2-25-20224/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-20224 Tsiviilasi Menetlusosalised OÜ Aktiva Finance Group hagi S. L. vastu võla nõudes Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja S. L. (isikukood XXX, elukoht teadmata) Hagihind 21 380,52 eurot RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus summas 13 278,80 eurot. 3. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt (13 278,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi S. L. vastu põhivõlgnevuse 577,90 euro, intressi 918,79 euro, haldustasu 15,60 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3920,51 euro ning edasiulatuva viivise määras 18,90% aastas väljamõistmiseks. 5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 1460 eurot (1260 eurot riigilõiv ja 200 eurot õigusabikulud). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu. S. L.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 70% ulatuses S. L. kanda ja 30% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda. 7. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 1022 eurot. 8. Välja mõista S. L.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 1

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte. Kohus leiab, et kostja ei olnud isikuks, kes oleks olnud võimeline võetud laenu teenindama. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ning viivise põhivõlgnevuselt 13 278,80 eurolt seadusjärgses määras. Kohus jätab muuhulgas rahuldamata hageja nõude, milles hageja taotles sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgsest määrast suuremas määras põhjusel, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, 2

et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 1260 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 1260 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1460 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 10. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3