3-25-4574/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mail 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4574

Haldusasi

V.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2025

otsusele nr 12505290011-1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – V.X ,

esindaja v-adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Andrei Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari

2026. a kohtuotsus muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 15.06.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.X (edaspidi taotleja või kaebaja) on Guinea Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse

29.05.2025. Tema enda sõnade kohaselt oli tema reisi eesmärk minna Soome sõbra juurde,

aga kuna raha sai otsa, siis otsustas ta jääda Eestisse ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda.

3-25-4574

Taotleja selgitas, et tema päritoluriigis on raske, seal on diktatuur, ta osales 2020. aastal

meeleavaldustel diktaatori vastu ja nende laialiajamise käigus teda peksti ning ta ei saanud

koduriiki jääda. Taotleja soovis ka edasi õppida, aga kodumaal seda teha ei saanud. Siin on ka

õppimisvõimalused paremad.

2.

28.08.2025 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA või vastustaja) välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 18 lg 4 alusel taotlejaga vestluse (protokoll

dtl 245 jj), mille käigus taotleja avaldas, et poliitiline olukord on Guineas segane ja

sõjaväelased on seal võimu haaranud ning valitsus represseerib kõiki võimuvastaseid inimesi.

Kõik, kes võimu vastu sõna võtavad, riskivad oma eluga, nad kas tapetakse ära või pannakse

ilma igasuguse kohtumõistmiseta kuni surmani vangi. Taotleja osales politsei omavolist

ajendatuna 2020. aastal meeleavaldustel toonase diktaatori Alpha Condé vastu ja teda peksti

meeleavalduse laialiajamise käigus politsei poolt. Taotlejal on kaelal sellest arm ja ta oleks

äärepealt surma saanud. Vestluse lõpu poole väitis taotleja, et ta osales meeleavaldustel 2020.

aastast kuni 2023. aastani. Kuskil mujal peale meeleavalduste ei ole taotleja oma poliitilist

meelsust väljendanud, aga valitsus represseerib kõiki valitsuse vastaseid. Lisaks on taotlejal

olnud Guineas probleeme oma etnilise kuuluvuse pärast, sest võimul olevad malinked

represseerivad Guinea teisi etnilisi gruppe. Taotleja kuulub fulanide hulka ja toetab parteid,

mille pooldajatest malinke rahva partei üritab vabaneda. Peamine põhjus Euroopasse tulla ei

olnud olukord koduriigis, vaid soov siin õppida. Taotleja algne plaan oli minna Soome, kuid

selleks puudusid vahendid, nüüd soovib ta õppida Eestis infotehnoloogiat. Guinea

haridussüsteem on väga nõrk.

3. PPA luges 03.11.2025 otsusega nr 12505290011-1 (dtl 10 jj) VRKS § 20 lg 1 alusel

taotleja taotluse põhjendamatuks ja tegi lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta,

märkides, et taotlus on selgelt põhjendamatu § 201 p-de 2, 3 ja 4 järgi. PPA tegi taotlejale

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ettekirjutuse

lahkumiseks Guinea Vabariiki, märkides, et lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral. PPA kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel taotlejale sissesõidukeeldu

Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase mõistele ega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele.

Taotleja kartus tema kirjeldatud tagakiusamise ees vastab VRKS § 19 lg 5 tunnustele ehk

tagakiusamise ohuna käsitletakse riiki ning mitteriiklikke ühendusi ja tagakiusukartuse

võimalikuks aluseks saab liigitada taotleja poliitilise meelsuse ning etnilisse rühma

kuulumise. Taotleja ütlusi ei saa aga pidada usaldusväärseteks, kuna ta on esitanud teadlikult

valeandmeid ja andnud selgelt vastuolulisi ütlusi.

Taotleja on andnud teadlikult valeütlusi oma vanuse kohta. 29.05.2025 Eestisse saabudes ja

rahvusvahelise kaitse taotlust esitades ütles taotleja oma sünniajaks 17.10.2009, mis andis

tema vanuseks taotluse esitamise hetkel 15 aastat. Kuna taotleja ütlused tema väidetava

koolimineku osas tekitasid kahtlusi ja taotlejal ei olnud oma vanuse tõestamiseks esitada

ühtegi dokumenti, tellis PPA taotleja vanuse määratlemiseks ekspertiisi. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti kohaselt on taotleja röngenülesvõtete ja

mustanahaliste meeste seas läbi viidud uuringute analüüsi põhjal vanem kui 18 aastat. Lisaks

leidis PPA taotleja telefonist tema Guinea passi koopia, mille kohaselt on ta sündinud

17.01.1997 ja see teeks tema vanuseks 27 aastat.

01.08.2025 toimunud kohtuistungil, kus PPA esitas taotluse taotleja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks, ütles taotleja, et ta oli sunnitud oma passi Valgevenes hävitama, sest kui

2(12)

3-25-4574

Valgevene piirivalve oleks ta koos passiga kätte saanud, siis oleks ta koju tagasi saadetud.

28.08.2025 vestlusel väitis taotleja aga, et tema pass läks Valgevene ja Poola vahel olevas

metsas kaotsi ja ta ei jõudnud sellest koopiat teha. Väide, et taotleja pidi oma passi

Valgevenes hävitama, et teda tagasi ei saadetaks, ei ole usutav. Valgevene korraldab alates

2021. aastast riiklikul tasandil ränderünnet Euroopa Liidu riikide piiridele ja seetõttu ei ole

usutav, et Valgevene võimud hakkaksid ise piiril olevate migrantide kojusaatmisega tegelema.

Päritoluriigi infost nähtus, et Valgevene piirivalvurid viivad inimesi piirile ja nad ei hakka

nende päritoluriiki tagasisaatmisega vaeva nägema isegi siis, kui ebaseaduslikult Euroopa

Liitu sisenenud migrandid on sealt tagasi saadetud. Vastupidi, nad sunnivad inimesi uuesti

ebaseaduslikult piiri ületama ja Euroopa Liitu minema.

Telefonist leitud passi koopia näitamise järel väitis taotleja, et pass oli võltsitud ja selle

organiseeris talle isik, kes aitas tema reisi organiseerida. Ka see väide ei ole usutav, kuna

lisaks passi koopiale leidis PPA taotleja telefonist ka Maroko elektroonilise reisiloa, kus oli

samuti kaebaja sünniajaks märgitud 17.01.1997. Reisiluba kehtis kuni 12.05.2019 ega ole

seotud taotleja lahkumisega Guineast aastal 2024. Seega ei ole usutav ka taotleja seletus, et

reisiluba vanema sünniaastaga tehti juhuks, kui seekord ette võetud reis peaks Maroko kaudu

õnnestuma. Reisiluba viitab, et taotleja pass ei olnud võltsitud. Ei saa olla kokkusattumus, et

2019. aastal aegunud dokumendil on sama kuupäev, mis 2024. aastal välja antud passis. Seda

veendumust kinnitab taotleja telefonist leitud Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri,

kus on samuti taotleja sünniajaks märgitud 17.01.1997 ja lisaks on ära toodud ülejäänud

taotleja passiandmed. Kuna taotleja lahkus Guineast seaduslikult ning jõudis ka Valgevenesse

seaduslikult jalgpalliviisaga, siis ei ole eluliselt usutav, et kummagi riigi piirivalve ei suutnud

tuvastada, et taotleja pass on võltsitud. Taotleja poolt Facebook’i kontole alates aastast 2017

postitatud piltide põhjal on samuti võimalik järeldada, et ta on palju vanem, kui väidab end

olevat. Taotleja väidetud sünnikuupäevast 17.10.2009 lähtudes peaks ta olema neil fotodel 8–

10-aastane, kuid on ilmselgelt palju vanem.

Taotleja väitel ei ole tal võimalik esitada PPA-le oma sünni- ja koolitunnistusi, sest

sünnitunnistust ei võetagi Guineas enda kätte ja koolitunnistusi ei väljastatagi. Päritoluriigi

info kohaselt väljastatakse aga sünnitunnistused Guineas koheselt ja ilma selleta ei saa lapsed

koolis käia, samuti saavad nii alg- kui põhikooli lõpetajad koolitunnistuse.

Taotleja on andnud teadvalt valeütlusi oma koolis käimise kohta. Rahvusvahelise kaitse

taotlust esitades väitis taotleja, et läks kooli 2012. aastal, mis tähendab, et tema väidetud

sünniaega arvestades pidi ta olema 2- või 3-aastane. Vestlusel väitis taotleja aga, et läks kooli

2014. või 2015. aastal, käis koolis 7 aastat ja lõpetas kooli 2023. aastal. Kumbki väide ei ole

loogika ja päritoluriigi info kohaselt õige. Kui taotleja oleks tõepoolest nii vana, nagu ta

väidab, siis oleks ta pidanud sel ajal, kui ta Valgevenesse läks, käima veel põhikoolis, mitte

olema seda lõpetanud.

Kokkuvõttes ei ole taotleja passis esitatud sünniajas 17.01.1997 põhjust kahelda ning taotleja

vastuolulised ja teadvalt valed ütlused viitavad sellele, et ta on teadlikult isikut tõendava

dokumendi hävitanud või sellest vabanenud, et sel viisil ei oleks võimalik tema õiget vanust

tõestada. Sellise tegevuse ilmne eesmärk oli vältida enda kinnipidamist või paigutamist

majutuskeskusse ja elada selle asemel Tallinnas laste turvakodus, kus elutingimused on

paremad.

Taotleja ei ole andnud oma tegevuse ja sissetulekute kohta Guineas usutavaid ütlusi. Taotleja

telefonist leitud mitmete fotode põhjal tekkis PPA-l kahtlus, et taotleja võis tõenäoliselt

tegeleda Guineas narkootikumide vahendamisega ning võib sellest tulenevalt olla ohuks Eesti

avalikule korrale. Arvestades Guinea majanduslikku olukorda ja keskmist palgataset, ei ole

tõenäoline, et põhiharidusega isik suudaks telefonide parandamisega kolme aasta jooksul

3(12)

3-25-4574

säästa 4000 eurot, seda enam olukorras, kus fotode põhjal näis taotleja elustiil suhteliselt

kulukas. PPA hinnangul ei ole usutavad ka selgitused, et fotodel kujutatud kristalliline aine oli

suhkur ja tegevused olid üksnes naljaga tehtud.

Taotleja on andnud teadlikult valeütlusi nii selle kohta, millal ta Guineast lahkus, kui ka selle

kohta, millistes riikides ta on pärast Valgevenesse jõudmist viibinud, millega ta on

Valgevenes viibimise ajal tegelenud, kuidas ta Valgevenest lahkus ja kuidas ta Eestisse

jõudis. Taotleja on andnud valeütlusi ka selle kohta, kuidas ta Riiast Tallinna jõudis.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtumenetluses väitis taotleja, et lahkus Guineast

novembris-detsembris 2024, rahvusvahelise kaitse vestlusel aga, et oktoobri või novembri

paiku, kui oli just 16-aastaseks saanud. Taotleja e-kirjadest aga nähtus, et ta oli saanud

Facebook’ilt juba 20.07.2024 kirja, et tema kontole on Minski lähedal uue telefoniga sisse

logitud. Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri on välja antud veelgi varem, juba

07.05.2024.

Taotleja väitis vestlusel, et Valgevenesse jõudes läks ta kohe metsa, aga Poola piirivalve pidas

ta kinni ja ta saadeti tagasi Valgevenesse. Kuna talv oli kohe peale tulemas, siis läksid nad

tagasi Minskisse ja lihtsalt ootasid seal, kuni kätte jõudis aprill. Taotleja telefonist aga on

näha, et ta ei ole lihtsalt niisama oodanud, vaid hoopis ehitusel töötanud. Seega võib PPA

hinnangul jõuda järeldusele, et taotleja lahkumine Guineast ei olnud seotud tagakiusuga ja

taotleja puhul on tegemist tavalise majandusmigrandiga, kes on lahkunud oma kodumaalt

selleks, et asuda teises riigis tööle.

Kuigi taotleja väitis vestlusel, et Valgevenes viibimise ajal on ta käinud ainult Poolas, siis

tegelikkuses on taotleja viibinud ka Venemaal. Nimelt on taotlejat koos teiste isikutega

pildistatud Moskvas asuva Savva restorani ees.

Taotleja on andnud valeütlusi selle kohta, kuidas ta 2025. aasta kevadel uuesti Valgevenest

Poola läks, kus üks isik ostis talle pileti ja bussi sisenedes ei olnud vaja dokumenti näidata. Ka

Schengeni alal peab ühest riigist teise sõitmisel bussi sisenedes esitama koos piletiga isikut

tõendava dokumendi. Lisaks sellele on taotleja telefoni asukohaandmetest näha, et ta tuli

Valgevenest üle Läti piiri ja suundus sealt otse Riiga ning Poolas ei ole taotleja 2025. aasta

kevadel olnud. Kui taotleja enda väitel lähtestas ta oma telefoni Riias ja seetõttu ei näita see

Poolas viibimist, siis jääb arusaamatuks, miks telefoni andmed näitavad tema eelnevat

viibimist Valgevenes. Taotleja telefonide läbivaatuse käigus ilmnes, et ta on esitanud

valeütlusi Riiast Tallinna jõudmise ja pangakonto puudumise kohta. Andmetest nähtub, et

taotlejal on olnud nii pangakonto kui ka võimalus ülekandeid teha ning bussipileti Riiast

Tallinna on ta ostnud ise. Ka pidi taotlejal Riias olema mingi isikut tõendav dokument, kuna

selle esitamine on bussi sisenemisel kohustuslik. Vastuolulised on taotleja väited, et ta otsis

Riias Läti kodakondsus- ja migratsiooniametit ning ta lihtsalt saadeti sealt tagasi, kuna tal ei

olnud passi.

Taotlejat ei ohusta Guinea võimude poolne tagakius ja ta ei ole sel põhjusel päritoluriigist

lahkunud. Vestlusel väitis ta, et lahkumise peamine põhjus oli soov Euroopas õppida. See ei

ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Taotlejal on võimalik esitada mõnele Eesti

õppeasutusele vastav taotlus ja kui ta kooli vastu võetakse, siis esitada kas viisa- või

elamisloataotlus.

Taotleja väited 2020. aastal Guineas meeleavaldusel osalemise kohta olid äärmiselt

üldsõnalised. Ta üritas küsimustele vastamisest hoiduda, öeldes, et konflikt toimus juba alates

aastast 2010, seejärel väites, et meeleavaldused toimusid igal neljapäeval, et ta ei saa

küsimusest aru, ja lõpuks, et osales meeleavaldusel suvel. Ka olid äärmiselt üldsõnalised

taotleja ütlused riigis valitseva poliitilise olukorra ja meeleavalduste põhjuste kohta.

4(12)

3-25-4574

Päritoluriigiinfole tuginedes ei saa kõiki 2020. aastal ja hiljem toimunud meeleavaldusi

taandada etnilistele konfliktidele. Belgia võimude 2025. aasta hinnangul on Guineas etniliste

gruppide vahel hea läbisaamine. Taotleja ütlused talle osaks saanud politseivägivalla kohta ei

ole usutavad. Ta väitis, et politsei peksis teda ja ta pääses napilt eluga, kuid ei andnud

toimunu kohta konkreetseid ja järjepidevaid selgitusi, vastates üldsõnaliselt, et teda löödi

nuiaga. Täpsustavate küsimuste peale muutusid vastused ebamääraseks. Taotleja väitis lisaks,

et sai peksmise käigus kaelavigastuse ning näitas kaelal armi. PPA hinnangul ei kinnita see

väidet politseivägivalla kohta, kuna taotleja varasematelt Facebooki fotodelt nähtub, et samas

piirkonnas on tal varem olnud suur sünnimärk või nahakasvaja laadne moodustis, mis on

hiljem eemaldatud. PPA järeldas, et kaelal olev arm on seotud kirurgilise eemaldamisega,

mitte väidetava politseivägivallaga.

Taotlejat ei ohusta Guineasse tagasipöördumisel võimude poolne tagakius ega hilisem

ebaproportsionaalne karistus. On tõsi, et Guineas on vahistatud opositsioonijuhte ja Guinea

võimud reageerivad meeleavaldustele vägivallaga, aga taotleja puhul ei ole tegemist poliitilise

opositsionääri või isikuga, kes avaldaks aktiivselt oma võimude vastast meelsust. Isegi kui

pidada usutavaks, et taotleja osales 2020. aastast kuni 2023. aastani meeleavaldustel, siis

nähtus päritoluriigi infost, et meeleavaldused ja protestid toimuvad Guineas regulaarselt ja

PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Guinea võimudele pakuks huvi keegi, kes osales

mõnel meeleavaldusel mitu aastat tagasi. Taotleja hüpoteetiline hirm oma riigi valitsuse ees,

mis ei ole teda kunagi represseerinud ega karistanud, ei ole alus anda taotlejale rahvusvahelist

kaitset. Guinea võimud on andnud taotlejale välja passi ja nad ei teinud tema riigist

lahkumisele takistusi.

Taotleja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele. Ta on täiskasvanud meessoost Guinea

kodanik, kellel puuduvad tõsised tervisehädad ja Guineasse naastes ei oota teda ees alusetu

kriminaalkaristus. Hetkel ei toimu Guinea territooriumil sellist siseriiklikku või rahvusvahelist

relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Guinea territooriumil elava isiku elu. Guineas on

poliitiliselt pingeline ja seal toimuvad meeleavaldused, mis võivad muutuda vägivaldseks, aga

poliitilised pinged on rahunemas ja uus põhiseadus võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu.

Samuti on Guineas paranenud julgeolek ja riik on tugevdanud oma piirijulgeolekut. Euroopas

antakse Guinea kodanikele rahvusvaheline kaitse ainult 20–30 % juhtudest ja 2025. aastal on

see protsent olnud 26.

PPA-l on kohustus teha isiku viibimisaluse lõppemisel talle lahkumisettekirjutus. Taotleja

puhul esinevad VSS § 72 lg 2 p-s 2 toodud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja

määramata jätmise alused ning on põhjendatud koostada isikule koheselt sundtäidetav

ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Tema

taotlus on selgelt põhjendamatu ja esineb põgenemisoht, mida on jaatanud ka ringkonnakohus

15.10.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-2541. Taotleja puhul ei esine selliseid tervislikke,

sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata

jätmise või kaaluksid üles sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise.

Põhjendatud on taotlejale sissesõidukeelu kohaldamine 5 aastaks. Taotlejal puuduvad

lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste

Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Taotleja

kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Taotleja tuli majandusmigrandina Valgevenesse

ja Venemaale tööle ning sisenes Valgevene kaudu ebaseaduslikult Euroopa Liitu, kasutades

ära Valgevene võimude poolt riiklikul tasandil koordineeritavat ränderünnet. Taotlejal on

olnud kontaktid nii Valgevene pool kui Euroopa Liidu pool inimkaubandusega tegelevate

kuritegelike rühmitustega. Taotlejale on saadetud konkreetne asukoht, kus teda Valgevene ja

Läti piiril peale võetakse ja edasi toimetatakse. Seega on taotleja osalenud teadlikult

5(12)

3-25-4574

organiseeritud kuritegevuses, mille eesmärk on olnud Euroopa Liidu riikidele võimalikult

suure kahju tekitamine. Lisaks on taotleja PPA hinnangul oma päritoluriigis tegelenud

narkootiliste ainete vahendamisega ja sellest tulenevalt on taotleja ohuks nii Eesti Vabariigi

kui ka ülejäänud Euroopa Liidu riikide avalikule korrale ja rahva tervisele. Oluline asjaolu

sissesõidukeelu kohaldamisel on täiesti põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamine ja menetluses valeütluste andmine. Samuti kindlameelne keeldumine päritoluriiki

tagasi minemisest. Ei saa välistada, et ta ei taotleks ebaseaduslikul teel mõne Euroopa Liidu

liikmesriigi viisat ega üritaks uuesti rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.

4. V.X esitas 15.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 03.11.2025 otsuse nr

12505290011-1 tühistamiseks ning PPA kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks. Kaebuse põhjendused olid lühidalt järgmised.

Kaebajal on kartus Guinea riigivõimu ja malinkede etnilise rühma tagakiusu ees. Järeldus, et

teda tagakius ei ohusta, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Vastustaja

on jätnud kaebaja esitatud asjaolude kirjelduse ja selle tõsidusega arvestamata. Kaebaja

selgitas, et sõjavägi vägivallatseb inimeste kodudes, meeleavaldusel peksis politsei teda nuia

ja kõige kättejuhtuvaga, mille tagajärjel sai ta kaelale armi. Kõik, kes praeguse sõjaväevõimu

vastu astuvad, riskivad oma eluga.

2019. a oktoobrist 2020. a veebruarini toimunud põhiseadusemuudatuste vastastel

meeleavaldustel sai surma enam kui 30 inimest. 22.03.2020 põhiseaduse muutmise

referendumi päeval sai surma vähemalt 12 meeleavaldajat. Riigis esinevad etnilised pinged,

minevikus on mõnes riigi osas esinenud ka etnilist vägivalda, mille käigus on palju inimesi

surma saanud. Järeldus, et etniline konflikt kaebajat ei ohusta, ei ole õige. Kaebaja on

menetluses põhjendanud potentsiaalset tagakiusu, vastustaja ei ole esitanud veenvaid

põhjendusi selle ümberlükkamiseks.

Põhjendatud oleks VRKS § 4 lg 3 alusel täiendava kaitse saamine, kuna väljasaatmine

Guineasse võib kaasa tuua tõsise ohu tervisele ja elule.

Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud, millest tuleneb lahkumisettekirjutust õigustav

põgenemisoht. Riigikohus märkis otsuse nr 3-3-1-93-16 p-s 13, et VSS § 68 sätestab üksnes

asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu

lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid. Kaebaja väljasaatmine Guineasse on vastuolus VSS § 171

põhimõtetega: kaebajat võib Guineas potentsiaalselt oodata oht tervisele. Vastustaja ei ole

sellega arvestanud.

Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis ega Euroopa Liidus majanduslikke huve, vara ega sugulasi,

ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 5 aastaks

ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi

julgeolekule.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaksid ümber PPA kahtlused kaebaja ütluste

usaldusväärsuses. Kaebaja on PPA-le teadvalt valetanud ja oma usaldusväärsuse minetanud.

Kaebaja on valetanud Venemaal viibimise ja Euroopas liikumise marsruudi kohta, oma

vanuse kohta, päritoluriigi eluolude kohta jne.

Ainuüksi asjaolust, et Guineas toimuvad regulaarselt meeleavaldused, mille laialiajamise

käigus on inimesed saanud vigastada või surma, ei tulene, et kaebajat ohustaks päritoluriiki

6(12)

3-25-4574

naasmisel tagakius. Üldine teave meeleavalduste kohta ei kinnita ka seda, et kaebaja oleks

meeleavaldustel üldse osalenud.

Riigikohus on 15.05.2025 otsuses nr 3 23-1317 selgitanud, et rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumise tulemusel ei ole välismaalasel õigust Eestis viibida. Selle otsuse jõustamise meede

on lahkumisettekirjutus. Kuivõrd kaebajal puudub muu õiguslik alus Eestis viibimiseks, siis

oli PPA kohustatud rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisel tegema kaebajale ka

lahkumisettekirjutuse.

PPA on vaidlusaluses otsuses viidanud, et Tallinna Halduskohus on varasemalt kahel korral

jaatanud kaebajast tulenevat põgenemisohtu (haldusasi nr 3-25-2541), mh on kohus välja

toonud, et kaebaja on suutnud planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust ning ka

pärast reisi planeeritud osa lõppu nii võõraste kui juhututtavate abiga leidnud võimaluse

jätkata liikumist Euroopas. Kaebajast tulenevat põgenemisohtu on jaatanud ka Tallinna

Ringkonnakohus. Kaebaja võimekus planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust,

tema soovimatus naasta oma päritoluriiki ning samuti asjaolu, et kaebajale ei valmista

probleemi valetada eesmärgiga saada enda jaoks võimalikult soodne lahendus, ongi

konkreetsest isikust ja tema olukorrast lähtuvad asjaolud, mis võimaldavad jaatada kaebajast

tulenevat põgenemisohtu. Riigikohus on ka selgitanud, et direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 1

kohaselt peab liikmesriik määrama sissesõidukeelu, kui vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole

tähtaega määratud või tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud, ning kui isikule ei määrata

lahkumiskohustuse täitmiseks vabatahtlikku tähtaega, siis on talle kohustuslik määrata

sissesõidukeeld viieks aastaks. Asjaolude põhjal ei ole see ebaproportsionaalne.

6. Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2026 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud PPA otsuse põhjendustega ega korranud neid

HKMS § 165 lg 2 alusel. Täiendavalt märkis halduskohus kokkuvõttes järgmist.

Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL

ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA

lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2). Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018

kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui direktiivi 2011/95/EL artikli 4 alusel pädevate

asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte

dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui

direktiivi art 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende

tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega

ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti

see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.

PPA on kaebaja ütluste ebausaldusväärsuse vaidlustatud otsuses detailselt esile toonud ning

viidanud nii asjaoludele kui tõenditele, mis kinnitavad kaebaja poolt valeandmete esitamist.

Kaebaja on andnud menetluse käigus vastuolulisi ja tõenditega ümberlükatavaid ütlusi muu

hulgas oma sünniaja ja vanuse kohta, isikut tõendavate dokumentide olemasolu ja hävitamise

kohta, kooliskäimise aja ja kestuse kohta, Guineast lahkumise aja kohta, oma viibimise ja

teekonna kohta Valgevenes, Poolas ja Venemaal ning Euroopa Liidus liikumise marsruudi ja

reisidokumentide kasutamise kohta. Kohus peab veenvaks PPA järeldust, et kaebaja kasutas

päritoluriigist lahkumisel ning edasisel rahvusvahelisel liikumisel dokumenti, mis võimaldas

tal lennata Guineast Etioopiasse ja Türki ning siseneda Valgevenesse. Samuti eeldab

rahvusvaheline bussireis Euroopa Liidus reisidokumendi olemasolu, mida kinnitab ka

bussiettevõtte teavitus kaebaja e-postile. Sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

pass oleks juhuslikult hävinud või kadunud enne seda, kui ta oma teekonna Euroopa Liidu

suunal lõpule viis.

7(12)

3-25-4574

PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja ütlused on korduvalt olnud vastuolus nii tema enda

varasemate selgitustega kui ka menetluses kogutud tõenditega (sh telefoni asukohaandmed).

Ka sünnitunnistuse olemasolu kohta esitatud väited olid vastuolulised: esmasel vestlusel väitis

kaebaja, et sünnitunnistust ei ole võimalik leida, kuid arvamuse esitamisel kinnitas, et

vanemad on talle sünnitunnistuse saatnud, kuid selle esitamisel ei ole enam mõtet. Kohus ei

pea eluliselt usutavaks, et isik jätaks talle kättesaadava sünnitunnistuse esitamata olukorras,

kus vanuse tuvastamine oli menetluses keskse tähtsusega. Pigem kinnitab selle esitamata

jätmine kaebaja soovi varjata jätkuvalt oma tegelikku vanust.

