2-25-20881/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20881

Tsiviilasi

G.K hagi O.B vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.K (isikukood XXX)

Kostja O.B (sünniaeg xxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. mai 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.K hagi O.B vastu.

2. Lahutada G.K (isikukood XXX) ja O.B (sünniaeg xxxxxxxxxxxxxx) abielu, mis on

registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxx).

3. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (3)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. G.K (hageja) esitas 03.12.2025 hagiavalduse O.B (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Pooled

sõlmisid abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled elavad

eraldi. Hageja lahkus xxxxxxxx 22.12.2024. Alates 2025. aasta juulist hageja kostjaga ei

suhtle.

2. Hagile vastamise tähtpäev saabus 19.03.2026. Kostja hagile ei vastanud. Samuti ei ilmunud

kostja 14.05.2026 toimunud kohtuistungile, kuigi kostjale toimetati kohtukutse kätte

17.02.2026. Kohtukutses sisaldus hoiatus, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub,

võib kohus lahendada asja sisuliselt

3. Hageja jäi 14.05.2026 toimunud kohtuistungil hagiavalduse juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.

5. Hageja on Eesti kodanik. Hageja esitas kohtule abielu registreerimise tunnistuse, millest

nähtub, et kostja on xxxxxxxx kodanik. Pooled sõlmisid abielu xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx.

5.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas

seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 2) nõukogu määrus

(EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti

sõnastatud) (edaspidi Brüssel II bis uuesti sõnastatud määrus). Brüssel II bis uuesti sõnastatud

määruse art 3 punkti a alapunktide v ja vi kohaselt on abielulahutusega seotud asjad selle

liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal

elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või on taotleja harilik viibimiskoht, kui

ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse

liikmesriigi kodanik. Hageja avaldas istungil, et ta asus tagasi Eestisse elama 2024. aasta

detsembris. Hageja on Eesti kodanik. Seega allub vaidlus Eesti kohtule.

5.2. Kohaldatava õiguse suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.12.2010 määrus

(EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes

kohaldatava õiguse valdkonnas (edaspidi Rooma III määrus).

Käesolevas asjas kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20.12.2010 määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse

ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus) alusel. Rooma III

määruse artiklist 1 tulenevalt kohaldatakse määrust abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel

juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

2 (3)

Rooma III määruse kohaldamiseks peab konkreetne vaidlus langema määruse ajalisse,

territoriaalsesse, isikulisse ja sisulisse kohaldamisalasse. Sealjuures on selgitatud, et Rooma III

määrusel on universaalne isikuline kohaldamisala. See tähendab, et Rooma III määrust tuleb

kohaldada sellest sõltumata, millises riigis elavad või millise riigi kodanikud on abikaasad,

kelle lahutamise või lahuselu vaidluses tuleb kohalduv õigus kindlaks määrata. Rooma III

määruse sisuline kohaldamisala on piiratud kahe tingimusega. Esiteks saab määrust kohaldada

üksnes rahvusvahelise elemendiga tsiviilasjades, teiseks peab see tsiviilasi olema lahutuse ja

lahuselu asi (vt Torga. M. Rooma III määrus – uus reeglistik lahutusele kohalduva õiguse

määramiseks. Juridica 2016/2, lk 137). Rooma III määrust kohaldatakse Eestis alates

11.02.2018. Käesolevas tsiviilasjas esitati hagi abielu lahutamiseks 03.12.2025. Seega langeb

vaidlus Rooma III määruse kohaldamisalasse olenemata sellest, et abielu sõlmiti xxxxxxxx,

mis ei ole Euroopa Liidu liige.

Kuna pooled ei ole sõlminud kohalduva õiguse kokkulepet Rooma III määruse art 5

tähenduses, kohaldub poolte vaidlusele Rooma III määruse art 8 (d), mis sätestab, et

abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatakse selle riigi õigust kus kohtusse pöördutakse,

arvestades, et nimetatud artikli p-des a-c toodu ei ole käesoleval juhul täidetud. Asjaolu, kus

poolte abielu on sõlmitud, ei oma Rooma III määruse järgi kohalduva õiguse määramisel

tähtust. Seega kohaldatakse abielulahutuse suhtes Eesti õigust.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool

kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud

on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt

lahendada ka abieluasja.

Kohtukutse 14.05.2026 kohtuistungile toimetati kostjale kätte 17.02.2026. Kostja

kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja leiab, et abielulist kooselu ei ole võimalik taastada.

Pooled on eraldi elanud üle aasta. Hageja elab Eestis ja kostja elab xxxxxxxx. Eeltoodust

tulenevalt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kuivõrd abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus rahuldab

hagiavalduse abielu lahutamiseks.

PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)