Legislator Case Law & Legislation
2-24-2322/11 AI generated

2-24-2322/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-2322/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada R. D. ja Aktsiaselts Tallinna Haigla, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Hageja loobub Harju Maakohtule esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-24-2322 nimetatud kõigist nõuetest kostja vastu.

Legislator headnote

AI generated

2-24-2322/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

Keywords

AI generated
termination agreement withdrawal following settlement arbitration clause non-renewal of contract settlement of dispute notice period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

02. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2322 Tsiviilasi

R. D. hagi Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus vastu töövaidluses (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr 4- 1/1976/23) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja: R. D. (isikukood XXX) Kostja: Aktsiaselts Tallinna Haigla (registrikood 17317209, 01.10.2025 toimus Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus, registrikood 90015666, ettevõtte üleminek Aktsiaseltsi Tallinna Haigla koosseisu), volitatud esindaja U. J. Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R. D. ja Aktsiaselts Tallinna Haigla, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Hageja loobub Harju Maakohtule esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-24-2322 nimetatud kõigist nõuetest kostja vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-2322.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli R. D. hagi Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus vastu töövaidluses (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr 4-1/1976/23). Kohus selgitas pooltele 08.02.2026 saadetud e-kirjas töösuhte lõpetamise eelduseid ja tegi ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga sel viisil, et hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad mõlema poole enda kanda. Ühtlasi tegi kohus ettepaneku, et kompromissile jõudmisel pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest, vähendades kaebetähtaja päevade arvu nullini. Nii hageja kui kostja nõustusid kohtu pakutud kompromissiga, so hageja 20.02.2026 saadetud vastuses ja kostja 16.02.2026 vastuses. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1. 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 4. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik