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud on

tõendamata ning arvestatud topelt. Hageja ei ole tõendanud, et kõigist hageja ja tema ema

raviarvetest on hagejale langev osa ½. Kostja ei vaidle vastu hageja arvestuses välja toodud

riideesemete maksumusele, kuid peab ebamõistlikuks riideesemete koguseid, nt ei ole vaja osta

lapsele igal aastal 2 paari vihma-kilepükse, 2 paari talve-lumepükse, 2 paari kummikuid, 2 paari

sandaale, 25 paari sokke, 2 torusalli, 2 paari ujumispükse ning veelgi ebausutavam on iga-

aastaselt 2 padja ja teki soetamine.

Kostja ametlikuks netotöötasu suuruseks oli 2025. aastal 823,90 eurot. Kostjal on lisaks hagejale

veel üks alaealine laps, kes elab Soomes. Temale ei ole kostja kohustatud igakuist elatist tasuma.

Lapse emaga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on ülalpidamise kohustuse suurus kostja

jaoks 0 eurot. Selle on kinnitanud Soome riik, kes täidab ülalpidamiskohustust kostja eest. Kui

2-25-16380

kostja kasutaks täna enda sissetulekut kõigi ülalpeetavate, sh iseenda, vajaduste rahuldamiseks

võrdselt, oleks ostja põhjendatud kohustuse suurus 205,98 eurot kalendrikuus (823,90/4 - vanema

osa on kahekordne elatise määr). Kostja aktsepteerib, et elatise väljamõistmisel ei ole seaduses

sätestatud minimaalses ulatuses vajalik hageja ülalpidamise kohustuse tõendamine. Käesoleval

juhul taotleb hageja aga varasema kohtuotsusega kindlaks määratud elatise suurendamist ja kostja

leiab, et elatise suurendamisel tuleb lähtuda hageja tõendatud ülalpidamisvajadusest ning kostja

majanduslikust olukorrast ja täiendava ülalpeetava olemasolust, mis annab aluse jätte

hagiavaldus rahuldamata.

Kostja avaldas, et on kompromissi korras nõus maksma hagejale elatist kehtiva seaduse alusel

arvutatud elatise miinimumsummas. Hageja sellise kostja kompromissiettepanekuga ei

nõustunud.

III KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et C.S-i hagi S.V vastu elatise suurendamise nõudes on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.

5. Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Hageja C.S on B.V ja kostja S.V ühine alaealine laps, kes on sündinud XXX .



Hageja elab enda ema, B.V, juures ning kostja elab hagejast eraldi ja lapse kasvatamises

ei osale.



Tartu Maakohtu 09.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-3027 mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(s.o 14.05.2031) summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga taotleb hageja kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist

388,48 euroni kuus. Kostja vaidleb hagile vastu.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt.

PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on

vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1.

jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172

lg 3 järgi, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis 09.06.2015 kohtuotsusega summas, mis moodustab

poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tuleb PKS § 2172 lg 1

alusel lugeda, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on kostja kohtulahendi kohaselt kohustatud

tasuma hagejale elatist 292 eurot kuus ning tulenevalt PKS § 2172 lg 3 alusel on hagejal õigus

uues hagis nõuda elatise suurendamist tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

01.01.2022. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb ette,

et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

2-25-16380

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 102 lg 3 järgi võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga

võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema

varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja

kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates

2025. aasta 1. aprillist kuni 2026. aasta 31. aprillini elatis hagejale 301,74 eurot kuus

((baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 –

40 (80/2)=301,74 eurot)) ja alates 1. aprillist 2026 on elatis 318,62 eurot ((baassumma 295,86

eurot; 2092 * 0,03 = 62,76 eurot; 295,86+62,76 = 358,62 eurot; 358,62 – 40 (80/2)=318,62

eurot)).

Hageja nõuab hagis alates 01.11.2025 kostjalt elatist 388,48 eurot kuus, mis on suurem kui PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui vanemalt nõutakse elatist seaduse alusel arvutatud

miinimumsummas, ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11).

Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus,

peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama.

7. Hageja, nõudes elatise suurendamist 388,48 euroni kuus, tugineb sellele, et tema igakuised

regulaarsed kulud ja ühekordsed suuremad kulutused aasta peale on kokku 995,96 eurot. Kui

sellest arvata maha hagejale makstav puudega lapse toetus 139 eurot ja lastetoetus 80 eurot, siis

on mõlema vanema ülalpidamiskohustuse ulatus 388,48 eurot.

Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

2-25-16380

elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi).

Kohus leiab, et saab eeldada, et põhjendatud on hageja vajadused kahekordse miinimumelatise

ulatuses, s.o perioodil alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 igakuiselt vähemalt 603,48 euro

ulatuses ja alates 01.04.2026 igakuiselt vähemalt 637,24 euro ulatuses. Kostja ei ole toonud esile

ega tõendanud, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurus on kahekordsest

miinimumelatisest väiksem.

Hageja väitel on tema igapäevased kulud ühes kuus 896,80 eurot, millest koolitoit on 22,35 eurot,

toidu- ja hügieenikulu 373 eurot, eluasemekulud 111,78 eurot, transport 21,78 eurot, sidekulud

38,49 eurot, juuksur 15 eurot, lapse hariduslikud ja sotsiaalsed kulud 95 eurot, ravimid ja

tervishoid 59,07 eurot, koolikohustusega seotud kulud 57 eurot ning riided ja jalanõud 103,33

eurot. Hageja väitel lisanduvad igapäevastele kuludele ühekordsed suuremad kulud, mis 2025.

aastal olid kokku summas 2992,81 eurot, millest on uue jalgratta ostuhind 418,86 eurot,

jalgrattakooli tasu 30 eurot, lapse toa akende vahetamise kulu 1838,92 eurot, robottolmuimeja

ostuhind 189,34 eurot, Vudila seikluslaagri tasu 260 eurot, jõulu- ja sünnipäevakingitus 70 eurot,

telefoni paranduse kulu 185,69 eurot.

Hageja on esitanud tõendina Sotsiaalkindlustusameti otsuse (dtl 125), mis tõendab, et hagejal on

tuvastatud keskmise raskusastmega puue kestusega 09.11.2025 kuni 08.11.2027. Otsuse kohaselt

on lapsel diagnoositud hüperkineetiline häire koos pervasiivse arenguhäirega ja tal esineb astma,

allergiline nohu ning tal esineb tundlikkus mitmete allergeenide osas.

Kohus leiab, et arvestades lapsel tuvastatud puuet ja temal diagnoositud haiguseid, võib eeldada,

et lapse kulud on keskmisest suuremad, sh on suurem kulu ravimitele ja allergia tõttu ka toidule

ning hügieenivahenditele.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud enda igakuiseid kulusid järgnevalt: toidu,

majapidamistarvete ning hügieenitarvete kulu 373 eurot (dtl 180–213), ravimid, tervis ja

liikumine 59,07 eurot (dtl 247–251) ja sidekulud 38,49 eurot (dtl 237–243). Kohus möönab, et

hagejal on keeruline esitada tõendeid selles osas, kui palju kulub lapse igakuisele toidule.

Selliseks tõendiks saab käesoleval juhul arvestada hageja esitatud arvelduskonto väljavõtteid,

millest nähtuvad toidupeos tekkinud kulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada pere

toidupoe kulud hageja ja vanema, kellega ta ühes leibkonnas kahekesi elavad, vahel võrdselt.

Samuti leiab kohus, et hageja on esitanud piisavalt tõendeid oma väidetavate ravimite ja

tervishoiukulude tõendamiseks (dtl 125–126, 128–129). Kohus leiab, et hageja sidekulud toodud

ulatuses saab lugeda mõistlikuks ja vajalikuks.

Kohus leiab esitatud tõendite põhjal saab hageja koolitoidu kuluks arvestada 16,76 eurot (134,11 /

8) kuus (dtl 214). Hageja eluasemekulude täpseks kindlaks tegemiseks ei ole hageja esitanud

piisavalt tõendeid. Hageja ei ole esitanud eluaseme kommunaalarveid. Vastavalt hagi täpsustuse

kirjeldusele on kommunaalarvetel kajastatud mh remondifond (dtl 231–232, 234–235).

Arvestades hageja toodud eluaseme kuludest maha kindlustusmaksed (dtl 236) ning remondifondi

maksed, saab kohtu hinnangul arvestada hageja eluasemekuludeks keskmiselt 100 eurot kuus.

