2-26-2958/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-2958

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

O. L. hagi O. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

O. L. (ik XXX, elukoht: XXX)

I. L. (ik XXX, elukoht: XXX, e-

post XXX, tel XXX)

O. K. (ik XXX, elukoht: XXX; RR-

i järgne elukoht XXX; e-post XXX,

tel +372 XXX, +380 XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O. L. hagi.

2. Tuvastada O. L. põlvnemine O. K.st ja kanda O. K. isana O. L. sünniakti.

3. Välja mõista O. K.lt elatis igakuise elatusrahana tütre O. L. kasuks

3.1

alates 6.02.2026 kuni 31.03.2026.a igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks)

eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist

brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot);

3.2

alates 1.04.2026.a. igakuise elatusrahana 318 (kolmsada kaheksateist) 62 senti

kuni tütre O. L. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX või kuni lapse vajaduste või

vanema varalise seisundi muutumiseni.

Elatise arvestamise aluseks on baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot so

3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha

arvestatud 50% lapsetoetusest ehk 40 eurot.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele.

4. Igakuised elatisemaksed kanda I. L. arvelduskontole nr EEXXX iga kuu 10.

kuupäevaks selgitusega „elatis“.

5. Menetluskulud jätta

5.1

elatise nõudes poolte enda kanda.

5.2

põlvnemise tuvastamise nõudes O. K. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. O. L. esitas 6.02.2026.a. oma seadusliku esindaja I. L. kaudu Viru Maakohtule hagi O.

K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sündis I.L. ja O. K. suhtest 11.04.2023.a tütar O., kuid kostja ei ole

lapse sünnitunnistusel lapse isana märgitud, kuna kostja ei soovinud tol hetkel isadust

ametlikult tunnistada. Põhjuseks oli asjaolu, et kostja viibis Eestis ajutiselt ega teadnud, kui

kauaks ta siia elama jääb.

Pooled läksid lahku siis kui laps oli aastane, kostja toetas last regulaarselt rahaliselt ning

suhtles lapsega. Alates oktoobrist 2024 lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks elatise maksmise,

kuna leidis endale uue elukaaslase. Kostjal tekkis kahtlus lapse põlvnemises temast ning

hiljem kostja ei soovinud, et laps teaks isa olemasolu kohta.

O. K. ei ole vabatahtlikult isadust omaks võtnud ega osale lapse ülalpidamises.

Hageja palub

- tuvastada, et O. K. on O. L. bioloogiline isa (O. L. põlvneb O. K.st).

- välja mõista O. K.lt elatis O. L. kasuks PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras, so

hetkel 301,74 eurot kuus (dtl 6).

II O. K. VASTUVÄITED

2. O. K. ei tunnista oma isadust alaealise O. L. suhtes väites, et tal on põhjendatud

kahtlusi põlvnemise osas. Kostja väitel oli lapse eostamise perioodil lapse emal I. L.l lähedane

suhe ka teise mehega, mis seab kahtluse alla lapse bioloogilise päritolu.

Kostja on teinud lapse emale ettepaneku teostada DNA-ekspertiis vabatahtlikult, kuid lapse

ema keeldus. Sellest tulenevalt taotleb kostja molekulaargeneetilise (DNA) ekspertiisi

määramist, et tuvastada, kas alaealine O. L. põlvneb kostjast või mitte.

Elatise nõude osas märgib kostja, et juhul kui ekspertiis kinnitab tema isaduse, on ta nõus

tasuma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 301,74 eurot alates 6. veebruarist 2026.

Juhul kui ekspertiis näitab, et laps ei põlvne kostjast, palub kostja jätta elatisenõue

rahuldamata, kuna tal puudub sellisel juhul ülalpidamiskohustus.

Menetluskulude jaotuse osas leiab kostja, et TsMS § 164 lg 1 alusel peab kumbki pool

kandma oma menetluskulud ise, välja arvatud ekspertiisi kulud, mis tuleb jagada poolte vahel

võrdselt.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et O. L. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

Põlvnemise tuvastamise nõue

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused

õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees:

1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;

2) kes on isaduse omaks võtnud või

3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

11.04.2023.a sündinud O. L. (sünnijärgne perekonnanimi G., nime muutmine dtl 12)

sünnitõendil (tõend nr 181-2023/634 XXX.a., dtl 11) kanne isa kohta puudub.

O. L. ja O. K. abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud.

Seega on põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu.

Vastavalt PKS § 94 lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS

§ 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

6. Hagiavaldusele lisatud O. L. ja O. K. sõnumivahetusest tuleneb selgelt, et kostja oli

teadlik lapse olemasolust, kuid elatise maksmise eelduseks oli DNA-test. Kostja kirjutas ka, et

„ei ole vaja lapsel teada mind, las mõtleb, et tema isa suri“ (dtl 15, 17).

7. Kohus määras 6.03.2026.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse

kas O. L. põlvneb O. K.st (dtl 57-58).

7.05.2026.a. a ekspertiisiakti nr 26E-GL00038-01 (dtl 64-66) järelduse kohaselt saab O. K.

olla >99, 99999999% tõenäosusega O. L. bioloogiline isa (dtl 65).

Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et O. L. põlvneb O. K.st ja kostja

on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.

Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude.

Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast

põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb

mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks

sugulaseks, alates lapse sünnist (vt Riigikohtu 11.06.2008.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-

08).

Elatise nõue

8. Hageja palub O. K.lt elatise välja mõista PKS § 101 järgi arvestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest ehk alates 6.02.2026.a.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12

p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13 p 12).

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-

15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt

arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.

10. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, märgib O. K., et juhul kui tuvastatakse lapse

põlvnemine, on ta nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt PKS § 101 järgi

arvestatud määras (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) ning tasub igakuised maksed hageja

seadusliku esindaja pangakontole kuu 10. kuupäevaks (vt dtl 45-49).

Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kostja on elatise nõude (sh nõutud suuruse) omaks

võtnud, mistõttu puudub vajadus analüüsida vanemate majanduslikku seisundit.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja soovib elatise väljamõistmist vastavalt PKS § 101 arvestatule (ehk muutuva

suurusena).

12. Elatist muutuva suurusena arvutatakse järgmiselt:

12.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (PKS § 101 lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta oli /on



alates 01.04.2025-31.03.2026 282,31 eurot,



alates 1.04.2026 295,86 eurot.

Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

12.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil.

2024. aastal oli keskmine brutokuupalk 1981 eurot;

2025. aastal oli 2092 eurot

Arvestus kujuneb järgmiselt:

- 1.04.2025-31.03.2026 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot.

- alates 1.04.2026 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot

12.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise

lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.).

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

PKS § 101 järgi arvestatud igakuise elatise miinimummäär oli/on

- 1.04.2025-31.03.2026 341,74 – 40 = 301,74 eurot;

- alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot.

12.4 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Hagiavaldusest ja kostja vastusest ei tulene antud juhul, et laps viibiks arvestatava osa kuust

isa juures, mida tuleks elatise suuruse puhul arvestada. Seega PKS § 101 lg 6 käesoleval

juhul kohaldatav ei ole.

13. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolusid, mis viitaksid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise

tasumist alla miinimummäära), kohtu ette toodud ei ole.

14. Kohus rahuldab O. L. elatise nõude ja mõistab O. K.lt välja elatise tütre ülalpidamiseks

alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 6.02.2026.a. PKS § 101 järgi arvestatud määras

301,74 eurot kuus kuni 31.03.2026 ning alates 01.04.2026 318,64 eurot kuus.

Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

15. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

16.1 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab

alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

16.2 Vastavalt TsMS § 164 lg 11 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja.

Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus

menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks.

Kostja tasus ekspertiisikulu katteks 140 eurot (dtl 55).

Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud

menetluskulud kostja O. K. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik