2-22-12818/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12818

Kohtuasi

Tallinn, Paekaare tn 2 korteriühistu avaldus X vastu

alusetult saadu ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 29.01.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinn, Paekaare tn 2 korteriühistu

(registrikood 80160433), lepinguline esindaja Tamara

Vologžanina

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja

Kaili Rätsepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus osas, millega maakohus mõistis Xlt

Tallinn, Paekaare tn 2 korteriühistu kasuks välja alusetult saadud 5400 eurot,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus on jõustunud resolutsiooni p 3 osas, milles

maakohus jättis rahuldamata Tallinn, Paekaare tn 2 korteriühistu 1412,40 euro

suuruse kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2-22-12818

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Tallinn, Paekaare tn 2 korteriühistu (avaldaja) 30.08.2022

esitatud avaldus X (puudutatud isik) vastu alusetult saadu 5400 euro ja kahjuhüvitise 1412,40

euro väljamõistmiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt valiti avaldaja juhatuse liikmeteks korteriomanike 28.08.2014

üldkoosoleku otsusega puudutatud isik, D. B, Y. C ja T. V. Sama üldkoosoleku otsusega

määrati korteriühistu juhatuse esimehe tasu suuruseks 200 eurot.

1.2. Avaldaja 29.09.2014 juhatuse koosolekul valiti juhatuse esimeheks puudutatud isik,

kellele tasuti vastavalt viimase juhistele juhatuse esimehe tasu FIE X väljastatud arvete alusel.

1.3. Puudutatud isik oli avaldaja juhatuse esimees kuni 26.11.2021 üldkoosoleku otsuseni,

millega valiti uus juhatuse koosseis.

1.4. Pärast uue juhatuse koosseisu valimist selgus avaldaja pangakonto väljavõttest ja

sõltumatu revidendi aruandest 2021. a kohta, et alates 01.06.2017 tasus puudutatud isik endale

juhatuse esimehe tasu igakuiselt 300 eurot, kuigi üldkoosolek ei olnud sellist otsust vastu

võtnud. Puudutatud isik esitas väljamaksete põhjendamiseks avaldajale 2014. a-l sõlmitud

käsunduslepingu, mille järgi on puudutatud isiku tasu 300 eurot kuus. Viidatud

käsundusleping on võltsitud ja koostatud tagantjärgi, kuna 2014. a-l polnud üldkoosoleku

otsust maksta juhatuse esimehele tasu 300 eurot kuus. Samuti on käsundusleping tühine, kuna

selle on avaldaja nimel allkirjastanud üks juhatuse liige. Avaldaja põhikirja p. 6.1 ja

registrikannete kohaselt oli juhatuse liikmete esindusõigus piiratud ning korteriühistut võivad

kõikides õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt.

1.5. Perioodil 01.06.2017 kuni 01.11.2021 kandis puudutatud isik endale igakuiselt 100 euro

võrra suurema summa, kui oli otsustatud korteriühistu 28.08.2014 üldkoosolekul. Puudutatud

isik kandis endale alusetult kokku 5400 eurot.

1.6. Avaldaja nõudis puudutatult isikult ka lifti šahti puhastustööde tegemata jätmisega

tekitatud kahju summas 1412,40 eurot.

1.7. Avaldaja vaidles puudutatud isiku vastuväidetele vastu. Puudutatud isik ei olnud avaldaja

töötaja, vaid oli korteriühistu juhatuse esimees käsundi alusel ning osutas korteriühistule

teenust füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega puudutatud isiku väited, et avaldaja kui tööandja

pidi kandma igakuiselt palgafondi puudutatud isiku töötasu katteks 346,99 eurot ei vasta

tegelikkusele ja on väljamõeldud. Puudutatud isiku ja avaldaja vahel olid suulisest käsundist

tulenevad õigussuhted. Puudutatud isik tegutses kui FIE ehk ettevõtja ning ettevõtjana tasus

ise oma makse riigile. Panga väljavõtetest on näha, et kuni 2017. a maini tasus puudutatud

isik enda esitatud arvete alusel tasu 200 eurot kuus. Sellega on tõendatud, et avaldaja tasus ja

pidi tasuma juhatuse esimehele 28.08.2014 üldkoosoleku protokolli alusel tasu 200 eurot,

mitte 300 eurot. Puudutatud isiku väited, et ta oli avaldaja töötaja ja et puudutatud isik

ettevõtjana tasus enda eest makse on omavahel vastuolus. Korteriühistu liikmed ei ole kunagi

näinud avaldaja esitatud 2016–2020 revisjonikomisjoni akte ning 2018. a ja 2020. a

majandusaasta aruandeid. Puudub ka teadmine, millistele dokumentidele raamatupidajad enda

aktide koostamisel tuginesid. Avaldaja esitatud raamatupidajate aktid on ilmselt võltsitud.

Puudutatud isik ei võimaldanud korteriomanikel korteriühistu dokumentidega tutvuda. Ka

2-22-12818

äriregistris nähtuvatest aasta aruannetest on võimatu aru saada palju maksti juhatuse

esimehele tasu. Kohtule esitatud majandusaasta aruanded ei vasta korteriühistu poolt

äriregistrile esitatud aruannetele. Avaldaja esitas üldkoosoleku protokollid, milliste

kokkukutsumisel rikuti koosolekute kokkukutsumise korda. Lisaks on need üldkoosolekute

protokollid asjakohatud.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Puudutatud isiku väitel puudub vaidlus, et korteriühistu juhatuse esimehele määrati

28.08.2014 üldkoosolekul igakuine töötasu neto palgana 200 eurot. Palgakalkulaatori arvutuse

kohaselt on tööandja kulu 200 euro suuruse palga puhul kokku 346,99 eurot kuus, s.o

avaldajal ehk tööandjal tuleb tasuda töötasu 200 eurot, sotsiaalmaksu 85,58 eurot ja

tulumaksu 50 eurot. Avaldaja esitatud pangaväljavõttest nähtub, et ta ei tasunud oma töötaja

ehk puudutatud isiku eest makse.

2.2. Puudutatud isikuga 01.09.2014 sõlmitud käsunduslepingu p 5.1 järgi saab juhatuse liige

alates 01.10.2014 oma ülesannete täitmise eest kuutasu 300 eurot. Punktis 5.2 on märgitud, et

puudutatud isik saab selle summa koos maksudega. Käsunduslepingu alusel on näha, et

puudutatud isik sõlmis avaldajaga lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana, see tähendab, et

puudutatud isik tasus ettevõtjana (FIE) enda eest makse. Puudutatud isik ei tekitanud

avaldajale varalist kahju, vaid säästis selle aja jooksul 7341,14 eurot.

2.3. Puudutatud isik esitas kohtule avaldaja 2018. a ja 2020. a majandusaasta aruanded,

millest on näha, et tasu esimehele on 3600 eurot (300×12) aastas. Samuti nähtub 2016. a –

2020. a revisjonikomisjoni aktidest, et esimehe tasu on 3600 eurot aastas.

2.4. Iga-aastasel korteriühistu üldkoosolekul kinnitati majandusaasta aruanded ja

revisjonikomisjoni aktid. Need otsused on jõustunud ning neid ei ole vaidlustatud. Kõik

korteriomanikud saavad kätte nii aasta aruande kui ka revisjonikomisjoni aruande. Lisaks on

aasta aruanne saadaval elektrooniliselt äriregistris. Neid dokumente analüüsides on näha, et

puudutatud isiku ülalpidamiskulu oi 3600 eurot aastas ehk kuus 300 eurot. On ebatõenäoline,

et nii korteriühistu kui ka korteriomanikud ei oleks aruannetes märganud rida, mis näitab

juhatuse tasu. See tähendab, et kõik korteriomanikud olid teadlikud tasu tingimustest ning

kõik nõustusid sellega.

2.5. Puudutatud isik ei ole põhjustanud avaldajale kahju, mistõttu tuleb avaldaja

kahjuhüvitamise nõue 1412,40 eurot jätta rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14.01.2025 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja alusetult saadud 5400 eurot. Kohus jättis rahuldamata avaldaja

kahjunõude puudutatud isiku vastu summas 1412,40 eurot. Menetluskulud jäid 79% ulatuses

puudutatud isiku kanda ning 21% ulatuses avaldaja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et 28.08.2014 üldkoosoleku otsusega määrati korteriühistu juhatuse

esimehe tasu suuruseks 200 eurot. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et juhatuse esimehe

netopalk on 200 eurot.

2-22-12818

3.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 alusel kohaldatakse korteriühistu

juhatusele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-s 2 ning §-des 27–29 ja 32

mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 28¹ lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei

ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu

suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Avaldaja põhikirjas ei ole

määratud teisiti.

3.3. Puudutatud isiku vastuväited on vastuolulised. Puudutatud isik leiab, et ta saab tasu, kuna

on avaldaja töötaja, kuid viitab, et tasus on kokkulepitud käsunduslepinguga.

3.4. Kuigi üldkoosoleku protokollis on kirjas, et juhatuse esimehe netopalk on 200 eurot, siis

töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata

juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.

3.5. Puudutatud isikule tasuti kuni 01.06.2017 vastavalt 28.08.2014 üldkoosoleku otsusele

tasu 200 eurot kuus. Järelikult oli üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt ette nähtud, et

juhatuse esimehele tasutakse igakuiselt 200 eurot, ilma puudutatud isiku viidatud maksudeta.

Majandusaasta aruannetest nähtub, et avaldajal on ainult üks töötaja. Avaldaja on selgitanud,

et tegemist on koristajaga.

3.6. Kohus nõustus avaldajaga, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel 01.09.2014 sõlmitud

käsundusleping juhatuse esimehe tasu osas ei ole kehtiv, kuna MTÜS § 28¹ lg 1 alusel

määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolekul

otsuse kohaselt on tasu suuruseks 200 eurot, mitte 300 eurot. Juhatuse esimehe tasu suurus oli

28.08.2014 üldkoosoleku otsuse alusel 200 eurot. Tõendatud ei ole selle hilisem

suurendamine üldkoosoleku otsusega.

3.7. Korteriomanike üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing. Üldkoosoleku otsusega on

võimalik suuremat juhatuse esimehe tasu heaks kiita tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 129 alusel.

3.8. Puudutatud isik esitas kohtule 2018. a ja 2020. a majandusaasta aruanded ning 2017. a,

2019. a, ja 2021. a üldkoosoleku protokollid. Eelnimetatud protokollidest ei nähtu, et

koosolekul oleks kinnitatud revisjonikomisjoni akte, millest tulenevalt on puudutatud isiku

vastuväited tõendamata.

3.9. Kohtule ei esitatud üldkoosoleku protokolle, millelt nähtuks, et üldkoosolek on

kinnitanud 2017. a, 2019. a ja 2021. a majandusaasta aruanded ning seeläbi kiitnud heaks

puudutatud isiku suurema tasu. Seega puudus alus puudutatud isikule igakuiselt 100 euro

võrra suurem summa tasumiseks 2017. a, 2019. a ja 2021. a aastal.

3.10. Puudutatud isik ei tõendanud, et üldkoosolek on 2018. a ja 2020. a suurema juhatuse

esimehe tasu heaks kiitnud. Kohus nõustus avaldajaga, et 2018. a ja 2020. a majandusaasta

aruanded ei vasta äriregistrile esitatud aruannetele.

3.11. Eelnevast tulenevalt tasuti puudutatud isikule ajavahemikul 01.06.2017 kuni 01.11.2021

alusetult kokku 5400 eurot.

2-22-12818

3.12. Avaldaja esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik tuvastada, et puudutatud isik oleks

rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Seega jäi avaldaja kahjunõue 1412,40 eurot

rahuldamata.

3.13. Avaldaja nõude suurus oli kokku 6812,40 eurot, millest kohus mõistis puudutatud isikult

välja 5400 eurot. Seega rahuldas kohus avaldaja nõuetest ligi 79%. Kohus jättis

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel 79% ulatuses

puudutatud isiku ning 21% ulatuses avaldaja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada

resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus, millega

jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Puudutatud isiku väitel jääb määruse põhjendustest selgusetuks, miks jättis kohus

osaliselt tõendid hindamata ning leidis, et puudutatud isikul oli õigus korteriühistu esimehena

saada perioodil 01.06.2017 kuni 01.11.2021 tasu 200 eurot, mitte 300 eurot kuus. Kohus

rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. Samuti pole kohus piisvalt põhjendanud,

miks ta eelistas avaldaja tõendeid ja seisukohti puudutatud isiku omadele. Kohus ei

selgitanud, milliseid tähtsust omavaid asjaolusid pidid pooled tõendama.

4.2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028,

MTÜS § 281 lg 1, KrtS §-id 24, 29, 50) ja menetlusõiguse norme, mh ei tuvastanud kõiki

asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega ning hindas tõendeid puudulikult. Määrus

tugineb avaldaja tõendamata faktilistele asjaoludele.

4.3. Kohus hindas pealiskaudselt ja ekslikult käsunduslepinguga seonduvaid asjaolusid, mis

on viinud materiaalõiguse väära kohaldamise ja ebaõige lahendini.

4.4. Kohus järeldas ebaõigesti, et kuna MTÜS § 281 lg 1 alusel määratakse juhatuse liikmele

makstava tasu suurus üldkoosoleku otsusega, siis ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel

01.09.2014 sõlmitud käsundusleping juhatuse esimehe tasu osas kehtiv. Riigikohus on

äriühingute puhul leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on käsundilaadne

õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka käsunduslepingu sätteid. Sama

põhimõte rakendub ka korteriühistu juhatuse liikme ja korteriühistu õigussuhtele. Avaldajal

oli 01.09.2014 käsunduslepingu alusel kohustus maksta alates 01.10.2014 puudutatud isikule

igakuiselt tasu 300 eurot kuus. Maakohus järeldas ekslikult, et käsundusleping on kehtetu.

Kohus ei ole selgitanud, missugusel tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel on

käsundusleping tühine.

4.5. Puudub vaidlus, et 28.08.2014 üldkoosoleku otsusega määrati puudutatud isiku igakuise

netotasu suuruseks 200 eurot. Maakohus jättis hindamata asjaolu, et käsunduslepingus kokku

lepitud tasu 300 eurot ei ole vastuolus üldkoosoleku otsusega määratud 200 euro suuruse

netotasu maksmisega. Avaldaja ei ole puudutatud isiku eest tulu- ega sotsiaalmaksu maksnud.

Oleks ebamõistlik eeldada, et puudutatud isik maksaks talle avaldaja poolt tasutud 200 eurolt

ettenähtud kohustuslikud maksud. Igakuise 300 euro maksmine käsunduslepingu alusel ei

ületa 200 eurost netotasu. Seega asus kohus ekslikule seisukohale, et 300 euro tasumiseks

2-22-12818

oleks olnud vajalik uus üldkoosoleku otsus puudutatud isikule makstava tasu suurendamiseks.

Asjaolu, et puudutatud isik on ekslikult käsitlenud ennast avaldaja töötajana, ei anna alust

jätta käsunduslepingu sätted tasu maksmise kohustuse osas kohaldamata.

4.6. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku igakuine tasu 300 eurot oleks vaidlustatud

teiste juhatuse liikmete või korteriühistu üldkoosoleku poolt. Puudutatud isikule maksti

igakuist tasu 300 eurot 01.06.2017 kuni 01.11.2021, ca 4,5 aastat ilma, et keegi oleks seda

vaidlustanud. Ainuüksi nii pikk ajaperiood vaidlusaluse tasu maksmiseks kinnitab, et tegemist

on vähemalt tagantjärgi antud heakskiiduga TsÜS § 129 lg 1 mõttes puudutatud isikule tasu

maksmiseks 300 eurot kuus.

4.7. Kohus ei ole selgitanud puudutatud isikule vajadust esitada lisaks majandusaasta

aruannetele ka nende kinnitamise kohta üldkoosoleku otsuseid. Lisas asus kohus seisukohale,

et puudutatud isiku esitatud 2018. a ja 2020. a majandusaasta aruannetest ja 2017. a, 2019. a

ja 2021. a üldkoosoleku protokollidest ei nähtu revisjonikomisjoni aktide kinnitamist. Kohus

ei ole kaebajale selliste tõendite esitamise vajadust selgitanud. Aktidelt nähtub selgelt, et

puudutatud isiku iga-aastane tasu on olnud 3600 eurot, mistõttu on kohus alusetult jätnud

aktidega arvestamata.

4.8. Puudutatud isik taotleb aegumise kohaldamist ajavahemikus 01.06.2017-30.08.2019

tehtud tasumaksete tagasinõude suhtes. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada

saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna avaldaja esitas avalduse kohtusse

30.08.2022, siis on avaldaja nõue aegunud perioodil 01.06.2017 kuni 30.08.2019 tehtud

maksete tagasinõude osas. Avaldaja tegi viidatud ajavahemikus kaebajale 27 makset. Seega

tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata summas 2700 eurot (27 kuud x 100 eurot).

4.9. Kuna avaldaja nõue alusetult saadu tagastamiseks summas 5400 eurot on põhjendamatu,

siis tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, millega avaldaja avaldus rahuldati,

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi ja materiaalõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada. Asi tuleb saata tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Esmalt käsitleb kolleegium asja määruskaebemenetluses lahendamise ulatust.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kaebaja ei vaidlusta maakohtu

määrust resolutsiooni p 3 osas, millega kohus jättis avalduse rahuldamata kaebajalt avaldaja

kasuks kahjunõude 1412,40 euro väljamõistmiseks. Viidatud osas on maakohtu määrus

2-22-12818

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 lause 2, § 463 lg 2). Eelnevast tulenevalt on maakohtu määrus

vaidlustatud ja ringkonnakohus kontrollib selle seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 5400 eurot.

9. Käesolevas asjas on avaldaja korteriühistuna esitanud nõude puudutatud isiku ehk

korteriühistu endise juhatuse liikme vastu 5400 euro väljamõistmiseks kokkuvõtvalt

järgmistel asjaoludel:



28.08.2014 üldkoosoleku otsusega valiti avaldaja juhatuse liikmeteks puudutatud isik

koos D. B, Y. C ja T. Vga;



sama üldkoosoleku otsusega määrati korteriühistu juhatuse esimehe tasu suuruseks

200 eurot;



puudutatud isik valiti 29.09.2014 avaldaja juhatuse koosolekul avaldaja juhatuse

esimeheks;



puudutatud isik kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 26.11.2021 üldkoosoleku

otsusega;



puudutatud isik kandis 01.06.2017 kuni 01.11.2021 igakuiselt endale avaldaja

arvelduskontolt 100 euro võrra suurema summa, kui oli otsustatud puudutatud isiku

28.08.2014 üldkoosolekul. Puudutatud isik kandis endale alusetult kokku 5400 eurot.

10. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt avaldaja nõude puudutatud isikult 5400

euro väljamõistmiseks kvalifitseerinud alusetu rikastumise nõudena (VÕS § 1028 jj) ja

lahendanud vaidluse hagita menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

avalduse osaliselt rahuldanud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ja lähtunud seega ka vale

normi kohaldamise eeldustest. Samuti on maakohus lahendanud vaidluse vales menetlusliigis.

10.1. Kuna juhatuse liikme ja korteriühistu vahel on lepingulaadne suhe, siis ei saa ilma

üldkoosoleku otsuseta tasu maksmist käsitleda alusetu rikastumisena. Üldkoosoleku otsuseta

kostja poolt endale juhatuse liikme tasu maksmine on juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumine (MTÜS § 32 lg 1). Maakohus ei ole seda menetlusosalistele selgitanud.

10.2. Korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2 ja KrtS § 24 lg-ga 1. Nõude

eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32);

ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise

eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine

lause) (vt nt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478, p 12). Nõude tõendamiskoormus jaguneb

selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud

oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju.

Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu

juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Maakohus ei ole sellist tõendamiskoormist

toimikust nähtuvalt pooltele selgitanud.

10.3. Lisaks lahendas maakohus selle vaidluse ebaõigesti hagita menetluses. Korteriühistu

nõue juhatuse liikme vastu on lahendatav hagimenetluses.

11. Kuna maakohus on avalduse osaliselt rahuldanud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel,

lähtunud seega ka vale normi kohaldamise eeldustest ning pole täitnud kohtu

selgitamiskohustust, tuleb vaidlus lahendada sisuliselt uuesti. Avaldajal tuleb võimaldada

2-22-12818

muuta kohtule esitatud nõuet ning põhjendada ja tõendada VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS

§ 32 lg 2 ja KrtS § 24 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Seejärel on juhatuse

liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 652 järgi

maakohtus tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest ega lahenda asja reeglina n-ö algusest

peale (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 34). Kolleegiumi hinnangul on vastav põhimõte

kohaldatav ka määruskaebemenetluses. Asja lahendamisel oluliste asjaolude esmakordne

tuvastamine maakohtu poolt on ka menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul säilib neil

võimalus tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist ringkonnakohtus vaidlustada. Eelnevat

arvestades leiab kolleegium, et praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul endal võimalik asja

määruskaebemenetluses lahendada, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning pooltele selgitada,

et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul

tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on

mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava

hoolsusega (vt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 12;

RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 12).

13. Puudutatud isik esitas määruskaebuses avaldaja nõudele osalise aegumise vastuväite.

TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta

seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul

lahendada ka puudutatud isiku aegumise vastuväide. Mittetulundusühingu juhatuse liikme

vastu esitatava nõude aegumistähtajale kohaldub MTÜS § 32 lg 3 regulatsioon.

14. Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega uued dokumentaalsed tõendid. Sama tegi

avaldaja koos määruskaebuse vastusega. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas uut sisulist

lahendit, vaid asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb uute tõendite

vastuvõtmine otsustada maakohtul.

15. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist

ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (TsMS §

696 lg 3; vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14 p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt)