2-24-2706/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise koht ja aeg

15. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2706

Tsiviilasi

Osaühing Vent System Project hagi Osaühing

Marystyle vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

24 947,52 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. novemberi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vent System Project apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Vent System Project OÜ

(registrikood 11720522), seaduslik esindaja Aleksei

Patoka

Vastustaja (kostja): OÜ Marystyle (registrikood

11688882), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. novembri 2025 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

2. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vent System Project OÜ (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 Viru Maakohtule hagi OÜ

Marystyle (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust

tuleneva võlgnevuse 18 064,79 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

289,4 eurot ja viivise alates 17. veebruarist 2024 määras 0,1% päevas põhivõlgnevuselt 18

064,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. augustil 2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi

hageja paigaldama ja ühendama kostja kinnistul asukohaga Ahtme mnt 16, Kohtla-Järve

tegutseva Ahtme Seenioride Keskuse ventilatsiooni seadme olemasoleva köögikubuga. Töö

tähtpäev oli 10. november 2023. Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 32 647,20 eurot

(koos käibemaksuga), millest 40% ehk 13 058,88 eurot on kostja ettemaksuna tasunud ning

tasuda on veel 19 914,79 eurot ehk 60%.

Hageja lõpetas lepingujärgse töö 29. detsembril 2023, saatis kostjale e-postiga tööde akti ja

informeeris kostjat lõpetatud tööst. Kostja akti ei allkirjastanud, vaid vastas e-kirjaga, et töös

esinevad puudused. Hageja leiab, et vastavalt lepingu p-le 3.5 loetakse töö kostja poolt 18.

jaanuaril 2024 vastu võetuks ja hagejal on õigus esitada arve lepingu p 4.3.2 järgi. Hageja

saatis 23. jaanuaril 2024 kostjale teate viivituse kohta töö vastuvõtmisel, teate töö

vastuvõetuks lugemise kohta, tasaarvelduse ettepaneku ja arve nr AS24-9 summale 19 914,79

eurot koos käibemaksuga, märkides tasumise tähtpäevaks 31. jaanuar 2024. Kostja arvet ei

tasunud. Tööde akti saamisel 29. detsembril 2023 ei toonud kostja välja töös olevaid puudusi

ega määranud tähtaega töös ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks, viidates oma vastuses üksnes

asjaolule, et hageja on töö tegemise tähtaega ületanud. Seega ei teavitanud kostja lepingu

punkti 3.3 kohaselt hagejat töös ilmnevatest puudustest.

Hageja tegi 2. jaanuarist 2024 kuni 18. jaanuarini 2024 rida töid, mh. seadistas 12. jaanuaril

2024 täiendavalt automaatikat, millega kõrvaldas töös esinenud puudused. Kostja kinnitas, et

seadmed töötavad, seega olid 18. jaanuaril 2024 kõik puudused kõrvaldatud. Kostja

tasaarveldatud nõuded on alusetud. Kostja viitas 24. jaanuari 2024 vastuses, et kui puudused

ei saa 7. veebruariks 2024 kõrvaldatud, ütleb kostja lepingu üles alates 8. veebruarist 2024,

kuid kostja ei ole lepingut üles öelnud. Leping lõppes 18. jaanuaril 2024 lepinguliste

kohustuste täieliku täitmisega hageja poolt. Kostja on põhjendamatult keeldunud teostatud töö

vastuvõtuakti allkirjastamisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja on korduvalt teavitanud hagejat paigaldatud seadme puudustest (seade ei ole uus, ei

tööta kohaselt), kuid hoolimata sellest edastas hageja juba 29. detsembril 2023 kostjale akti,

millist kostja ei olnudki kohustatud allkirjastama, kuna esinesid puudused töös. Hageja viide

lepingu p-le 3.5. ei ole kohane, kuna üks selle eeldustest – tellija ei ole töövõtjat teavitanud

töö puudustest – on täitmata. Kostja on hagejat puudustest töös teavitanud. Lepingu p. 3.3

viimase lause kohaselt koostatakse pärast puuduste kõrvaldamist puudusteta töö üleandmiseks

uus töö üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid uut akti ei ole lepingu p. 3.3. kohaselt koostatud.

Lepingu p. 4.1. sätestab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist alates töö

vastuvõtmisest kostja poolt. Kostja ei ole tööd vastu võtnud ja tööd ei saa ka vastuvõetuks

lugeda.

Kostja on lepingu üles öelnud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 2) 8. veebruaril 2024,

millest johtuvalt kuuluvad asjas kohaldamisele lepingust taganemise sätted (VÕS § 647 ja §

116 lg 2). Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud, lasub töö valmimise ja üleantu väärtuse

tõendamiskoormis hagejal. Kostja teavitas 23. novembril 2023 hagejat, et nõuab hagejalt

leppetrahvi tasumist alates 11. novembrist 2023 kuni lepingukohase töö üleandmiseni.

Seisuga 8. veebruar 2024 on leppetrahv 2448,90 eurot (90 p x 27,21 eurot) ja kostja

tasaarvestab VÕS § 197 kohaselt selle hageja nõudega. Seoses hagejapoolse

lepingurikkumisega (nõuetekohase töö tegemata jätmine) on kostja kandnud täiendavaid

kulutusi elektrienergiale (täiendav elektrienergia kulu ca 7000 kW eest (2 nädalat, päevas 500

kW ülekulu) 1197 eurot. Kostja on kandnud kohtueelses menetluses hagejapoolsest

lepingurikkumisest tulenevalt kulu 433,33 eurot. Seega on kostjal hageja vastu nõuded

8.veebruari 2024 seisuga 4079, 23 eurot, mis kostja tasaarvestab hageja nõudega.

Käibemaksumäära muutusest tulenevalt peaks kostja lepingu kohase täitmise korral tasuma

mitte 19 914,79 eurot, vaid 19 588,32 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis hagi 3. novembri 2025. a otsusega rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 1742 eurot, samuti

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus nõustus pooltega, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida töövõtuna VÕS

§-i 635 tähenduses. Maakohtu hinnangul ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat

tähendust kostjapoolne väidetav lepingu ülesütlemine, kuna lepingust taganemise tulemusel

muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks ja

vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne

taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (RKTKo 2-15-6034 p 32).

Maakohus märkis lepingust taganemise materiaalsete eelduste kohta, et töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral saaks VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav lepingust

taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt

nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam

saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut

rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis

takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele

mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise

või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema (RKTKo 2-18-13432

p-d 18.2, 18.3). Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, kuna

puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada.

Maakohus märkis, et töövõtulepingu puhul ei teki arve esitamisest tellijale kohustust arve

tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sissenõutavaks (VÕS § 82 lg-d

3 ja 7). Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad

töövõtulepingu puhul olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-

d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kui on

kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega (RKTKo 2-16-5851 p 16). Asjaolu, kas kostja võttis töö vastu või keeldus

vastuvõtmisest alusetult, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (RKTKo 3-2-1-93-15 p

11). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh

lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 2-19-18463

p 12).

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et töö saab lugeda vastu võetuks lepingu p 3.5.

järgi. Kostja on õigesti märkinud, et lepingu p 3.5. kohaldamiseks peab üheaegselt olema

täidetud kolm tingimust (valminud ese on tellijale üle antud, tellija kasutab seda ja tellija ei

ole teavitanud puudustest), mille alusel loetakse töö vastuvõetuks olenemata üleandmise-

vastuvõtmise aktist. Väär on hageja väide, et kostja ei ole puudustest töös teavitanud. Poolte

kirjavahetusest (hagi lisa 4) nähtub selgelt, et hagejat on puudustest töös teavitatud. Hageja on

ise väitnud, et kostja akti ei allkirjastanud, vaid vastas e-kirjaga, et töös esinevad puudused

ning hageja kõrvaldas puudused. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja teavitas hagejat

puudustest töös.

Maakohus nõustus kostjaga, et lepingu p. 3.3. viimase lause kohaselt koostatakse pärast

puuduste kõrvaldamist puudusteta töö üleandmiseks uus töö üleandmise-vastuvõtmise akt.

Lepingu p 3.4 järgi loetakse töö vastu võetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega. Hageja ei ole väitnud, et peale puuduste kõrvaldamist koostas ta uue akti ja

edastas selle kostjale, ning sellist poolte allkirjastatud akti kohtule esitatud ei ole. Hageja

teade kostjale, et ta loeb töö vastuvõetuks, ei muuda töövõtutasu sissenõutavaks. Seaduses ega

pooltevahelises lepingus sellist võimalust ette nähtud ei ole. Hageja väite osas, et kostja

keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtuvõtmisest, märkis maakohus, et seda, kas tellijal oli

õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et

tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Antud asjas maakohus seda tuvastanud ei

ole. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tehtud töö kasutamine tõendab töö vastavust

lepingutingimustele. Kasutada on võimalik ka puudustega tööd. Kuna hagi jäi rahuldamata,

siis ei tõusetunud kostja tasaarvelduse küsimust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada. Hageja palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna ning jätta kõik

menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja ringkonnakohtul maakohtu otsus

tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks ja jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud antud asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses selgitamiskohustust, jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata, mis

tõi kaasa ka otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise maakohtu poolt. Maakohus teatas 20.

oktoobril 2025 pooltele, et asi tuleb läbivaatamisele kirjalikus menetluses, määras tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ei andnud pooltele võimalust esitada täiendavaid

argumente ja taotlusi. Hageja teatas 4. oktoobri 2024 menetlusdokumendis soovist taotleda

ekspertiisi korraldamist, millise taotluse jättis maakohus tähelepanuta. Pooled ei taotlenud

asja lahendamist kohtuistungil, kuid lähtudes asja maksumusest ja keerukusest ning

ekspertiisi korraldamise vajadusest olid olemas kõik eeldused antud asja läbivaatamiseks

kohtuistungil.

Hageja leiab, et maakohus hindas valesti tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta lepingu

punkti 3.3 osas, mis puudutab teostatud tööde aktis puuduste nimekirja esitamist ja tähtaja

määramist puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei allkirjastanud akti, kuid samuti ei esitanud

aktis puuduste nimekirja ja ei määranud tähtaega nende kõrvaldamiseks. Teostatud tööde aktis

ei olnud kajastatud puuduseid ja tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, järelikult järgides kohtu

loogikat, ei oleks kohus pidanud lugema tõendatuks fakti, et kostja hagejat puudustest

informeeris.

Maakohus jättis tähelepanuta automaatika seadistamise teostanud firma vastuse, mille järgi

kostjal ei olnud 12. jaanuaril 2024 pretensioone automaatika töö kohta, mis tõendab, et juba

siis töötas automaatika korrektselt. Siiski kostja ei allkirjastanud hea usu põhimõtet rikkudes

teostatud tööde akti ja jätkas viitamist mittetöötavale automaatikale. Maakohus jättis

tähelepanuta ka kostja 18. jaanuari 2024 vastuse, kus kostja viitab, et tal on vaja kaks nädalat

automaatika töö kontrollimiseks, peale seda ta allkirjastab teostatud tööde akti ja maksab tasu.

Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et peale 18. jaanuarit 2024 ei olnud kostja poolt rohkem

pretensioone teostatud tööde kohta, kostja viitas lihtsalt uuesti asjaolule, et automaatika ei

tööta vaatamata teatele firmalt, kes tegi uuesti automaatika käitamise ja sai kostjalt vastuse, et

kõik on korras. Sellisel juhul on täidetud kõik lepingu punkti 3.5 tingimused ja töö loetakse

vastustaja poolt vastu võetuks.

Maakohtu seisukoht, et hageja on tunnistanud, et töö on tehtud puudustega, on ekslik.

Maakohus pole täitnud oma kohustust teatada menetlusosalistele, missugused esitatud

tõenditest on vastu võetud ning missuguste tõendite vastuvõtmisest on kohus keeldunud ega

teinud pooltele vajadusel ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid.

Hagejale jääb arusaamatuks vaidlustatava otsuse p 9, sest see ei vasta hageja esitatud

väidetele. Samuti jäi hagejale arusaamatuks, miks maakohus seostas kostja põhjendamatut

keeldumist akt allkirjastada kostja õigusega keelduda töö eest tasumisest. Maakohus ei

hinnanud hageja argumente, et töö tuleb lugeda vastu võetuks VÕS § 638 alusel. Lisaks ei saa

hageja aru, mille põhjal jõudis maakohus järeldusele, et ainus hageja argument selles osas, et

töö loetakse vastu võetuks VÕS § 638 alusel, on fakt, et kostja kasutab tehtud töö tulemust.

5. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik apellatsioonimenetluse

kulud hageja kanda.

Kohus edastas 20. oktoobril 2025 pooltele teate asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses,

määrates ühtlasi tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja. Kuna hageja ei ole maakohtule vastuväidet TsMS § 333 lg 1

ja lg 2 sätestatud korras kohtu tegevusele esitanud, siis ei saa hageja TsMS § 333 lg 3 kohaselt

tugineda veale kohtu tegevuses apellatsioonkaebuses. Samuti oli hagejal võimalus esitada

menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks ka täiendavaid argumente ja taotlusi.

Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega tõendite hindamise osas ja leiab, et maakohus on

menetluses hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Kostja jääb automaatika toimimise osas oma varasemate seisukohtade juurde. Puudused

automaatika töökindluses ei olnud ainukesed puudused. Kostja ei ole 12. jaanuari 2024 e-

kirjas kinnitanud automaatika toimimist, sest tegemist on kolmanda isiku e-kirjaga hagejale.

Hagi lisades olevast e-kirjavahetusest nähtub, et pooled suhtlesid ajavahemikul 11.–18.

jaanuar 2024 töös esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise teemal ning kostja tegi hagejale

ettepaneku töö nõuetekohasuse kindlakstegemiseks, et kontrollida töö koosseisus oleva

seadme tööd kahenädalase perioodi jooksul ja kui probleeme ei ole, siis kostja võtab töö

vastu. Hageja nimetatud ettepanekut sisuliselt ei aktsepteerinud, edastades 23. jaanuaril 2024

kostjale teate ja tasaarvestuse ettepaneku, millise kohaselt hageja loeb töö vastuvõetuks 18.

jaanuaril 2024. Teatele oli lisatud ka arve. 24. jaanuaril 2024 edastas kostja hagejale vastuse

hageja 23. jaanuari 2024 teatele, märkides, et töös esineb puudus – ventilatsiooni automaatika

on reguleerimata, kuigi töövõtja on korduvalt lubanud puuduse kõrvaldada. Seega on

maakohus õigesti asunud seisukohale, et vastustaja on hagejat teavitanud puudustest töös, töö

ei vasta lepingule ja ei ole ka lepingu p. 3.5 kohaselt üle antud.

Kostjal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega tööd (lepingu p. 3.2). Puuduste esinemist ja

nende esinemisega nõustumist tõendab nt ka hageja 23. jaanuari 2024 teade.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks

ja selles osas jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Töö

vastuvõtmise regulatsiooni sätestab lepingu p. 3.5, mida kohus on õigesti kohaldanud ning

tööd ei saa vastuvõetuks lugeda VÕS § 638 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning

menetlusõiguse olulise rikkumise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu, tühistada. Asi tuleb saata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tagasi maakohtule uueks arutamiseks

alates eelmenetluse staadiumist.

7. Ringkonnakohus märgib, et asjas oluliste asjaolude ja õigussuhete täielik väljaselgitamine on

vältimatu eeldus asja efektiivsele menetlemisele ja õige lahendi tegemisele. Selgitamiskohustus on

kohtu kohustus (TsMS § 351 lg 1). Selgitamiskohustust täitmata ei ole võimalik hageja nõuet

kvalifitseerida ega korrektselt lahendada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb poolte fakti- ja

õigusväited ning esitatavad tõendid välja selgitada eelmenetluse jooksul. Need kohustused on

kohtul sõltumata sellest, kas asja menetletakse kirjalikus või suulises menetluses.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetledes jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded,

samuti selgitamiskohustuse, mistõttu on asja lahendamiseks olulised asjaolud jäänud käesoleval

juhul välja selgitamata, millega maakohus on rikkunud TsMS §-des 329 lg 1 p-des 3 ja 4, § 351 lg-s

1 sätestatut. Maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442

lg 8).

Käesoleva asja menetlust maakohtus mõjutas ilmselt asjaolu, et asja menetlenud kohtunik vahetus.

Alates 19. septembrist 2024 menetles asja kohtunik T. Tina, kes küll selgitas kirjaga hageja

tõendamiskoormist lepingu täitmiseks tasu nõudmisel, samas on see jäänud kohtuniku ainsaks

menetlustoiminguks enne kohtuotsuse tegemist.

Vahepealsel perioodil täitis kohtu selgituskohustust, suunas pooli kompromissile (27. novembri

2024 e-kiri, dtl 145) ja lahendas poolte taotlusi tõendite esitamiseks ja kogumiseks (20. märtsi 2025

e-kiri, dtl 147) kohtuistungi sekretär. Kohus lõpetas 20. oktoobri 2025 kohtujuristi kirjaga

eelmenetluse, määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, samas kirjas määras kohus ka

kohtuotsuse avalikustamise aja (dtl 156). Seejuures jäi maakohtul tähelepanuta ja lahendamata nii

kostja vastuväide kohtu tegevusele tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisel (dtl 149) kui ka

hageja ekspertiisitaotlus. Vaieldavaid asjaolusid (sh kostja väiteid selle kohta, et hageja tarnitud

seadmed ei olnud uued ning kostja lepingu ülesütlemise avaldusega seonduvat) kohus pooltega

eelmenetluses ega ka asja sisulise arutamise käigus ei arutanud.

Kohus kui institutsioon tegutseb tema ülesannete täitjate, eelkõige kohtunike ja kohtuteenistujate

kaudu (kohtute seaduse § 8 lg 1). Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt (TsMS §

16 lg 1). Kohtuametnikud saavad tsiviilkohtumenetluses kooskõlas TsMS §-ga 221 lg-ga 3 teha asja

lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata. Vastavad

kohtuametniku õigused (välja arvatud kohtujurist) tuleb sätestada kohtu kodukorras. Viru Maakohtu

esimehe 1. mai 2023 käskkirjaga nr 11-1/7 kui ka 28. oktoobri 2025 käskkirjaga nr 7-1/25-83

kinnitatud kodukorra järgi puudub kohtuistungisekretäril asja lahendamist ettevalmistava või muu

korraldava määruse tegemise õigus, mistõttu puudus kohtuistungisekretäril käesolevas tsiviilasjas

asja lahendamist ettevalmistavate otsustuste tegemiseks vajalik pädevus.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 221 lg 3 mõttega ei ole ka kooskõlas olukord, kui kohtunik annab

hagimenetluses kogu eelmenetluse läbiviimise, sh kohtu ülesanded tõendite kogumisel ja

vastuvõtmisel (vt TsMS § 236–239) TsMS § 221 lg 3 alusel täies mahus kohtujuristile või muule

kohtu kodukorra järgi pädevale kohtuametnikule üle. Sellise olukorra tekkimisel võib ohtu sattuda

eelmenetluse ülesannete täitmine, sh kohtu selgitamiskohustuse täitmine, nagu käesolevas asjas

juhtuski.

Üldreeglina ei peaks kohtuametnik iseseisvalt otsustama tõendi vastuvõtmisest või tõendi

kogumisest keeldumise üle, mille kohus peab otsustama põhjendatud määrusega (TsMS § 238 lg 4),

kuigi selline määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. Tõendi vastuvõtmisest või kogumisest

keeldumise üle otsustamine eeldab tõendi asjakohasuse ning lubatavuse hindamist, mille eelduseks

omakorda on õigussuhte kvalifitseerimine, mis on kohtuniku ülesanne. Viidatud otsustuse kaalukust

iseloomustab mh ka see, et ringkonnakohtus peab tõendi vastuvõtmisest keeldumise otsustama

kohtukoosseis tervikuna (TsMS § 640 lg 3).

Nimetatud menetlusnormi rikkumised asja menetlemisel maakohtus on kogumis niivõrd olulised, et

annavad ringkonnakohtule aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja tagastamiseks maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Vajalik on uue eelmenetluse läbiviimine maakohtus, samuti tuleb

kohtuotsuse tegemiseks uuesti hinnata tõendeid, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada.

8. Asja materjalidest ja poolte väidetest nähtub, et kostja tellis hagejalt ventilatsiooniseadme koos

paigalduse ja köögikubuga ühendamisega. Maakohus on asjas õigesti tuvastanud, et pooltevahelist

õigussuhet tuleb kvalifitseerida töövõtuna.

Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud oma täitmisnõude sissenõutavust

ega lepingu p.3.5 kohaldamiseks kõiki vajalikke eeldusi, mistõttu ei lugenud maakohus tööd tellija

poolt vastuvõetuks.

9. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse väidetega (kaebuse punkt 2 ja selle

alapunktid), et maakohus eksis asjas oluliste asjaolude väljaselgitamisel, sh hindas ebaõigesti

tõendeid.

Pooled on kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 4 lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et hageja tasunõue

muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija (kostja) poolt. Maakohus tuvastas õigesti ja asjas

puudub vaidlus, et kostja ei ole tööd kooskõlas lepingu p-ga 3.3 üleandmise-vastuvõtmise aktiga

vastu võtnud.

Samas loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Lepingu 3.5 järgi loetakse

töö olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest tellijale üleantuks ja tellija poolt

vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on

asunud seda kasutama ja tellija ei ole töövõtjat teavitanud puudustest töös.

Asudes seisukohale, et tööd ei saa lugeda vastuvõetuks lepingu p 3.5 alusel seetõttu, et täidetud ei

ole kõik kolm eeldust ning tellija on töövõtjale puudustest töös teatanud, tugines maakohus hagi

lisale nr 4, mis sisaldab poolte kirjavahetust 18. jaanuarile 2024 eelneva perioodi kohta, jättes

märkimata, millised puudused töös takistavad töö vastuvõetuks lugemist lepingu p 3.5 alusel.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja palus 23. jaanuari 2024 kirjas kostjal tööd vastu võtta pärast

seda, kui ta oli kostja poolt 2. jaanuaril 2024 esile toodud puudused töös 18. jaanuariks 2024

kõrvaldanud. Samas jättis maakohus hindamata hageja asjakohased tõendid, sh TarkVent OÜ

tegevjuhi Joosep Henrik Silla 12. jaanuari 2024 e-kirja (dtl 41) ja kostja 24. jaanuari 2024 kirja

hagejale, milles kostja andis hagejale tähtaja 8. veebruarini 2024, mille jooksul ta soovib jälgida

automaatika toimimist.

Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama kõiki poolte väiteid ja tõendeid selles, kas

hageja tehtud töö saab kooskõlas lepingu p-dega 3.5 ja 3.6 lugeda vastuvõetuks ning kas hageja

täitmisnõue kuulub rahuldamisele. Selleks peab hageja tõendama, et töö on valminud, st et

töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja tellijana on töö vastuvõtmisest

mõistliku aja jooksul keeldunud. Nimetatud eelduste tõendatuse korral tuleb töö lugeda

vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemisel on samad õiguslikud tagajärjed mis töö tegelikul

vastuvõtmisel tellija poolt.

Mõistliku tähtaja pikkuse määramisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja tellija

võimalusi töö üle vaadata ja selle vastuvõtmisele hinnang anda. Maakohus saab asja uuel arutamisel

hinnata, kas kostja 24. jaanuari 2024 kirjas avaldatud soovi kontrollida enne töö vastuvõtmist

automaatika tööd kahe nädala jooksul saab lugeda mõistlikuks tähtajaks VÕS § 638 teise lause

tähenduses.

Kui töö mittevastavus lepingutingimustele leiab kinnitust, võib töövõtja tõendada, et töö

vastuvõtmisest keeldumine ei olnud hea usu põhimõtte kohaselt lubatav (TsÜS § 138), sest

puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist

(RKTKo nr 3-2-1-80-08 p 22).

10. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse etteheitega maakohtule selles, et

maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta, et kostja ei ole lepingu punktis 3.3 kokkulepitut

rikkudes tuvastatud puudusi üleandmise-vastuvõtmise akti märkinud, vaid on teatanud puudustest 2.

jaanuari 2024 e-kirjas. Kuivõrd kostja nii toimis, siis ei ole asjakohased ka maakohtu etteheited

hagejale, et hageja pidi koostama pärast puuduste kõrvaldamist töös uue üleandmise-vastuvõtmise

akti ja selle kostjale edastama. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kooskõlas lepingu punktiga 3.3

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale üks kord edastanud ja kuivõrd kostja ei ole puudusi

töös akti märkinud, saab praegusel juhul kostja tööde vastuvõtmiseks allkirjastada sama akti ka siis,

kui puudused töös kõrvaldati pärast akti kostjale edastamist.

11. Kostja poolt hagejale etteheidetavate puuduste sisu osas peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida, et hageja on asunud menetluse käigus väitma, et hageja on tarninud talle seadmed, mis ei

ole uued. Sellist väidet ei ole kostja kohtueelselt ega ka vastuses hagile esitanud. Oma väidet soovib

kostja tõendada fotodega, samuti soovis kostja seda asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega, millise

taotluse jättis maakohus rahuldamata. Ka hageja ekspertiisitaotlus maakohtule oli esitatud selle

kostja uue väite ümberlükkamise eesmärgil.

VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada

saama pidi. Sama paragrahvi lõige 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Maakohus

peab asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha ka selles, kas kostja teatas väidetud puudusest töös

(tarnitud asi ei olnud uus ja oli kahjustatud) hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või teada saama pidi. Kui maakohus leiab, et kostja teatas võimalikust

puudusest mõistliku aja jooksul, tuleb maakohtul uuesti hinnata selles osas poolte taotlusi tõendite

kogumiseks.

12. Kui maakohus leiab, et leping ei lõppenud hagejapoolse täitmisega, tuleb maakohtul asja uuel

läbivaatamisel hinnata ka kostja väiteid selles, et kostja ütles 8. veebruaril 2024 lepingu üles seoses

hagejapoolse lepingurikkumisega. Maakohus ei ole pooltega seda kostja väidet arutanud ja on

jätnud selles osas ka otsuses seisukoha võtmata, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.

Maakohtul tuleb hinnata, kas kostja 24. jaanuari 2024 avaldust saab käsitleda lepingu ülesütlemise

või lepingust taganemise avaldusena. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 24. jaanuari 2024 kirjas

andis kostja hagejale tähtaja kuni 7. veebruarini 2024 mitte puuduse kõrvaldamiseks, vaid

automaatika töökindluse vaatlemiseks ja selles veendumiseks. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel tuvastada, kas kostjal oli õigus 8. veebruarist 2024 lepingust taganeda lepinguliste

kohustuste rikkumise tõttu hageja poolt.

13. Maakohtu seisukoht, et lepingust kehtivalt taganemine poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei

ole õige.

VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud

see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. See säte võimaldab tellijal

töövõtulepingu seega igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS

§ 655 lg 2 kohaselt ei kohaldata aga selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles

öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Samas VÕS § 655 lg 2 ei välista ka lepingu rikkumise

korral töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest.

Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul

kohalduvad asjas lepingust taganemise sätted. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest

vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust

taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või

üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi).

Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel välja selgitada, kas hageja soovib juhul, kui maakohus

tuvastab kostja poolse lepingust taganemise, et tema nõuet käsitletaks üleantu väärtuse hüvitamise

nõudena VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada selle lepingule

mittevastavusega (RkTKo 21.09.2021, nr 3-2-1-64-11, p 13). Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud,

lasub töö valmimise ja üleantu väärtuse tõendamiskoormis hagejal (RKTKo 18.04.2018, nr 2-14-

61484, p 18).

14. Kui maakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et hageja nõue on osaliselt või

täielikult põhjendatud, siis tuleb maakohtul võtta seisukoht ka kostja tasaarvestuse avalduse ja selles

esitatud nõuete osas.

Tulenevalt vaidlusaluste asjaolude paljususest tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda

asjas kohtuistungi määramist (TsMS § 397). Kohtuistungil saab kohus täita paremini ka oma

selgitamiskohustust, samuti suunata pooli kompromissile (TsMS § 4 lg 4).

15. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)