Hageja on märkinud koolikohustuse täitmisele kuluvaks summaks 57 eurot kuus, kuid on

esitanud vaid ühe maksekorralduse õppereisi tasu osas summas 32 eurot (dtl 157–158), mistõttu

peab kohus põhjendatuks lugeda igakuiseks kuluks, kuhu hulka on arvestatud hageja loetletud

erinevad kulud vihikutele, pliiatsitele, klassireisidele jm, 32 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub igas kuus 103,33 eurot riiete ja jalanõude soetamisele ning sotsiaalsete ja

hariduslike vajaduste rahuldamiseks 95 eurot kuus. Hageja on esitanud riiete ja jalanõude

maksumuse ligikaudse arvutuskäigu, kus on arvesse võtnud 22 erineva riide või jalanõu artikli

ostuhinna, lisaks voodipesu ja käterätikute ostuhinna, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest

2-25-16380

nähtuks sellises mahus ja hinnaga riiete soetamist. Kohus peab nt ebausutavaks, et lapsele

soetatakse igal aastal kaks talvejopet, kaks kevad-sügisjopet ning ühe vihmajope. Samuti on

hageja hinnanud hariduslikke ja sotsiaalseid kulusid ligikaudselt ning ei ole kulude igakuist

kandmist tõendanud. Kohus eeldab, et viimased kulud on tegelikkuses kantud koos toidu,

majapidamistarvete ning hügieenitarvete kuluga. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid

transpordikulu ja juuksuri kulu igakuise kandmise osas.

Hageja on 2025. aastal tehtud ühekordsetest kuludest tõendanud jalgaratta ostu hinnaga 418,86

eurot (dtl 159), jalgrattakooli osalustasu 30 eurot (dtl 160–161), Vudila seikluslaagri osalustasu

260 eurot (dtl 177–179) ning telefoni parandustasu 185,69 eurot (dtl 229–230), mille kogusumma

jagatuna 12 kuu peale on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja vajaduste hulka.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja kulutused ühes kuus 693,87 euro ulatuses

(373 + 59,07 + 38,49 + 16,76 + 100 + 32 + (418,86 + 30 + 260 + 185,69) / 12), mis on veidi

suurem summa kui on PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa.

7. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 3 tuleb elatise väljamõistmisel miinimummäärast suuremas

summas arvestada muu hulgas kohustatud vanema varalist seisu.

Kostja on esitanud tõendina palgateatise, mille kohaselt oli tema neto töötasu 2025. aastal

keskmiselt 823,90 eurot (dtl 270–271).

Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et kostjale kuulub kinnistu, asukohaga XXX .

Kohtule esitatust nähtuvalt elab kostja temale kuuluval kinnistu. Kohus kontrollis

Transpordiameti liiklusregistrist, et kostja nimele on registreeritud kaubik XXX , mille esmane

registreerimise aasta on 2004. Muud registreeritavat ega väärtuslikku vara ei ole kostjal teada.

Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisu, ei ole põhjendatud mõista temalt hageja kasuks

välja elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest suuremas summas. Kohus arvestab

siinkohal ka seda, et hageja põhjendatud igakuised kulud ei ole oluliselt suuremad kui kahekordne

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ja samuti seda, et lapsele makstakse puudetoetus 139

eurot kuus, mis eeldatavalt peaks ära katma lapsel tuvastatud puudega seotud lisakulud.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust elatist vähendada alla PKS

§ 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa.

Kohtu hinnangul kostja majanduslik seisund miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks alust ei anna. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt RKTKo 13.02.2018 nr

2-16-2343, p 13), et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus leiab, et kostja ei ole tõenditega

põhistanud, et esineks ka mingi muu mõjuv põhjus, mis õigustaks temalt hageja kasuks elatise

väljamõistmist alla seadusega ettenähtud miinimumi.

8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud

osaliselt ja põhjendatud on alates 01.11.2025 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis PKS § 101

alusel arvutatud summas, muutuva suurusena. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates

01.11.2025 kuni 31.03.2026 elatise 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026 kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja nõude elatise suurendamiseks suuremas ulatuses

jätab kohus rahuldamata.

9. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

2-25-16380

korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja ema B.V pangakontole nr

EE452200001107479423, märkides maksekorraldusel selgituseks: „C.S, elatisraha“ ja kuu, mille

eest tasutakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Käesolevas asjas on tegemist alaealise ülalpidamise asjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik