2-22-7874/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7874

Tsiviilasi

Viru Fassaadid OÜ hagi Maasoojus OÜ vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind: 35 480,88 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Viru Fassaadid OÜ registrikood

16173104, lepinguline esindaja: T. K.

Kostja: Maasoojus OÜ registrikood 11903828,

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alo

Pormeister

Menetlusliik

13.01.2026 eelistung, 21.04.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Fassaadid OÜ 13.04.2026 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu

võtmata ning lugeda need tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas esitatud uued

väited.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

4. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

peale otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 26.05.2022 hagi (dtl 3-13). Hagis

tugineb hageja poolte vahel 14.04.2021 sõlmitud töövõtulepingule (dtl 15-17), arhitektuursele

eelprojektile 1042019 ja tööprojektile KI903+hinnapakkumisele 422-3 (dtl 18), mille alusel

teostas hageja juurdeehitiseks oleval hoonel, asukohaga xxx fassaadi- ja soklitöid (dtl 15-17).

Hageja väidab, et on kokkulepitud tööd teostanud kui ka on teostanud lisatöö, kuid kostja on

lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja ei ole teostatud töid vastu võtnud ning ei ole

tasunud nende eest, sealhulgas lisatöö eest. Hageja tasunõue 17 740, 44 eurot on muutunud

sissenõutavaks. Hageja on esitanud seisukoha seonduvalt lisatöö-plekitööga, mille kohaselt

kui tegemist oleks juhendi järgse lahendusega, siis see oli lepinguga hõlmatud, hageja oli

valmis tegema ja see sisaldus töödes ja hinnas. Kuid kuna kostja nõudis teistsugust lahendust,

siis ei olnud tegemist lepingulise töö, vaid lisatööga. Hageja on esitanud kohtule foto (dtl 20),

mis jäädvustab vaidlusaluse olemasoleva elamu katusel plekitöö teostamise koha ja seisundit

pooltevaheliste läbirääkimiste ajal ning väidetavalt hageja lähtus sellest oma hinnapakkumise

koostamisel.

2.

02.02.2026 menetlusdokumendis (dtl 384-392) täpsustas hageja nõuete

aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on teostanud lepingus kokkulepitud tööd lepingu p. 2.2

kokku lepitud tähtajaks ehk 09.07.2021 (dtl 15) ja kostja vaatas lepingu p. 8.2 alusel teostatud

tööd üle 14.07.2021. Hageja leiab, et kokkulepitud tööd tuleb lugeda kostja poolt

vastuvõetuks 14.07.2021 ja hageja tasunõue muutus samal ajal sissenõutavaks.

3. Hageja on esitanud 02.02.2026 menetlusdokumendis kolm

alternatiivset käsitlust tööde vastuvõetuks lugemise kohta kolmel erineval kuupäeval-12.08.21

järgmistel põhjustel: 1) hagejal oli lepingust tulenev kohustus anda kostjale üle lepingu

täitmisega seonduv dokumentatsioon, eelkõige ehituspäevik ja kaetud tööde aktid; 2) hageja

allkirjastas kaetud tööde aktid 1-3 ja ehitustööde päeviku 03.08.2021. Hageja kasutas

kokkuleppel kostja esindajaga dokumentide suure mahu tõttu failiedastusprogrammi

Wetransfer. Kostja helistas ehitusjärelevalvele 03.08.2021 ja andis teada, et ehituspäevik ja

kaetud tööde aktid on digiallkirjastamisel ning et ta kavatseb need ehitusjärelevalvele

kättesaadavaks teha Wetransfer kaudu. Ehitusjärelevalve nõustus. Hageja tegi 03.08.2021

allkirjastatud failid kostjale kättesaadavaks järgmisel päeval, töö ajal. Lepingu p. 8.2 järgi

tuleb kostjal 5 tööpäeva jooksul kas allkirjastada või keelduda allkirjastamisest. Kostja ei

allkirjastanud ega keeldunud allkirjastamisest, seega tuleb 5 tööpäeva möödumisel ehk

12.08.2021 lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et lepingus kokkulepitud tööd

saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks kuupäeval-19.08.2021 järgmistel põhjustel: 1) hagejal

oli lepingust tulenev kohustus anda kostjale üle lepingu täitmisega seotud dokumentatsioon,

eelkõige ehituspäevik ja kaetud tööd aktid; 2) kostja ehitusjärelevalve teatas hagejale telefoni

teel 12.08.2021, et ei saanud Wetransferist dokumente alla laadida ja palus dokumendid uuesti

allkirjastada ja saata siiski e-kirja teel. Hageja heas usus, digiallkirjastas uuesti ehituspäeviku

ja kaetud tööde aktid 1-4 ja hageja saatis dokumendid e-kirja teel kostja esindajale samal

päeval ehk 12.08.2021. Tegemist oli kostja juhise täitmisega VÕS § 641 lg 3 tähenduses ehk

siis täitja ehk hageja ei vastuta juhise täitmisest tuleneva viivituse eest. Lepingu p. 8.2 järgi

2 (17)

tuleb kostjal 5 tööpäeva jooksul kas allkirjastada või keelduda allkirjastamisest. Kostja

kinnitas 01.09.2021 e-kirjas, et hageja esitas tööd vastuvõtmiseks 12.08.2021. Seega ei saa

olla vaidlust, et kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus üleantavate tööde dokumendid kas

allkirjastada või allkirjastamisest keelduda. Kostja ei allkirjastanud ega keeldunud

allkirjastamisest ning seega tuleb 5 tööpäeva möödumisel ehk 19.08.2021 lugeda tööd kostja

poolt vastuvõetuks. Kokkulepitud tööd valmisid 09.07.2021, tööga seotud dokumendid andis

hageja kostjale üle 12.08.2021 ja seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt

19.08.2021. Kolmanda alternatiivse seisukoha kohaselt tuleb tööd lugeda kostja poolt

vastuvõetuks kuupäeval- 01.09.2021 järgmistel põhjustel: 1) hagejal oli lepingust tulenev

kohustus teha kokkulepitud tööd ja anda kostjale üle lepingu täitmisega seonduv

dokumentatsioon, eelkõige ehituspäev ja kaetud tööde aktid, selle kohustuse on hageja täitnud

12.08.2021. 2) kuna kostja esindaja allkirjastas alles 30.08.2021 ehitustööde päeviku ja kaetud

tööde aktid, siis esitas hageja kostjale rahalise akti lepingust tulenevate tööde tasumise kohta

peale kostja poolt dokumentide allkirjastamist. Kostja aktsepteeris 01.09.2021 saadetud

vastuskirjas, et hageja esitas tööd üleandmiseks 12.08.2021 ja rahalist akti. Seega saab lugeda

tööd hagejale üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks 01.09.2021. Lepingu p. 8.2 alusel tuleb

kostjal tööde üleandmise puhul kas allkirjastada vastuvõtmine või sellest keelduda 5 tööpäeva

jooksul. Kuna kostja viivitas vastuvõtmisega 11 päeva (perioodil 20.08.21-30.08.21), siis ei

ole hageja vastutav viivituse eest VÕS § 641 lg 3 kohaselt ja kostja ei saa nõuda leppetrahvi

selle perioodi eest. Hageja esindaja saadetud rahaline akt on käsitletav tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktina, sest rahalist akti saab esitada peale seda kui ehitustööd on teostatud ja

dokumentatsioon on üle antud. Kostja oli dokumentatsiooni vastuvõtmisel viivituses 11

päeva.

4. Samuti hageja täpsustas lepingus kokkulepitud töid ja lisatööd (dtl

388). Lepingus oli kokku lepitud fassaaditööde tegemine olemasoleva hoone külge ehitatud

juurdeehitisele. Hageja viitab 02.02.2026 menetlusdokumendi lisaks 8 olevale projektile

„Mõisa 4 projekti“ (dtl 388 p. 2.7, dtl ). Lepingus ei olnud kokku lepitud olemasoleva plekk-

katuse ja hageja ehitatava fassaadi ühendamist. Kostja projekt ei sisaldanud seda

sõlmlahendust ja hageja teavitas sellest kostjat, et hageja pakkumine ei sisaldanud ühendamist

(dtl 534-543): 1) kõigepealt tellis kostja hagejalt olemasoleva hoone katusele täiendava

tuletõkkevilla paigaldamise 15.06.2021 või 06.07.2021 (dtl 542) (mida hageja käsitleb-

täiendav töö 1). Kokkulepe töö teostamise kohta sõlmiti suuliselt. 2) Hageja eemaldas

täiendava villa paigaldamiseks olemasoleva katusepleki ja paigaldas täiendava tuletõkkevilla.

Täiendava töö 1 tulemusel oli katuse osa, mida plekiga katta, laiem kui enne. Hageja kattis

täiendava töö 1 tulemuse veekindla kattega ja pidas tööd lõppenuks. Kuna kostja avaldas

soovi pleki panekuks ja kostja oli juba esitanud leppetrahvi arvestamise hoiatuse, oli hageja

valmis kostjale vastu tulema. Selleks koostas hageja lihtsa plekitöö joonise ja saatis selle

kooskõlastamiseks kostjale (dtl 543). Hageja koostatud lihtne lahendus oli kooskõlas

fassaaditööde juhendiga, millele oli viidatud lepingu p. 6.1.1 (ET-2 0204-1010

soojusisolatsiooni liitsüsteemid (SILS), täpsem sõlme lahendus lk 22, joonis 2.4.8 ja 2.4.9 (dtl

147,199). Hageja oleks vajaliku plekitöö kulu katnud hinnapakkumises oleva plekitöö realt

(plekitöö jooksev meeter). Kostja ei nõustunud hageja pakutud lahendusega, vaid nõudis

erilahendust (täiendav töö 2), kus paigaldatav plekk oleks laiem st ulatuks katusel teise

valtsini ja oleks fassaadi soojustuse alt tagasi pööratud. See lahendus oli hagejale keeruline

eelkõige just soojustuse alt tagasi pööratava osa tõttu ja see nõudis erioskusi ning selleks

hagejal võimekust ei olnud. Hageja teavitas sellest kostjat, kes oli nõus kaasa aitama meistri

otsingutele (dtl 22) ja julgustas hagejat siiski täiendavat tööd 2 tegema. Hageja heas usus

nõustus sellega (dtl 389 p. 2.7.6, 2.7.7). Täiendav töö 2 sai valmis 08.09.2021. Hageja poolt

esitatud joonisel (dtl 544) on märgitud hageja poolt pakutud lihtne lahendus kitsa pleki näol,

mis on tähistatud musta joonega aga kostja nõudis üle poole laiemat (märgitud punase

3 (17)

joonega). Tagasipööratud plekk on jälgitav lisa üldvaatest (dtl 545) ja lähivaatest (dtl 546).

Tegemist oli selgelt täiendava tööga, mille kohta puudus kokkulepe lepingus ja mis ei

tulenenud lepingus kokkulepitud töödest. Kostja nõudis täiendava töö 1 ja täiendava töö 2

kajastamist ehitustööde päevikus, mida hageja tegi.

5. Hageja leiab, et kostja on pahauskne (dtl 389 p. 2.7.9), sidudes

vaidlusaluse lisatöö, milles lepingus ei olnud kokkulepitud ning mille hageja teostas kostja

soovitud erilahendusena, lepingus kokkulepitud töödega ja seega tööde teostamise tähtajaga

ning rakendas sellest tulenevalt tööde teostamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi. Samas

olid lepingus kokkulepitud tööd teostatud ja puudus alus leppetrahvi rakendamiseks. Kuivõrd

lisaks töödele tuli kostjale üle anda ka töödega seotud dokumentatsioon, siis selle üleandmine

hilines kostja juhiste tõttu, kes soovis lisatööde kajastamist ehitustööde päevikus.

6. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud hagiavalduses viivisnõude

lepingu p. 7.2.1 alusel lepingust tulenevas määras ehk 1% päevas tasumata summalt (dtl 16).

Hageja on arve nr 1029 tasumata jätmise eest põhinõudelt 36 873,36 eurot arvestanud viivist

alates 12.09.2021 kuni hagi esitamiseni ja arve nr 1037 tasumata jätmise eest põhinõudelt

7758 eurot viivist alates 21.10.2021 kuni hagi esitamise kuupäevani. Kokku on hageja

viivisnõue kostja vastu 44 631, 36 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt viivist vaid põhinõudega

samas ulatuses ehk 17 740, 44 eurot (dtl 11, 12).

7. Hageja on 15.07.2022 menetlusdokumendi p 2.5.4 (dtl 152) esitanud

vastuväited kostja 13.06.2022 menetlusdokumendi p._1.19 (dtl 70) sisalduvale menetluslikule

tasaarvestusavaldusele, mille kohaselt kostjal puudub lepingust tulenev nõue hageja vastu ja

seega puudub tasaarvestuse olukord VÕS § 197 lg 1 tähenduses. Lisaks on kostja poolt

16.09.2021 dokumendis sisaldunud tasaarvestamise avaldus tingimuslik (dtl 84) ehk tühine

VÕS § 198 teise lause kohaselt.

8. Hageja on esitanud kohtule taotluse leppetrahvi vähendamiseks VÕS §

162 lg 1 alusel (dtl 391 p.3) väites, et lepingu p-s 7.2.1 sisalduva viivise ja lepingu p. 7.1.3

sisalduva viivise tingimus ei ole omavahel tasakaalus (dtl 391-392). 21.04.2026 kohtuistungil

täpsustas hageja, et lepingus kokkulepitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult kõrge.

9. Hageja esitas 13.04.2026 menetlusdokumendi kostja 17.02.2026

seisukohtadele (dtl 605-609) koos täiendavate tõenditega.

KOSTJA SEISUKOHAD JA TASAARVESTUS

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul hagi jätta rahuldamata.

11. Kostja on 13.06.2022 vastuses hagiavaldusele esitanud vastuväited hageja nõuetele

järgnevalt. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingut, kuna teostas töid puudustega

ja teostatud tööd valmisid viivitusega. Vaidlusalune plekitöö kuulus kokkulepitud tööde

koosseisu. Samuti, kuna hageja jättis osad kokkulepitud tööd teostamata, siis ei ole kostjal

võimalik neid töid vastu võtta ja nende eest tasuda. Lisaks väitis kostja, et on hageja lepingu

rikkumise tõttu tasaarvestanud leppetrahvi nõude hageja põhinõudega. Kostja avaldab, et ei

ole hageja rahalisi akte allkirjastanud, sest need sisaldavad töid, mida ei ole teostatud. Samuti

nõuab kostja hagejalt 16.09.2021 teatega leppetrahvi (dtl 135), mille kohta esitas kostja

hagejale 09.11.2021 arve leppetrahvi tasumiseks summas 27 790, 62 eurot lepingu p. 7.2.1

alusel ((35 089,50 + 20% = 42 107,40 x 1% = 421,07 eurot päevas) perioodi 09.07.2021

(arvestatud alates 10.07) kuni 13.09.2021 eest (66 päeva) (dtl 70, dtl 136). Kostja selgitab, et

hagejaga kokku lepitud tööd said valmis 13.09.2021 välja arvatud tööd, mida hageja ei

teostanud (dtl 84).

12. Kostja esitas vastuväited ka hageja 02.02.2026 menetlusdokumendile ja selle lisadele

17.02.2026 menetlusdokumendis. Kostja vaidleb jätkuvalt vastu sellele, et hageja on andnud

töid üle ja kostja on need tööd vastu võtnud 12.08.2021 või 19.08.2021 või 01.09.2021 või

saab neid lugeda kostja poolt vastuvõetuks (dtl 549 p.3). Nimelt on kostja oma 19.11.2025

4 (17)

menetlusdokumendi p. 2.1.3 olnud seisukohal, et hageja täitis lepingu alles 12.10.2021, mil

hageja allkirjastas ehitustööde päevikud perioodil 14.05.2021-13.09.2021 (dtl 93-132, 354).

14. Kostja on esitanud oma 13.06.2022 menetlusdokumendi p. 1.19 menetlusliku

tasaarvestusavalduse (dtl 70) tasaarvestada vastastikused nõudeid juhul, kui kohus leiab, et

kostja 16.09.2021 tasaarvestusavaldus on õiguslikult toimetu (dtl 135).

15. Kostja esitas 17.02.2026 menetlusdokumendi koos lisadega (dtl 548-555). Kostja on

seisukohal, et hageja rahaline akt ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning et hageja

27.08.2021 e-kirjaga edastatud rahaline akt 8-27.08.21 TTA3, mis oli hageja poolt

allkirjastatud 27.08.2021 sisaldab positsioonides 19, 25, 26, 27, 28, 29 faktiliselt seisuga

27.08.2021 tegemata töid, mistõttu ka sel põhjusel ei saanud tööd olla valmis 12.08.21,

19.08.21 või 01.09.2021. Hageja esindaja poolt 12.10.2021 allkirjastatud ehitustööde

päevikutest (dtl 93-132) nähtub, et töid tehti nii 07.09.2021 kui ka 08.09.2021. Ühtlasi viitab

kostja lepingu p. 8.1 ja p. 8.2, milles oli kokku lepitud, et töid tuli üle anda tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga, mitte rahalise aktiga (dtl 16). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei

olnud koostatud isegi 14.09.2021, mida tõendab hageja 14.09.2021 e-kiri (dtl 83), kus ta

kirjutab, et juhul, kui rohkem pretensioone pole, vastake kirjale ja vormistan tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti. See asjaolu tõendab samuti, et hageja ja kostja vahel oli tööde

üleandmiseks kokku lepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine, mitte rahalise

akti koostamine. Kostja viitab, et leping on täitmiseks kohustuslik, seega ei saanud hageja

lugeda töid enne vastuvõetuks, kui ei olnud esitatud ka tööde täitedokumentatsiooni,

sealhulgas ehitustööde päevikuid (VÕS § 641 lg 1). Neil põhjustel ei ole kostja aktsepteerinud

01.09.2021 töid mahus 14 292,30 eurot ja ei ole palunud hagejal saata lepinguvälise

kokkuleppena arvet selle kohta. Kostja on seisukohal, et oma 01.09.2021 e-kirjaga kostja ei

nõustunud, et kõik tööd on töövõtulepingu alusel tehtud, mida kostja selgelt ka väljendas, et

rahalise akti aktsepteerib, kuid lepingu rikkumise vastunõude lõppsumma saab esitada pealt

tööde teostamist, kui on teada kõikide tööde lõplik valmimine (dtl 48). Samas e-kirjas palus

kostja hagejal tööd lõpetada, sest muuhulgas plekkkatuse eemaldatud osa ei olnud taastatud.

Seega on kostja seisukohal, et rahalise akti summa aktsepteerimine ei tähenda, et

töövõtulepingu alusel tehtud tööd on tehtud. Rahaline akt tähendab seda, millises mahus

rahalisi vahendeid on kostja nõus hagejale tasuma, mitte ei kinnitanud seda, et kõik tööd on

tehtud. Kostja on 13.06.2022 vastuses käsitlenud, millised tööd olid tegemata, samuti

27.08.2021 e-kirjaga (dtl 47) saadetud rahalist akti 3 (dtl 76), samuti ka akti 4 (vt muu hulgas

kostja 13.06.2025 vastuse p 1.12, p 1.13 ja p 1.15. Kostja rõhutab asjaolu, et hageja saatis

kostjale 27.08.2021 e-kirjaga (dtl 47) hageja poolt 27.08.2021 allkirjastatud rahalise akti nr 3,

mida ta hagile ei lisanud, kuid kostja lisas selle 13.06.2022 vastuse lisana 4 (dtl 77-78). Akt

nr 3 ei ole ka viimane akt, vaid selleks on akt nr 4, mis on allkirjastatud hageja esindaja poolt

alles 04.10.2021 (vt kostja 13.06.2022 vastuse p 1.15 ja dtl 86). Aktis nr 4 nähtub, et tööd on

tehtud, ka need, mis aktis 3 olid osad tegemata. Osad tööd jäidki hageja poolt tegemata täies

ulatuses ja kulud kandmata, mis on toodud kostja 16.09.2021 e-kirjas – fassaadi värv ja

värvimine, soojak ja wc, topelt armeerimine (dtl 203).

16. Plekitöö ja tuletõkkevilla paigaldamine ei ole kostja hinnangul täiendav töö (dtl 550

p.5). Vastupidised hageja väited on tõendamata ja seda ei tõenda ka hageja 02.02.2026

menetlusdokumendi lisad 8-13 ning ei ole ka selgitatud, mida need tõendid peaksid tõendama.

Kostja on 13.06.2022 vastuse p. 1.5, 1.6 ja p. 1.7 käsitlenud plekitöid ja rõhutanud, et kui

tööde teostamiseks on vajalik muu asja eemaldamine, siis tuleb vana tagasi panna ja sõlm

õigesti lahendada (dtl 65-66). Kostja oli arvestanud sellega enne töövõtulepingu sõlmimist, et

kahe maja vaheline ühenduse sõlm tuleb lahendada, sest vastasel juhul ei olnud

töövõtulepingut võimalik täita. Seda asjaolu tõendab kostja arvates hagi p. 1.4.1, kus hageja

on sedastanud „Lepingus kokkulepitud uue majaosa fassaad oli ühendatud olemasoleva

majaosa katusega, katuseserv oli lõpetatud plekiga. Töövõtja oli arvestanud, et eemaldab

5 (17)

fassaaditööde ajaks katusepleki äärmise paani ning paigaldab selle peale fassaaditöid sama

pleki tagasi, olles eelnevalt pleki serva üles pööranud (dtl 4). Sõlme lahendus tuli hagejal

seega kostjaga kooskõlastada, et töövõtulepingut täita. Hageja oli sõlmlahenduse puudumisest

teadlik ja sellega on tõendatud, et hageja oli teadlik olukorrast, kus puuduvad plekitööks

vajalikud sõlmjoonised, mistõttu oli sõlme lahendus töövõtulepingu osa. Vastasel juhul ei

oleks 15.04.2021 enne lepingu sõlmimist sellest räägitud. Õige sõlmlahendus on fotol (dtl

556) ja selgitused hageja tegevuse ebaõigsuse osas: hageja pidi pöörama pleki üles ja panema

selle ca 10 cm tuletõkke villa alla vastu isolatsiooni (mitte vastu kiviseina) koos täiendava

pleki tagasipöördega (veeninaga), et viilkatuselt tulev lumi, jää ja vesi ei läheks vastu seina

ning pööratud äär (sh veenina) suunaks lume, jää ja vihma katuselt alla räästa poole. Plekk

kaitseb, et lumi, jää ja vesi ei suruks end isolatsiooni sisse (dtl 552 p. 5, dtl 545). Hageja

teostas esimese lahenduse ebaõigesti, mis seisnes selles, et hageja paigaldas lühike pleki ääre

vastu seina, ilma selleta, et see oleks olnud pandud tuletõkke villa sisse ja ilma täiendava

tagasipööramiseta ehk vihmaninata. Selline hageja sõlme lahendus ei oleks olnud vee, lume

ega jääkindel lahendus, sest selle tulemusena oleks vill ja sein märgunud ning kogu

konstruktsioon kahjustunud. Lisaks oleks lume ja jää massiivse surve tõttu see hageja

plekilahendus seinast lahti tulnud, samuti oleks paksem lumi ja jää rikkunud seina

isolatsiooni ning krohvi, sest see pleki äär oli niivõrd madal, mis hageja poolt vastu seina

ühekordse pööramisega oli tehtud. Valesti maha lõigatud pleki asendas hageja vaid mustaga

märgitud osas seinapoolses ääres ning tegid sedagi algselt valesti (dtl 544).

17. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töödega seotud dokumentatsiooni üleandmist

Wetransfer kaudu ja ei ole ka faktiliselt selle kaudu töid ning dokumentatsiooni vastu võtnud.

Hageja 02.02.26 menetlusdokumendi lisad 1-7 ei tõenda seda.

18. Kostja vaidleb vastu hageja leppetrahvi vähendamise taotlusele (dtl 552 p. 7 jj). Kostja

palub ka hageja viivisnõuet vähendada (dtl 553).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15 p 19 teine lõik). TsMS § 436 lg 2 kohaselt

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei

ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

20. Maakohus määras 13.01.2026 kohtueelistungil pooltele tähtajad menetlusdokumentide

esitamiseks (dtl 381). Hageja esitas 13.04.2026 kohtule menetlusdokumendi uute väidetega ja

uued dokumentaalsed tõendid (dtl 605-613). Kohus tegi hageja menetlusdokumendi koos

lisadega enne kohtuistungit nähtavaks kostjale. Hageja menetlusdokumendist tulenevalt

soovib hageja asja materjalidele lisada täiendavad tõendid, mis on pärit 2021 aastast foto näol

ja väljavõtted avalikust registrist ehk ehitisregistrist. 21.04.2026 kohtuistungil selgus, et kostja

ei ole jõudnud hageja menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvuda ning esitas kohtule TsMS

§ 331 lg 1 järgse taotluse põhjendusega, et hageja on oma menetlusdokumendi ja selle lisad

esitanud hilinenult ja puudub mõjuv põhjus, miks hageja esitas oma täiendavad väited ja

tõendid hiljem kui kohtu poolt hagejale määratud tähtaeg ehk 02.02.2026. Hageja esindaja ei

esitanud istungil mõjuvat põhjust uute väidete ja uute tõendite hilinemisega esitamiseks, kuigi

oli teadlik, et kohus vaatab asja sisuliselt läbi 21.04.2026 kohtuistungil. Hageja esindaja esitas

selgitusi, kuid kohus ei loe esitatud selgitusi mõjuvaks põhjuseks uute tõendite ning väidete

hilinenult esitamiseks. Käesolevas asjas on menetluse alguseks 26.05.2022, hagi võeti

menetlusse 27.05.2022 ning hagejal oli võimalik tõendeid, mis olid pärit 2021 aastast ja

6 (17)

väljavõtteid ehitisregistrist esitada hiljemalt 02.02.2026 ehk nelja aasta jooksul ning seda

sõltumatult, milliseid vastuväiteid hagile on kostja esitanud. Hagejal on menetluses kohustus

esitada asjakohased asjaolud ja neid tõendavaid tõendeid menetluse võimalikult varajases

staadiumis. Hageja seda ei teinud. Hageja uued väited ja tõendid ei või kostjat vahetult enne

kohtuistungit üllatada. Maakohus jätab hageja 13.04.2026 menetlusdokumendi ja sellele

lisatud tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need on esitatud hilinenult.

Eeltoodust johtuvalt jätab kohus tähelepanuta ka hageja 13.04.2026 menetlusdokumendis

esitatud uued väited.

21. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust

tuleneva vaidlusega ning õigussuhte kvalifikatsiooni osas ei ole poolte vahel erimeelsusi.

Pooled on sõlminud töövõtulepingu kirjalikus vormis (dtl 15-16).

22. Poolte vahel on vaidlus selles, millistes töödes oli poolte vahel kokkulepe; kas

lepinguga kokku lepitud tööd on hageja poolt kohaselt (puudusteta ja tähtaegselt) teostatud;

kas hageja on lisaks lepingule sõlminud eraldi kokkuleppe kostjaga plekitööde teostamiseks ja

kivivilla paigaldamiseks olemasoleva hoone katuse ja juurdeehitise kiviseina ühenduskohta

ehk teostanud liite (sõlme) lahenduse; kas hageja viivitas lepinguliste tööde teostamisega ja

rikkus seega lepingut; kas kostja viivitas tööde ja dokumentatsiooni vastu võtmisega ja rikkus

lepingut või olnud pahauskne lepingu täitmisel ning saab sel põhjusel lugeda hageja tööd

vastuvõetuks; kas hageja rahalised nõuded kostja vastu on menetlusliku tasaarvestuse tõttu

lõppenud või mitte.

23. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

24. Hagiavalduse kohaselt osales hageja töövõtusuhtes töövõtja ja kostja tellija poolel.

Pooled said korduvalt enne töövõtulepingu sõlmimist ehitusobjektil xxx kokku. Kostja soovis

tellida hagejalt kui töövõtjalt juurdeehitiseks oleva hoone sokli ja fassaadi soojustamise ning

viimistluse töid kooskõlas lepingu sõlmimise eelnenult hageja poolt esitatud 01.04.2021

hinnapakkumisele nr 422-3 asukohas xxx asuvale juurdeehitisele (dtl 18). 21.04.2026

kohtuistungil andis tunnistaja O. S. ütlusi, mille kohaselt hageja hinnapakkumise

vastuvõtmisel oli määrav see, et hageja tegi kostjale allahindlust 4000 eurot (dtl 18, 636).

25. Pooled sõlmisid 14.04.2021 hoone sokli ja fassaadi soojustamise ning viimistlustööde

kohta, asukohaga xxx töövõtulepingu (dtl 15-17). Lepingu p 1.2 järgi oli tööde maksumus 35

089,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu kuulus maksmisele vastavalt faktiliselt

teostatud tööde mahule (dtl 15 p. 5.1). Hageja oli kohustatud lepingu p.-de 2.1 ja 2.2 alusel

alustama töödega hiljemalt 17.05.2021 ja lõpetama 09.07.2021 (dtl 15).

29. Kooskõlas hageja poolt 12.10.2021 allkirjastatud ehitustööde päevikule alustas hageja

tööde teostamist 14.05.2021 (dtl 93). Lepingu p. 2.2 järgi pidi hageja tööd olema lõpetatud

09.07.2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades, et tegemist oli ehitustöödega, siis

pidid tööd olema dokumenteeritud ning lepingu p. 2.2. kokku lepitud tööde lõpptähtaeg

hõlmas nii tööde teostamist kui ka ehitusdokumentatsiooni üleandmist kooskõlas VÕS § 641

lg 1. Ka ehitustegevust reguleeriva erinormi so EhS § 15 lg 1 tuleneb, et ehitamine tuleb

dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.

Sama sätte lõikes 3 on sätestatud, et ehitusdokumendid on eelkõige teostusjoonised,

ehituspäevik, kaetud tööde akt, töökoosoleku protokollid. Vaidlust ei ole selles, et

juurdeehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusluba, ehitajaks oli hageja ning hageja kohustuseks

oli vormistada kokku lepitud ja teostatud tööde teostusjoonised, ehituspäevikud ja kaetud

tööde aktid. Seega kohustus hageja teostama lisaks tööde teostamisele, koostama ka

ehitusdokumentatsiooni ja esitama tähtajaga 09.07.2021.

26. 09.07.2021 ei olnud hagejal kokkulepitud tööd lõpetatud ja töid ning

ehitusdokumentatsiooni ei olnud kostjale üle antud. Ehitustööde päevikutest nähtub, et

7 (17)

14.07.2021 oli kostjal hagejale pretensioone vana hoone sokli tööde osas, mida hageja asus

14.07.2021 kõrvaldama (dtl 125) ning sellega on jätkatud ka järgmistel päevadel. Seisuga

09.07.2021 oli kostjal kui tööde tellijal pretensioone hagejale teostatud tööde osas, mida

kostja luges ka puudustega teostatud töödeks: 14.07.2021 vana hoone sokli töödes puuduste

kõrvaldamine (dtl 125 jj); 21.07.2021 ebaõige ukse pleki materjali kasutus ja õige pleki -

roostevaba pleki paigaldus (dtl 128-130) ja ebaõigesti teostatud katuse valtspleki tööd (dtl

128,132). Kuigi pooltevahelise lepingu kohaselt oli hageja kohustus soetada ka fassaadi värv

ja teostada fassaadi värvimistöid samuti tähtajaga 09.07.2021 (dtl 15,18), siis perioodil

14.05.2021 kuni 14.07.2021 ei nähtu ehitustööde päevikutest, et hageja värvimistöid oleks

üldse seisuga 09.07.2021 teostanud (dtl 93-125). Seega ei olnud hageja teostanud lepingu

lõpptähtajaks lepingust tulenevat olulist töölõiku värvimistööde osas maksumusega 1561

eurot+km.

27. 12.07.2021 e-kirjaga teavitas kostja esindaja objektil O. S. hagejat, et kuigi tööde

lõpptähtaeg on saabunud, siis on hageja poolt tööd üle andmata ning hoiatas, et kostjal on

lepingu p. 7.1.3 alusel õigus nõuda töövõtjalt viivist 1 % (dtl 75).

28. Hageja edastas 27.08.2021 e-kirjaga kostjale 27.08.2021 hageja poolt allkirjastatud

rahalise akti nr 3 (dtl 77-82). Kostja keeldus akti allkirjastamast, kuivõrd aktis olid toodud

tööd, mida hageja ei olnud teostanud ka seisuga 27.08.2021 ehk teostamata olid kokkulepitud

tööd: 1) akna ja -veeplekkide paigaldus (pural kattega) sh hüdroisolatsioon; 2) olemasoleva

soklisoojustuse tasandamine lihvimise teel (sh soojustuse horisontaalse osa puhastamine

betoonist); 3) akna ja -nurgaprofiilide ning armeerimiskanga 165/m2 kohta paigaldus; 4)

topeltarmeeringu paigaldus; 5) fassaadi kruntimine (Caparol putzgrund); 6) sokli krohvimine

mosaiik ehk kirjukivikrohviga.

29. Seega nähtub eeltoodud asja lahendamiseks olulistest asjaoludest ning neid

tõendavatest tõenditest, et hagejal oli nii seisuga 09.07.2021 kui ka 27.08.2021 teostamata

olulisel määral kokkulepitud töid, kui ka olulises töölõigus: valtsplekkkatuse ja juurdeehitise

sõlme teostuses esinesid puudused (dtl 128, 132,133).

30. 21.04.2026 kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja ütlusi, mille kohaselt

takistasid hagejal lepingus kokku lepitud töid teostamast teised kostja töövõtjad nii näiteks

pinnase tasandamise tööde ja asfalteerimistööde teostajad, kui ka vana maja elaniku poolt

2021 suvel ühe maja külje sokli ette mulla ajamine sel ajal kui hagejal olid pooleli sokliga

seotud tööd, samuti väidetavalt kostja poolt hilinemisega antud juhised (dtl 641-642).

Kohus leiab, et sellised ettekäänded lepingus kokku lepitud tööde tähtaegseks teostamiseks on

otsitud ja paljasõnalised, nende asjaolude suhtes ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid ega

ka ei kajasta eeltoodud asjaolusid hageja poolt koostatud ehitustööde päevikud. Arvestades

eeltoodud puudustega töid kui ka teostamata töid ning nende olemust, ei olnud hagejal

mõjuvat põhjust puudustega tööde parandamise ja teostamata tööde viivitusega teostamiseks.

31. Hageja oli leppinud kostjaga kirjalikult sõlmitud töövõtulepingus kokku, et tööd

teostatakse hiljemalt 09.07.2021 ehk vähem kui kahe kuu jooksul. Tunnistaja O. S.i ütluste

kohaselt räägiti hagejaga lepingueelsete läbirääkimistel läbi tööd ja töödega seotud tähtajad,

hageja palvel pikendati tööde teostamise tähtaega 2 nädala võrra (dtl-protokoll lk 10). Seega

järeldab kohus, et hageja pidas ka ise kokkulepitud tööde teostamise tähtaega vähem kui 2

kuud täidetavaks. Kostja seaduslik esindaja andis 21.04.2026 kohtuistungil ütlusi ja see

tuleneb ka asjas esitatud tõenditest, et kuivõrd hageja ei olnud seisuga 09.07.2021 teostanud

kokkulepitud fassaadi värvimise töid, vabanes hagejal täiendavalt ajaline ressurss, et muud

tööd kohaselt ja tähtaegselt teostada ning veel varem kui enne tööde lõpptähtaega so

09.07.2021 valmis saada (dtl 646). Kostja seadusliku esindaja- M. T.`i ütluste kohaselt ei

esinenud hagejal kokkulepitud tööde teostamisel takistusi (dtl 644). Sellest hoolimata ei olnud

hageja suuteline ka ärajäänud töö arvelt kokkulepitud töid teostama tähtaegselt.

8 (17)

32. Eeltoodust nähtub, et ka seisuga 27.08.2021 kostja poolt hagejale etteheidetavad

puudustega töödes kui ka tegemata tööde osas, ei olnud tegemist väheoluliste või väikse

väärtusega töölõikudega. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 2021 septembris tegeles

hageja ka katusel väära lahendusega plekitöö parandamisega kuni 13.09.2021 (dtl 132,133).

33. 14.09.2021 edastas hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja, milles avaldas kostjale, et

vaegtööd on kõrvaldanud ning kui kostjal rohkem pretensioone ei ole, siis vormistab hageja

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 83). Kostja vastas hagejale 16.09.2021, et seisuga

16.09.2021 on hagejal teostamata värvimistööd ja seega ei ole ka hageja kandnud kulu

fassaadivärvile summas 1561 eurot+km; samuti ei ole hageja kandnud kulu soojakule ja WC-

le ehitusobjektil summa 2500 eurot+km ega teostanud ka topeltarmeerimist summas 1660+

km (dtl 84). Kostja soovis, et hageja vormistaks tööde lõpetamise kohta dokumendid (dtl 84).

34. Hageja allkirjastas 04.10.2021 teostatud tööde akti tööde kohta perioodil 01.09.2021-

30.09.2021 ja edastas selle kostjale (dtl 86-91). Samuti edastas hageja kostjale 12.10.2021

hageja poolt allkirjastatud ehitustööde päevikud perioodist 14.05.2021-13.09.2021 (dtl 93-

132). Hageja on väitnud menetluses, et on esitanud ehitustööde päevikud rakenduse

Wetransfer kaudu varem, kuid ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et täitis

ehitusdokumentatsiooni koostamise ja edastamise kohustuse enne 12.10.2021.

35. Hageja teostas ja korraldas perioodil 14.05.2021-13.09.2021 ka vana hoone katuse

tuletõkkevilla paigaldamise ja plekitööd vastavalt omanikujärelevalveteenust osutava isiku

juhistele. Pooled nõustusid 21.04.2026 istungil asjaoluga, et tööde seis enne hageja poolt

teostamisele kuuluvate vaieldavate ja väidetavate lisatööde osas vana maja katusel on

jäädvustatud digitoimiku lk 73. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tööd piirdusid vaid

hinnapakkumises kirjeldatud fassaadi- ja soklitöödega või mitte.

36. Poolte vahel on vaidlus tekkinud olukorras, kus olemasolevale elamule ehitati

juurdeehitis kostja tellimisel ja sellega seoses oli olemasoleva elamu ja juurdeehitise füüsilise

kokkuehituse tõttu tekkinud vajadus lahendada ka olemasoleva elamu ja juurdeehitise liited sh

seonduvalt fassaaditöödega.

Seega vajab vastust küsimus, kas hageja ja kostja vahel kokku lepitud fassaaditööd

olemuslikult hõlmasid endas liidete (sõlmede) teostamise töid või tulid liidetega seotud tööd

lisatööna eraldi kokku leppida. Tunnistaja O. S. ütluste kohaselt olid liited seinte, katusepiiri,

katusealuste tuulekastide osades, vana elumaja ja uue hoone alussokli kokkuviimisel (dtl

632). Samuti kinnitas tunnistaja, et lepingueelsetel läbirääkimistel räägiti hageja seadusliku

esindajaga läbi ka fassaaditöödega seotud liited (dtl 631).

37. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et hageja poolt teostamisele kuuluvad tööd

olid ehitustööd EhS § 4 lg 1 mõttes, mis tähendab, et antud vaidluses kuuluvad kohaldamisele

EhS kui erinormi sätted. EhS § 10 järgi kehtib ehitamisel asjatundlikkuse põhimõte.

Riigikohus on lahendis nr 2-20-1836/55 p.14 leidnud, et EhS § 10 tuleneva asjatundlikkuse

põhimõttest tuleneb ehitaja kohustus arvestada ehitamisel nõudeid ja saavutada nõuetekohane

tulemus, samuti, et asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja

oskused.

38. Hageja kui fassaadi- ja soklitööde teostaja on seisukohal, et tema esialgselt teostatud

sõlme lahendus vana maja valtsplekkkatuse ja uue hoone kiviseina vahel oli hõlmatud

esialgse kokkuleppe ehk lepinguga. Hageja on seisukohal, et omanikujärelevalvet teostanud

isiku poolt nõutud nö erilahendus hageja poolt esialgselt teostatud töö asemel nõudis

spetsialisti kaasamist, kuna hagejal ei olnud selleks pädevust ja seega oli tegemist lisatööga,

mis ei tulenenud lepingust. Kohus on seisukohal, et hageja eelkirjeldatud erilahenduse

käsitlus on ebaõige.

39. Kohus leiab, et ehitise fassaaditööd on olemuslikult mõeldud kogu ehitise

soojustamiseks, ehitise konstruktsioonide säilimiseks ja hoidmiseks. Eelkõige soojustatakse

ehitis, seejärel krohvitakse ehitis. Antud juhul olid pooled kokku leppinud ka fassaaditööde

9 (17)

koosseisus värvimistööd, kuid need jäeti poolte kokkuleppel ära lepingu täitmise käigus

põhjusel, et hoone aknad ei asetsenud kohakuti (dtl 639, 646). Esile toodud asjaolude kohaselt

oli juurdeehitis ehitatud vastu olemasoleva elamu ühte külge (dtl 73), mis tähendas, et

juurdeehituse ehitamisel ja hageja poolt kokkulepitud tööde teostamisel oli vajalik lahendada

ka liitekohad sealhulgas juurdeehitise seina fassaadi ja olemasoleva elamu katuse vahel, kus

oli hageja tööde kokkupuute punkt.

Eelöeldu on kooskõlas ka hageja poolt esitatud soojusisolatsiooni liitsüsteemi juhise

(oktoober 2017)-ET-2 0404-1010 (dtl 156-198) p 2 (dtl 165), mille kohaselt sõltub fassaadi

soojusisolatsiooni kestvus lisaks tööde kvaliteedile ka sõlmlahenduse korrektsusest ning selles

ET-kaardi punktis on projekteerija töö hõlbustamiseks kirjeldatud kõige olulisemaid

sõlmlahendusi, mis võivad varieeruda objekti tingimustest ja omapärast lähtuvalt, samuti ei

pretendeeri joonised täielikkusele. Projekteerija on kohustatud kavandama lahendused nii, et

projekteeritavad sõlmlahendused on pikaajaliselt ilmastikukindlad ning süsteemi

komponentides või maja konstruktsioonides ei kasva vee- ja niiskuskoormus. Lisaks

projekteerijale on juhis mõeldud järgimiseks ka ehitustööde teostajale.

40. Seega vaidlusaluse liite eesmärk oli tagada liite sademete ja märgumise kindlus, et

olemasoleva elamu ja juurdeehitise konstruktsioon sh fassaad ja selle erinevad kihid, ei saaks

kahjustada. Sellest johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse liite (sõlme) lahenduse

korrektne teostus valtsplekkkatusel uue maja seinaga oli hagejaga kokkulepitud tööde

koosseisus ning seda ka juhul, kui hageja poolt koostatud ja lepingu lisaks olev

hinnapakkumine nr. 422-3 (dtl 18) konkreetselt seda töölõiku ei käsitlenud. Seega oli hageja

kohustus teostada tihe ja ajas püsiv liite lahendus, mis tagas konstruktsioonide kuivana

hoidmise.

41. Hageja on viidanud vaidluses ET-2 0404-1010 juhise joonistele nr 2.4.8 ja nr 2.4.9

lahendustele (dtl 177), mille kohaselt oli hageja poolt esialgselt teostatud lahendus joonistel

tooduga kooskõlas ning kostja nõudis põhjendamatult teistsuguse ehk nn erilahenduse

teostust. Kohus on seisukohal, et hageja viitatud joonistel toodud lahendused ei ole mõeldud

valtsplekkkatuse ja kiviseina vahelise liite teostuseks, mistõttu selles osas vaidlusalusele

töölõigule juhise joonistel nr 2.4.8 (lahendus neeluplekiga) ja nr 2.4.9 (lahendus liiteplekiga)

toodu ei kohaldu. Olemasoleva vana elamu katus on kaetud aga valtsplekiga (dtl 20, 556, 557)

ning nõuab seega teistsugust lahendust, kui juhises toodud. Seega oli kostja õigustatud

nõudma hagejalt lepingu p. 6.1.2 eraldi kohase liite (sõlme) lahenduse joonist enne

vaidlusaluse tööga alustamist (dtl 16 p. 6.1.2, dtl 630, 632, 636, 639). Seda aga hageja ei

teinud ning selle nõude täitmiseks ei saa pidada ka dtl 543 villapakendile teostatud visandit.

Selline hageja tegevus ei ole kooskõlas EhS § 21 ja 22 tuleneva ehitusala majandustegevuse

valdkonnas tegutsevale ettevõtjale ettenähtud kohustuste ja pädevusega. Järelikult oli kohane

omanikujärelevalve reaktsioon hageja poolt teostatule ja uue lahenduse teostuse nõudmine,

millega faktiliselt nõustusid ka kostja esindajad ning mille toimivust kinnitasid kostja

seaduslik esindaja ja lepingus esindaja, et lahendus toimib ja on tagatud vaidlusaluse sõlme

niiskuse- ja vee kindlus kuni käesoleva ajani ehk hageja poolt tööde lõpetamisest viie aasta

jooksul (dtl 542,543, 645).

Lisaks teostas hageja esialgse lahenduse ebaõigesti ka põhjusel, et plekk oli paigaldatud

seinani aga oleks pidanud olema paigaldatud kuni soojustuseni (dtl 633). Lõplikult teostatud

lahenduse kohaselt on valtsplekk kahekordselt tagasipööratud ja paigaldatud kuni

soojustuseni (dtl 556, 557, 634).

42. Hageja on esitanud ka väite, et tal puudus omanikujärelevalve poolt nõutud liite (sõlme)

koosseisu kuuluva valtspleki kahekordseks tagasipööramiseks pädevus, mistõttu oli ka sel

põhjusel vaidlusalune töölõik lisatöö, mille eest kohustub kostja tasuma täiendavalt tasu.

Kohus hageja väitega ei nõustu.

10 (17)

Eelpool esitatud kohtu seisukohast, kuulus olemasoleva hoone valtsplekkkatuse ja

juurdeehitise seina vahelise liite (sõlme) teostus olemuslikult hageja tööde koosseisu, mis

tähendab, et ilma selle töölõiguta (sh kohase teostuseta) ei saa lugeda hageja töid lõpetatuks.

Seega juhul, kui hagejal puudus väidetavalt pädevus valtspleki töödega seoses, siis oli hageja

kohustus kokkulepitud tööde teostamiseks leida pädev teostaja, kelle hageja ka leidis ning kes

omanikujärelevalvet teostanud isiku juhiste järgi ka korrektse lahenduse teostas.

Järelikult kohustus hageja arvestama, et kokku lepitud tööde koosseisu kuulus ka vaidlusaluse

liite nõuetekohane teostus, vastusel juhul ei oleks hageja saavutanud VÕS § 635 lg 1

tähenduses kokku lepitud tulemust.

43. Kohus peab tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütlusi usutavaks ja usaldusväärseks

selles, et hageja ja kostja esindajad käisid mitmel korral enne lepingu sõlmimist olemasolevat

objekti (juurdeehitist ja töömaad) vaatamas ja pidasid läbirääkimisi lepingu oluliste

tingimuste üle sh tööde koosseisu osas (dtl 630-631,643). Hagejal kui oma valdkonna

professionaalil pidi olema arusaadav, milliseid töid lisaks fassaadi- ja sokli töödele pidi hageja

teostama, et saavutada lepingu tulemus, sest ka enne tööde teostamisele asumist oli selge, et

tema poolt teostatavad tööd piirnevad muuhulgas vana elamu katusega, kuhu oli teostatud

eeltööde korras ajutine lahendus põhjusel, et hageja pidi teostama fassaaditöid ning alles

seejärel oli võimalik teostada liite koht (dtl 20,73). Kohus ei pea usutavaks hageja seadusliku

esindaja poolt ütluste andmise korras väidetut, et talle ei olnud arusaadav, et vaidlusaluse liite

teostamise tööd kuulusid tööde koosseisu või et vaieldava töölõigu kohaseks teostamiseks ei

ole tal pädevust ning tal on vajalik alltöövõtu korras vastav valtspleki tööde teostaja, kes saab

töölõigu nõuetekohaselt teostada kokkulepitud tööde koosseisus ja kokkulepitud maksumuse

raames (dtl 637, 641). Hageja kui oma ala professionaal peab mõistma nii oma valdkonna kui

ka seotud valdkondade nõudeid ja seega tagama juba lepingueelsetes läbirääkimistes

teostatavate tööde tarbeks õige hinnapakkumise esitamise, et lepingut sõlmida. Samuti ei pea

kohus usutavaks, et hageja tööde teostamine ja selle teostamine koos liidetega on sedavõrd

harva esinev juhus fassaaditööde teostaja valdkonnas, mille tõttu saaks väita, et fassaaditööde

koosseisu vaidlusalune töölõik ei kuulu. Sellist käsitlust tuleb aga käesolevas vaidluses eitada.

Kostja esindajad said hea usu põhimõttele tuginedes eeldada, et hageja on oma ala

professionaal ja suudab iseseisvalt või eraldi juhiseid küsides ning lahendusi kooskõlastades

kostjaga või kostja omanikujärelevalvet teostava isikuga, tagada töö resultaat ehk kostja kui

tööde tellija ei saa lepingu sõlmimisel eeldada, et hageja sõlmitavat lepingut tulevikus rikub.

44. Riigikohus on lahendis 2-15-8204/113 p. 14 sedastanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö

tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab

töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest

lähtudes, et tagada töö vastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p.2, § 77).

Samas leiab Riigikohus lahendis 2-11-58942/229 p. 22, et töövõtja on oma ala professionaal

ehk töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses oma ala asjatundja ning peab omama oma

valdkonnas süvendatud tehnilisi teadmisi, neid ei pea omama tellija. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-59-14 p. 15 selgitanud, et töövõtja töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata

VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda

VÕS § 641 lg 2 p. 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega oli kostja

omanikujärelevalveteenust osutanud isikul õigus hagejale välja tuua, et tema esialgne

lahendus ei vasta nõuetele ja nõuda kohase lahenduse teostust, kuivõrd tellija huvides oli, et

vaidlusalune liite teostus tagab konstruktsiooni vee- ja niiskuse kindluse.

21.04.2026 kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et dtl 73 olev foto kajastab hageja

tööde teostamisele eelnenud eelnevate töövõtjate poolt teostatud eeltööde seisu, kust hageja

11 (17)

pidi jätkama. Vastavalt lepingule ja selle lisadele kohustus hageja teostama fassaaditööd ning

teostama lõplikult püsiva valtspleki lahenduse juurdeehitise seina ja vana hoone

valtsplekkkatuse liite kohta. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt oli

hagejaga enne lepingu sõlmimist läbi räägitud, mis on faktiliselt teostamisele kuuluvad tööd

ning töödega seotud olemuslik töölõik ehk valtsplekitöö katusel. Kostja seadusliku esindaja

vande all antud ütluste kohaselt oli hageja sellest teadlik ja nõus teostama, kuid enne selle

töölõigu juurde asumist kohustus hageja kooskõlastama faktilise sõlme lahenduse kostjaga.

Hageja nimetatud sõlme lahendust kostjaga ei kooskõlastanud ja kasutas lisaplekki, mis oli

viidud kuni kiviseinani ühe tagasipöördega, kuid oleks pidanud kasutama valtsplekki ja viima

selle kuni soojustuseni kahekordse tagasipöördega (dtl 556, 557, 630, 632). Kostja nõudis

hagejalt töö parandamist ning üritas hagejat abistada vajaliku spetsialisti leidmisega, kuivõrd

kostja poolt nõutud lahendus- kahekordse tagasipöördega valtspleki lahendus kuni

soojustuseni ei olnud hageja suuteline lahendama ning selle asjaolu võttis hageja seaduslik

esindaja ka 21.04.2026 kohtuistungil ütlusi andes omaks. Lõplikult korrektse ja kostja poolt

soovitud lahendus teostati hageja poolt tellitud spetsialisti poolt ning seda tõendavad

digitoimiku lk 556-557 fotod (dtl 639). Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluse

kohaselt on see lahendus kuni käesoleva ajani toiminud ehk puuduvad veelekked ja niiskuse

kahjustused.

45. Samuti ei käitunud hageja kooskõlas lepingu p. 6.2 ning ei kooskõlastanud kostjaga ja

tema omanikujärelevalvega õiget lahendust, selle tulemusena tekkis olukord, kus hageja

teostas esialgse lahenduse ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata, ebaõigesti, lõikas

olemasolevast valtspleki paanist osa ära, mille tõttu kaasnes hagejale tema puuduste

kõrvaldamise tõttu hageja enda sobimatu lahenduse teostuse tõttu kulu (dtl 66, 542, 632,635).

Sellise tegevuse korral puudub kostjal mistahes vastutus hageja tegevuse ja sellega kaasnevate

kulude osas.

46. Riigikohus on lahendis nr 2-20-1836/55 p. 13 sedastanud, et töövõtulepingu kohaselt

on töövõtja põhikohustuseks saavutada kokkulepitud tulemus ning selle saavutamise riski

kannab üldjuhul töövõtja. Ehituse töövõtulepingu puhul on töövõtja kohustatud tegema töid

vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg

1).

Hageja hinnangul oli katuse plekitööde lahendus sellisena nagu hageja esialgselt teostas-

lepingujärgne töö ning hõlmatud lepingus kokkulepitud töödega. Kuivõrd kostja poolt

palgatud omanikujärelevalveteenust osutav isik ja kostja andsid hagejale juhise katusel tehtud

plekitöö ümbertegemiseks, sest kostja hinnangul oli lahendus ebaõige ja ei oleks taganud

sõlme sademete kindluse ega vältinud konstruktsiooni kahjustust, siis on hageja hinnangul

tema korraldamisel tehtud uus plekilahendus erilahenduseks ning lisatööks, mille

pooltevaheline kokkulepe puudus. Kostja nõutud viisil sai töö parandatud 13.09.2021, kui

hageja lõpetas tööd (dtl 88,133).

Eeltoodud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt on väär hageja käsitlus selles, et vaidlusalune

liite (sõlme) lahendus, millisena see lõpuks teostati, ei kuulunud lepingu esemesse kui ka väär

väide selles, et selle töölõigu erilahenduse osas oli eraldi hagejal ja kostjal sõlmitud

kokkulepe. Viimast asjaolu eitasid kostja esindajad 21.04.2021 kohtuistungil ning ka hageja ei

suutnud samal kohtuistungil kohtule selgitada, millistel tingimustel ja millal ning kelle vahel

oli kokkulepe vaidlusaluste tööde osas sõlmitud (dtl 650).

47. Hageja on esitanud väite, et tema tööd olid kohaselt teostatud kokkulepitud tähtajaks

ehk 09.07.2021 ning kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest. Alternatiivselt

esitas hageja väite, et tema tööd saab lugeda vastuvõetuks kostja poolt 2021 augustis ning

hiljemalt 01.09.2021. VÕS § 638 teise lause järgi peab töövõtja tõendama, et tellija keeldus

tööd vastu võtmast alusetult, selleks peab töövõtja tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud tööd

olid teostatud kooskõlas lepinguga ja olid valmis. Kohus on tuvastanud, et hageja kui töövõtja

12 (17)

poolt ei olnud tööd kohaselt teostatud (sh valminud) 09.07.2021 ning see asjaolu tuleneb ka

hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlustest ja ehitustööde päevikutest (dtl

88,133). Kohus leiab, et hageja poolt teostatud töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks

12.08.2021, 18.08.2021 ega ka 01.09.2021 aastal, kuivõrd kokkulepitud tööd ei olnud ka

nendeks kuupäevadeks kas teostatud või olid teostatud puudusega (dtl 88,92-133). 2021

augustis anti kostja omanikujärelevalve poolt hagejale juhised ja korraldused vaidlusaluse

plekitöö nõuetekohaseks teostamiseks ja hageja lõpetas selle töölõigu koos ülejäänud töödega

kohaselt 13.09.2021 (dtl 88,133). Arvestades, et koos tööde üleandmisega tuleb tööde tellijale

anda üle ka ehitusdokumentatsioon, siis esinesid ka ehitustööde päevikutes puudused. Nimelt

selgitas hageja seaduslik esindaja 21.04.2026 kohtuistungil, et ta teadvalt ei kajastanud

ehitustööde päevikus tegemata töid kui ka puudustega teostatud töid, mistõttu nõuetekohase

ehitustööde dokumentatsiooni sai hageja valmis 12.10.2021, mil see hageja poolt allkirjastati

ja kostjale ka edastati (dtl 641).

Seega ei saa hageja töid ja ehitusdokumentatsiooni lugeda vastuvõetuks ka 2021 augustis,

kuivõrd kokkulepitud tööd olid kohaselt lõpetamata ja puudus nõuetekohane ning

tegelikkusele vastav ehitusdokumentatsioon (sh ehitustööde päevikud).

48. Hageja lõpetas tööd 13.09.2021 (teostatud tööde akt nr 4, dtl 88 jj, 133) ja 12.10.2021

edastas hageja allkirjastatud ja puudusteta ehitustööde päevikud kostjale (dtl 93-133).

Seega on kohus jõudnud järeldusele, et hageja tööde tõttu (sh puudustega töödes puuduste

kõrvaldamise tõttu) põhjustatud viivituse eest vastutab hageja ainuisikuliselt, mistõttu saab

lugeda hageja poolt teostamisele kuuluvate tööde ja ehitustööde dokumentatsiooni kostja

poolt vastuvõetuks lugemise kuupäevaks lepingu p. 8.2 alusel hiljemalt 17.10.2021 (dtl 16).

Järelikult on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab

lepingutingimustele VÕS §§ 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt

kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud lepingust

ega kehtivast õigusest ei tulene, et kostja kui tööde tellija peab vastu võtma tööd, mis

faktiliselt ei ole teostatud (valminud) või on teostatud puudustega. Vaidlust ei saa olla ka

selles, et valtsplekkkatuse ja juurdeehitise liite teostamine oli oluline töölõik, ilma milleta ei

saanud hageja töid lugeda lõpetatuks ja kokkulepitud resultaati saavutatuks VÕS § 635 lg 1

tähenduses.

Vaidluses esile toodud asjaolude kohaselt, ei ole pooled peale hageja kohast lepingu täitmist

tööde ja dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akti lepingu p. 8.2 alusel vormistanud ja

allkirjastanud (dtl 16). Kuid kuna lepingus olid pooled kokku leppinud, et tööd tuleb vastu

võtta, siis tuleb käesoleval juhul tuvastada, millal tööd saab vastuvõetuks lugeda. Hageja

lõpetas viimase töös esineva puuduse kõrvaldamise 13.09.2021 ja allkirjastas kostjale

üleantava ehitusdokumentatsiooni, mis edastati kostjale 12.10.2021. Lepingu p. 8.2 järgi oli

kostjal kohustus tööd vastu võtta viie päeva jooksul. Kuivõrd kostja seda ei teinud ja

pretensioone hiljemalt 17.10.2021 vastuvõtmiseks pakutud tööde ja dokumentatsiooni suhtes

samuti ei esitanud, siis saab lugeda tööd ja ehitusdokumentatsiooni kostja poolt vastuvõetuks

hiljemalt 17.10.2021. Seega muutus hageja tasunõue alates 18.10.2021 sissenõutavaks VÕS §

637 lg 4 esimese lause järgi.

49. Lepingu p. 5.2 leppisid pooled kokku selles, et teostatud tööde eest toimub

arveldamine hageja poolt esitatud arve alusel (dtl 15). Hageja on esitanud kostjale 01.09.2021

arve nr 1029 summas 14 292, 24 eurot (dtl 50) vastavalt rahalisele aktile nr 3 (dtl 77-80) ja

04.10.2021 arve nr 1037 summas 3448,20 eurot vastavalt rahalisele aktile nr 4 (dtl 86-89).

Kokku nõuab hageja kostjalt summa 17 740, 44 euro tasumist.

50. Kostja on esitanud kohtueelselt hageja tasunõudele vastunõude lepingu p. 7.2.1 alusel

hageja viivituse eest perioodil 09.07.2021-13.09.2021 summas 27 790,62 eurot

sissenõudmiseks põhjusel, et hageja oli perioodil 10.07.2021 kuni 13.09.2021 (ehk 66 päeva

eest) tööde ja ehitusdokumentatsiooni üleandmisega viivituses. Hageja on esitanud kostja

13 (17)

16.09.2021 tasaarvestusele (dtl 135) vastuväite, et tegemist on tingimusliku tasaarvestusega

VÕS § 198 tähenduses (dtl 152 p. 2.5.4). Kohus nõustub hageja vastuväitega ning tuvastab

tasaarvestuse tühisuse.

51. Kostja esitas 13.06.2022 menetlusdokumendi p. 1.19 menetlusliku

tasaarvestusavalduse (dl 70) VÕS § 198 alusel, milles on tasaarvestanud lepingu p. 7.2.1

tuleneva viivisnõude summas 27 790, 62 eurot hageja tasunõudega summas 10 875,24 eurot.

Seejuures kostja leiab, et hageja põhinõude suurus kogusummas 17 740, 44 eurot on ebaõige

ning õige lepingust tuleneva põhinõude suurus on 10 875, 24 eurot (17 740,44-6865,20).

Nimelt ei ole põhjendatud hageja rahalised nõuded materjalide ja tööde eest, mida kostja ei

ole saanud ja hageja kulusid kandnud. Hageja ei ole teostanud fassaadi värvimise töid ega

soetanud ka fassaadivärvi (1561 eurot+km), hageja ei paigaldanud ehitusobjektile soojakut ja

wc (2500 eurot+km) ning ei teostanud topeltarmeerimistöid (1660 eurot+km), kokku 6865,20

eurot (sh käibemaks 20%), hageja ei ole selles osas oma põhinõuet TsMS § 230 lg 1 järgi ka

tõendanud. Kostja palub kohtul poolte vastastikused rahalised nõuded menetluslikult

tasaarvestada, mille tulemusena kostja leppetrahvi summa ületab põhinõuet.

52. Kohus nõustub kostjaga, mille kohaselt ei ole hageja arve nr 1029 ja arve nr 1037

alusel tasumiseks esitatud hageja tasunõue kogusummas 17 740, 44 eurot põhjendatud ning

nimetatud asjaolule on kostja esitanud vastuväite juba 13.06.2022 menetlusdokumendis (dtl

70, p. 1.19). Hageja ei ole kostja väidetule vastu vaielnud ega esitanud kohtumenetluses

asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ta teostas fassaadi värvimise töid ja soetas fassaadivärvi

(1561 eurot+km) samuti, et hageja on paigaldanud ehitusobjektile soojaku ja wc (2500

eurot+km) ning teostas topeltarmeerimistöid (1660 eurot+km), kokku maksumusega 6865,20

eurot (sh käibemaks 20%). Seega kuulub hageja arvete nr 1029 ja nr 1037 alusel tasumisele

kuuluvast tasunõudest summas 17 740,44 eurot lahutamisele ärajäänud materjali ja tööde kulu

summas 6865,20 eurot ning järelikult on hageja tegelik tasunõue kostja vastu summas 10

875,24 eurot.

53. Kostja on kohtumenetluse ajal esitanud hageja nõuetele menetlusliku tasaarvestuse

vastuväite summas 27 790,62 eurot (dtl 70 p.1.18, 1.19). Hageja on tasaarvestusele vastu

vaielnud, kui ka esitanud kohtule 02.02.2026 taotluse kostja leppetrahvi vähendamiseks (dtl

391).

Esmalt annab kohus vastuse sellele, kas lepingu p. 7.1.3. kokkulepitu on olemuselt viivis või

mitte (dtl 16). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p. 24 õiguse ühetaolise kohaldamise

huvides märkinud, et viivis ei ole kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest

tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kuivõrd pooled on

lepingu p. 7.1.3 leppinud kokku rahalise sanktsiooni töövõtja töödega viivitamise puhuks, siis

on tegemist olemuslikult leppetrahvi kohaldamise kokkuleppega (dtl 16)(VÕS §§ 158, 159).

Seega on tegemist kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu, mida kostja on palunud kohtul

vastuväite korras lahendada.

54. Kuivõrd kohus on eel tuvastanud, et hageja vastutas ainuisikuliselt lepingu täitmisega

seotud viivituse eest, siis oli kostjal õigus lepingu p. 7.1.3 alusel esitada hagejale

leppetrahvinõue tööde ja ehitusdokumentatsiooni üleandmisega kaasnenud viivituse eest (dtl

16). Kostja on piiranud viivisnõude perioodiga 10.07.2021-13.09.2021 (kaasa arvatud so 66

kalendripäeva eest) ning seega summaga 27 790, 62 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja

hoiatas hagejat leppetrahvi nõude esitamisest vahetult peale lepingu tähtaja saabumist.

55. VÕS § 197 lg 1 alusel, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2

järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,

mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on kohus tuvastanud, et

14 (17)

hagejal on nõue kostja vastu ja kostjal on samaliigiline nõue hageja vastu ning seega esineb

tasaarvestuse olukord. Seega on kostja tasaarvestuse vastuväide hagile õiguslikult

põhjendatud.

56. Järgnevalt lahendab kohus hageja leppetrahvi vähendamise taotluse põhjusel, et kostja

on esitanud hageja nõudele vastuväite menetlusliku tasaarvestuse näol. VÕS § 162 lg 1 järgi

võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi

mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendis 2-15-3965/103 p. 31

sedastanud, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus,

mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-132-12 p.12 on

Riigikohus olnud seisukohal, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi

vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega ja kohus peab võtma seisukoha, kas ja kui suurt leppetrahvi on pool õigustatud

nõudma. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-05 p. 17 on Riigikohus leidnud, et mitte igasuguse

leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi

suuruse üle otsustamisel määrav. Nimelt on leppetrahvi eesmärgiks lisaks kahju hüvitamise

nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuste täitmisele ehk

pooltel on õigus lepingus leppida kokku leppetrahv sanktsioonilisena ehk sõltumata tegelikust

kahjust.

57. Hageja on tuginenud leppetrahvi vähendamise taotluse esitamisel asjaolule, et

leppetrahv ei ole tasakaalus viivise nõudega. Nimelt on pooled lepingu p. 7.1.3 kokku

leppinud selles, et Tellijal on lepingu p. 2.2 määratud tähtaja ületamisel õigus nõuda

Töövõtjalt viivist 1% lepingu maksumusest päevas (dtl 16). Sama lepingu p. 7.2.1 järgi on

Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt arve tähtaegsel mittetasumisel viivist 1% maksmata summast

päevas (dtl 16). Hageja hinnangul annab leppetrahvi arvestamine lepingu maksumuse pinnalt

olulise rahalise eelise kostjale, seevastu, kui hagejal on õigus nõuda viivist kostjalt vaid

tasumata summalt. Lisaks on hageja seisukohal, et ka leppetrahvi määr 1% on

ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Vastavalt kohtupraktikale peab leppetrahvi suuruse

ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus langema poolele, kes leppetrahvi vähendamist

taotleb ning selle tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal

kohus kujundab siseveendumuse leppetrahvi mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta.

Ebamõistlikule suurusele võib viidata ainuüksi asjaolu, kui leppetrahv ületab kordades

põhinõuet (Riigikohtu lahend nr 2-23-10924/65 p. 15.1).

58. Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja viivitas tööde teostamise ja

dokumentatsiooni koostamisega perioodil 10.07.2021 kuni 12.10.2021 (kaasa arvatud). Seega

kui esialgselt oli tööde teostamise aeg kokku lepitud ligi 2 kuud, siis hageja poolne viivitus oli

3 kuud ehk ületas lepingu täitmise aega pea 1,5 kordselt. Seega rikkus hageja sõlmitud

lepingut. Ehitustööde päevikutest nähtub, et hageja ei teinud endast kõik oleneva, et töid

teostada kokku lepitud tähtpäevaks ning ei pingutanud ka lõpptähtaja möödumisel selle

nimel, et ka lepingu täitmisega viivitus oleks võimalikult lühike. Ka hoolimata sellest, et

vahetult peale lepingu tähtaja saabumist asus kostja hagejat hoiatama leppetrahvi osas, ei

pidanud hageja seda oluliseks ja lootis, et leppetrahvinõuet ei esitata. Kuivõrd hageja tööd

olid olulised selleks, et kostja kui juurdeehitise tellija saaks lõplikult hoone valmis ja selle

ümbruse heakorrastatud, siis oli kostjal kui tööde tellijal oluline äratuntav huvi selle vastu, et

hageja täidaks lepingu kohaselt ja hageja pidi seda mõistma. Arvestades lepinguliste tööde

teostamise tähtaega ja seda oluliselt ületavat hageja viivitust ei saa kostja leppetrahvi tasumise

nõuet pidada vastuolus hea usu põhimõttega olevaks. Hagejal oleks olnud võimalust

leppetrahvi nõude esitamist ära hoida selliselt, et rakendada tööde teostamisele rohkem

15 (17)

töötajaid või sõlmida alltöövõtuleping. Kohus viitab, et ka perioodil 14.07.2021-12.10.2021

tehtud üksikute hageja lepingu täitmise toimingute vahele jäid pikad ajavahemikud (dtl 125-

133) ning kostja on olnud ühepoolselt aktiivne ja tuletanud ka sellel viivituse perioodil

hagejale lepingu täitmise kohustust meelde. Sellest johtuvalt on kohus teinud järelduse, et

hageja oli oma kohustuste täitmise suhtes ükskõikne. Samuti arvestades, et leping oli sõlmitud

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel, pidi hageja mõistma, et sõlmitud leping

on täitmiseks kohustuslik. Arvestades, et lepingus olev tekst oli sõnastatud lihtsalt ja selgelt,

pidi hageja arvestama, et lepingu rikkumise korral on kostjal kui tellijal õigus rakendada tema

suhtes leppetrahvi. Kohus leiab, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelistes

lepingutes 1%-list leppetrahvi määra ebamõistlikuks ja valdkonna tavaks on see, et

ehitustöödega viivitamisel on leppetrahvi arvestamise aluseks lepingu maksumus (Tallinna

Ringkonnakohtu lahend nr 2-18-9672/284 p. 5.3). Hageja ei ole esile toonud ka asjaolu, et ta

üritas lepingu sõlmimise eelselt vähendada lepingus toodud leppetrahvi määra ehk läbi

rääkida leppetrahvi tingimust. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolu, et ta taotles kostjalt

lepingu täitmise ajal lepingu muutmist ehk lepingu lõpptähtaja pikendamist. Seega ei saa

lepingu p. 7.1.3 pidada ka ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks. Kohus ei pea

usutavaks, et hageja põhjendatud, kuid väikese tasunõude summas 10 875,24 euro (otsuse p.

52) mittesaamise tõttu, tõi see kaasa hageja majandusliku seisundi halvenemise. Hageja on

pidanud käesolevas asjas vaidlust alates 2022 aastast, on saanud lubada endale selle aja vältel

lepingulist esindajat, samuti ei olnud hageja nõus asjas vaidluse lõpetamist kompromissiga.

Kohus viitab, et antud juhul ei ole kostja esitanud vastuhagi kogu leppetrahvinõude sisse

nõudmiseks.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja taotluse-leppetrahvi vähendamiseks puudub

täielikult alus, mistõttu jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.

59. Võttes arvesse, et hagejal on kostja vastu saamata jäänud tasu nõue summas 10 875,24

eurot ja kostjal on hageja vastu leppetrahvi tasumise nõue summas 27 790,62 eurot, siis on

tasaarvestuse tulemusena hageja nõue kostja vastu lõppenud. Kuna kostja tasaarvestus on

kehtiv, lõpetab see VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas, siis tuleb hageja

põhinõue jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue kostja vastu alltoodud kohtuotsuse

põhjenduste alusel.

60. Kohus lahendab kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas

ja seda resolutsioonis ei kajasta. Vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-7518/93 p.18; 2-21-2998

p.10 peab tasaarvestus nähtuma otsuse põhjendustest.

61. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt

alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest. See tähendab, et nõuded lõpevad tagasiulatuvalt

alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Eelöeldu omab tähendust, kui pool on

esitanud nõudele lisaks kõrvalnõude ehk antud juhul on hageja esitanud ka viivisnõude seoses

kostja poolse arvete tasumisega viivitamise tõttu. Kuna tasaarvestuse toimumise korral

lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise

hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka poole viivisearvestus. Viiviseid, mis seonduvad

ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa (Võlaõigussseadus I,

Kommenteeritud väljaanne Juura kirjastus Tallinn 2016, lk 978, alapunkt b) teine lõik).

Käesoleval juhul on kostja leppetrahvinõue tekkinud alates 10.07.2021, mil hageja jäi

viivitusse tööde teostamisega põhjusel, et vastavalt lepingu p. 2.2 oli hagejal kohustus

lõpetada tööd hiljemalt 09.07.2021 (dtl 15). Kostja on arvestanud lepingu p. 7.1.3 alusel

leppetrahvi perioodil 10.07.2021-13.09.2021 summas 27 790,62 eurot ja selles suuruses ka

menetlusliku tasaarvestuse vastuväite menetluses hagile esitanud (dtl 70, p.1.19), seega

muutus kostja leppetrahvi nõue sissenõutavaks 14.09.2021 (dtl 16). Võttes arvesse, et hageja

lõpetas tööd 13.09.2021 ja koostas ning edastas kostjale kohase täitedokumentatsiooni

12.10.2021, siis muutus hageja tasunõue täidetavaks alates 13.10.2021.

16 (17)

Võttes arvesse, et hageja tasunõue kostja vastu on tagasiulatuvalt alates 13.10.2021 lõppenud

tasaarvestusega, siis on põhjendamatu ka hageja viivisnõue lepingu p. 7.2.1 alusel, mida

hagejal oli õigus nõuda alates 17.10.2021 (kohtuotsuse põhjendava osa p. 48). Kohus jätab

rahuldamata sel põhjusel hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõude 17 749,44 eurot kui ka

TsMS § 369 alusel esitatud tulevikus arvestatava viivisnõude.

62. Kohus jätab rahuldamata kostja viivise vähendamise taotluse põhjusel, et hagejal

puudub viivisnõue kostja vastu.

MENETLUSKULUD

63. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jätab hagi

rahuldamata.

64. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

65. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama

juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaks määramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

17 (17)