Seega ei ole täidetud direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 eeldused, mis võimaldaksid tugineda

üksnes kaebaja ütlustele. Taotleja üldine usaldusväärsus ei ole tuvastatud ning tema avaldused

on vastuolulised ja sisaldavad valeandmeid. Sellega on kaebaja rikkunud ka VRKS § 11 lg-st

2 ning § 14 lg-st 5 tulenevat kaasaaitamiskohustust.

Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi konkreetset faktilist asjaolu ega esitatud selgitusi ega

põhjendusi, mis võimaldaksid pidada PPA tuvastatud vastuolusid ekslikeks, ebaolulisteks või

valedeks. Kaebus piirdub üldiste väidetega, et kaebaja on andnud usaldusväärseid selgitusi ja

PPA on teinud vale järelduse, kuid ei käsitle konkreetseid haldusmenetluses tuvastatud

vastuolusid.

Kohus nõustub, et kaebaja ütluste ja selgituste üldisuse, aga ka vastuolulise info esitamise

tõttu ning tõendite nappuse tõttu kogumis on PPA-l põhjust kahelda kaebaja rahvusvahelise

kaitse vajaduses. Kaebaja väited poliitilise tagakiusu kohta ei ole olnud piisavalt konkreetsed

ega usutavad. Kaebaja kirjeldused meeleavaldustest ja neis osalemisest olid üldsõnalised ning

ei sisaldanud selliseid üksikasju, mida oleks ootuspärane eeldada isikult, kes väidetavalt

osales vägivaldsetel kokkupõrgetel ja sai seejuures kehavigastusi. Kaebaja ei esitanud

konkreetseid andmeid meeleavalduste toimumise aja, koha, osalejate, enda rolli ega võimalike

järelmõjude kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et Guinea ametivõimud

oleksid tema vastu huvi tundnud, tema suhtes menetluse algatanud või teda taga otsinud.

Arvestades kaebaja ütluste vastuolu ja usaldusväärsuse puudumist, on PPA põhjendatult

kahtlustanud, et arm kaebaja kaelal on tekkinud pigem nahamoodustise kirurgilise

eemaldamise, mitte aga väidetava politseivägivalla tulemusel. Kaebaja ei ole kaebuses selle

kohta ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Isegi kui saaks veendunult järeldada, et

meeleavalduse käigus tekitas politsei kaebajale kehavigastuse, ei tähenda see iseenesest

pagulasseisundi eelduste täitmist. Ühekordne jõukasutus meeleavalduse laialiajamisel, ilma et

isikut oleks hiljem sihipäraselt taga kiusatud või tema vastu menetlust algatatud, ei ole piisav

tuvastamaks tagakiusamise ohtu VRKS § 4 lg 1 ja § 19 tähenduses.

Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks, et just tema kui fulani

rahvusrühma liige oleks sattunud sihipärase tagakiusamise alla või et teda oleks ähvardanud

tõsine ja individuaalne oht. Päritoluriigi info kohaselt moodustavad fulanid ligikaudu 40 %

Guinea elanikkonnast ning nad ei ole riigis tervikuna süstemaatilise tagakiusamise objektiks.

Etnilised pinged ja üksikjuhtumid ei ole samastatavad üldise ja vältimatu ohuga kõigile selle

rühma liikmetele.

PPA tuvastas õigesti, et kaebaja peab lahkuma Guineasse, kuna tal on selle riigi kodakondsus

(VSS § 17 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistanuks

lahkumisettekirjutuse tegemise.

Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 2 ja 6

mõttes. Ta on esitanud valeandmeid ja keeldunud päritoluriiki naasmast. Lisaks on kaebaja

liikunud mitme riigi kaudu ning ületanud riigipiire ilma seadusliku viibimisaluseta. Ta on

8(12)

3-25-4574

varjanud oma tegelikku reisimarsruuti, sealhulgas eitanud Venemaal viibimist vaatamata

vastupidistele tõenditele. Kaebajal puudub Eestis püsiv elukoht, seaduslik sissetulek või muud

tugevad sidemed, mis tagaksid tema kättesaadavuse menetluses ja lahkumisettekirjutuse

täitmisel. Arvestades eeltoodut kogumis, on põhjendatud järeldus, et vabatahtliku lahkumise

tähtaja andmisel esineks reaalne oht, et kaebaja hoiduks lahkumiskohustuse täitmisest

kõrvale. Kaebaja põgenemisohtu on kohtud pidanud põhjendatuks ka haldusasjas nr 3-25-

2541.

Sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse

taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks. See on Euroopa Liidu

tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi

kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-359, p 27).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 30.03.2026 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 tühistada ning uue otsusega kaebuse rahuldada.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.

Halduskohus nõustus vääralt vastustaja järeldusega, et kaebaja ütlusi ei saa pidada

usaldusväärseiks. Vastustaja ei ole kaebaja ütlusi õigesti tõlgendanud ja kaebaja ei ole

valeandmeid esitanud.

Kaebaja esitas kohtumenetluse käigus oma sünnitunnistuse (dtl 290–291), mille järgi on ta

sündinud 17.10.2009. Ta ei teadnud varem, kas tal on võimalik see hankida ja esitada. Muud

dokumendid kaebaja vanuse kohta, mille vastustaja leidis, ei pruugi olla originaalid ega

tõesed ja seoses kaebaja tagakiusukartusega võis ta mitte anda nende kohta õiget teavet.

Kaebaja ei esitanud teadlikult valeinfot ning täitis oma kaasaaitamiskohustust oma võimete

kohaselt. Vastustaja tellitud ekspertiis kaebaja vanuse kohta ei pruugi olla lõplik ega tõene.

Kaebaja ei tunne Euroopat ega Venemaad ning ei pruugi täpselt teada, kus ja millal ta viibis.

Asjaolu, et kaebaja väited poliitilise tagakiusu kohta ei olnud piisavalt konkreetsed, ei anna

alust pidada tagakiusukartust põhjendamatuks. Kaebaja kirjeldas endaga toimunut, oma

kartusi ja oma vigastust. Halduskohtu järeldus, et sotsiaalmeedia fotode põhjal saab lugeda

kaebaja armi kaelal operatsioonist põhjustatuks, ei ole tõsiseltvõetav. Ka kirurgiline

operatsioon ei välista, et arm võib olla tekkinud politseivägivalla tagajärjel. Kaebaja kinnitab,

et sai vigastada meeleavalduse käigus.

Sisuliselt on võimatu esitada tõendeid, et Guinea võimud on kaebaja vastu huvi tundnud,

võimuorganid ei soovi jätta tõendeid sellest, et nad oma kodanikke taga kiusavad.

Halduskohtu esitatud põhjendused ei saa kaebaja tagakiusamise ohtu välistada. Kaebaja

peamine põhjus Euroopasse tulla oli ikkagi hirm.

Kaebaja jääb selle juurde, et tema põgenemisohtu ei ole piisavalt põhjendatud. Halduskohus

ei ole kaebaja päritoluriiki tagasisaatmise tagajärgi kaalunud. Sissesõidukeelu kohaldamine 5

aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi

julgeolekule.

8. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väited on pelgalt oletuslikud ega too esile ühtegi sisulist asjaolu ega

põhjendust, miks halduskohtu otsus on ebaõige.

9(12)

3-25-4574

Väited, et kaebaja ei esitanud teadlikult valeandmeid ja täitis kaasaaitamiskohustust oma

võimete kohaselt, jäävad arusaamatuks. Ühtegi halduskohtu otsuses esile toodud vastuolu ei

ole kaebaja püüdnud apellatsioonkaebuses kõrvaldada.

Kaebaja väide, et vastuolud tema liikumises osas Euroopas ja Venemaal on tingitud sellest, et

ta Euroopat ega Venemaad ei tunne, on vastuolus kaebaja väidetega, et ta kindlasti Venemaal

ei viibinud ning et fotodel kujutatud Moskva restoran asub hoopis Minskis.

Seoses põgenemisohuga märgib vastustaja, et kaebaja põgenes 06.03.2026 Vao

varjupaigataotlejate majautuskeskusest ja tabati 08.03.2026 Leedus Vilnius-Varssavi

reisibussist. Seega on põgenemisoht apellatsioonkaebuse esitamise ajaks juba realiseerunud

ning puudub alus arvata, et see oleks pärast seda ära langenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on

kohaldanud materiaalõigust õigesti ja seda asjakohaselt põhjendanud. Halduskohus ei ole

rikkunud menetlusõigust sellisel määral, mis saaks kaasa tuua otsuse tühistamist.

10. Ringkonnakohus toob siiski välja, et halduskohtu otsuses esineb menetlusviga selles, et

halduskohus ei ole andnud sisulist hinnangut kaebaja 21.01.2026 seisukohas (dtl 286–289)

esitatud täiendavatele väidetele tema Guineast lahkumise põhjuste kohta ega seisukoha lisana

esitatud kaebaja sünnitunnistuse koopiale (dtl 290–291). Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud

otsuse tegemisel omistanud olulise kaalu kaebaja ebaõigetele väidetele oma sünniaja kohta ja

kaebaja õigus rahvusvahelisele kaitsele sõltub mh sellest, mis põhjusel ta enda väitel

päritoluriigist lahkuma pidi, ei saa nimetatud dokumente pidada eelduslikult ebaolulisteks.

11. Viidatud menetlusviga ei too siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, kuna viga on

võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses ning kaebaja seisukohal ja täiendaval tõendil

puudub nende sisu arvestades asja otsustamisel määrav tähtsus.

12. Kaebaja 21.01.2026 menetlusdokumendis esitatud kirjeldus kaebaja elust Guineas enne

sealt lahkumist ning lahkumise põhjustest ei saa muuta vaidlustatud PPA otsuses tehtud

järeldust, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu. Kaebaja ei too esitatud

seisukohas välja ühtegi asjaolu, mis viitaksid otseselt või kaudselt VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud

pagulasena või lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saajana tunnustamise alustele. Kaebaja

21.01.2026 esitatud kirjelduse kohaselt lahkus ta Guineast eelkõige hirmust oma onu ees, kes

oli väidetavalt sundinud teda aastaid Guineas Conakrys narkootikume müüma. Kui ka eeldada

selle väite õigsust ja pidada usutavaks, et kaebaja kardab Guineasse naasta hirmust oma onu

ees, ei ole tegemist VRKS § 4 lg 1 mõttes tagakiusamisega rassi, usu, rahvuse, poliitiliste

veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Samuti ei ole tegemist sama

paragrahvi lg-s 3 nimetatud täiendava kaitse alusega.

13. Esitatud põhjendused ei lükka ümber ühtegi vaidlustatud PPA otsuse ega halduskohtu

otsuse põhjendust. Vastupidi, kaebaja esitatud põhjendused kinnitavad PPA otsuses esitatud

põhjendusi, et kaebaja ütlused on muutuvad ja vastuolulised ning kaebaja võib kujutada ohtu

Eesti avalikule korrale, kuna ta on tegelenud kodumaal pikka aega narkootikumide müügiga.

Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saaks vajadusel Guinea võimuorganitelt oma onu eest kaitset,

vaid et ta ei rääkinud asjaoludest politseile, kuna kartis, et peab rääkima ka narkootikumide

müügist. Ka seda ei saa pidada rahvusvahelise kaitse ega täiendava kaitse aluseks.

Välismaalasel ei ole õigust kaitsele toime pandud süütegude eest määratava karistuse eest, kui

puudub alus eeldada tagakiusamist või ebainimlike või inimväärikust alandavate

karistamisviiside kasutamist. Põhjendatud alus arvata, et isik on toime pannud raske

mittepoliitilise kuriteo, sh selles mis tahes viisil osalenud, on VRKS § 22 lg 1 p 4 ja lg 3 p 2

ning lg 4 kohaselt iseenesest alus mitte tunnustada isikut pagulasena ega täiendava kaitse

10(12)

3-25-4574

saajana. Ka muud 21.01.2026 menetlusdokumendis esitatud väited, sh selle kohta, et kaebaja

tegeles Venemaal ehitustöödega, kinnitavad PPA otsuse põhjendusi, et kaebaja on esitanud

rahvusvahelise kaitse menetluses teadlikult valeväiteid ja oma kaasaaitamiskohustust

rikkunud.

14. Samuti ei muuda halduskohtu otsust kokkuvõttes ebaõigeks see, et kohus ei hinnanud

sisuliselt kaebaja 21.01.2026 menetlusdokumendile lisatud sünnitunnistust. Kuigi .jpg

formaadis pildifailidena esitatud dokumendil ja selle tõlkel ei ole ilmseid tehnilise võltsimise

tunnuseid, ei saa tõendit teiste asjas kogutud tõenditega kogumis hinnates pidada

usaldusväärseks. Tegemist on ainsa tõendiga, mis lisaks kaebaja enda ütlustele kinnitab, et

tema sünniaeg on 17.10.2009. See on vastuolus kaebaja telefonist leitud passi koopial (dtl

121), Maroko elektroonilisel reisiloal (dtl 220) ja Valgevene Riikliku Sideakadeemia

garantiikirjas (dtl 218) toodud sünniajaga 17.01.1997. Ekspertiisiga (dtl 134–136) on

teaduslike meetoditega tõestatud, et kaebaja ei saanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise

ajal olla alaealine. Samuti on vastustaja veenvalt põhjendanud, miks ei saa kaebaja sünniaega

17.10.2009 pidada eluliselt usutavaks, arvestades tema Facebook’i kontol postitatud fotosid

alates aastast 2017 (dtl 221 jj).

15. Kuigi iseenesest on õige kaebaja väide, et tema telefonist leitud tõendite ehtsust ei ole

võimalik kontrollida, kehtib sama ka tema kohtumenetluses esitatud sünnitunnistuse koopia

kohta. Samas on aga ilmselgelt ebaloogiline kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud oletus, et

telefonis jäädvustatud dokumendid, mis kinnitavad sünniaega 17.01.1997, on loodud hirmust

tagakiusamise ees ja seetõttu ei andnud kaebaja nende kohta ka õigeid seletusi. Kui kaebajal

oleks olnud mõistlik ja tõele vastav selgitus enda väidetud tegeliku ja passis kajastuva

väidetavalt ebaõige sünniaja lahknevuse kohta, ei oleks tal olnud põhjust vestlusel PPA-le

vastuolus tegelikkusega kinnitada, et ta ei jõudnud passist enne selle kaotamist koopiat teha

ning Guineas sünnitunnistust inimesele kätte ei antagi. Kõige usutavam selgitus kooskõlas

asjas kogutud tõenditega on, et kaebaja eesmärk oli oma tegelikku sünniaega varjata ja

menetluslike eeliste saamiseks esitleda ennast alaealisena. Seega ei saa kaebaja esitatud

sünnitunnistuse koopiat pidada tõendina usaldusväärseks ning see ei mõjuta halduskohtu

otsuse lõppjärelduse õigsust.

16. Muus osas on halduskohtu otsus ammendavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

selle põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Sh nõustub ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga, et sõltumata sellest, kas arm kaebaja kaelal on saadud

meeleavalduse või meditsiiniprotseduuri käigus, ei saa ühekordne politseipoolne vägivald

tõendada kaebaja tagakiusukartuse põhjendatust VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kohus nõustub

vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebuse argumendid on läbivalt üksnes oletuslikud ja

on taandatavad lihtsalt väitele, et kaebaja halduskohtu otsusega ei nõustu. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi faktilist asjaolu ega sisulist põhjendust, mis annaks alust halduskohtu otsuse

õigsust kahtluse alla seada.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

18. Kaebaja isikuandmete kaitseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas

kohtuotsuses tema nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(12)

3-25-4574

Parandatud 20.05.2026 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada haldusasjas nr 3-25-4574 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2026. a

otsuse päises ja resolutsiooni punktis 1 esinev ilmne ebatäpsus ja asendada viide

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026. a kohtuotsusele viitega Tallinna Halduskohtu

2. märtsi 2026. a kohtuotsusele.

12(12)