2-24-18657/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18657

Kohtuasi

Indrek Saul OÜ hagi Laitse Star OÜ vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Saul OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Indrek Saul OÜ (registrikood 10169482),

lepinguline esindaja Ülli Kastepõld

Kostja Laitse Star OÜ (registrikood 12853305),

lepinguline esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus muutmata ja Indrek Saul OÜ

määruskaebus rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. Indrek Saul OÜ (hageja) esitas 10.12.2024 Harju Maakohtule hagi Laitse Star OÜ (kostja)

vastu võla nõudes.

2. Maakohus võttis hagiavalduse 30.12.2024 määrusega menetlusse.

3. Hageja esitas 17.11.2025 avalduse hagist loobumiseks.

4. Kostja esitas 20.11.2025 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1551,35 eurot (sh käibemaks). Kostja lepinguline

esindaja on teostanud toiminguid 9,75 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 130 eurot, millele

lisandub käibemaks. 7 tunnile ja 50 minutile lisandub käibemaks 22% (tunnihind 158,60 eurot)

1 tunnile ja 55 minutile käibemaks 24% (tunnihind 161,20 eurot). Kostja palus menetluskulud

välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palus märkida, et menetluskuludelt tuleb hagejal

tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

5. Hageja esitas 24.11.2025 kostja menetluskuludele seisukoha, milles leiab, et kostja

õigusabikulud on põhjendatud üksnes kahe tunni ulatuses ning kulud on ülejäänud ulatuses

ülepaisutatud, kuna kostja on samu väiteid ja tõendeid esitanud ka tsiviilasjas 2-24-10429 ning

täitemenetluses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ning lõpetas menetluse.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 943,37 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

hagejal tasuda kostjale alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

6.1. Maakohus leidis, et hagist loobumine tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel vastu

võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6.2. Hageja loobus hagist seetõttu, et talle sai teatavaks, et kostja on varatu ning nõude

rahuldamine ei oleks võimalik. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel

hageja kanda.

6.3. Hinnates kostja menetluskulude rahalise suuruse vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175

alusel, leidis maakohus, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, vastab kostja esindaja

tasumäär 130 eurot (millele lisandub käibemaks) kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele.

Hageja ei ole tunnihinnale vastuväiteid esitanud.

Kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Hagiavaldusega tutvumise ja

kostja 28.01.2025 hagivastuse koostamise aeg 5,5 tundi on osaliselt põhjendamatu.

Hagiavalduse maht on ca 4 lk ega ole sisult õiguslikult keerukas ning kostja 28.01.2025

vastuse maht on 2 lk. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 2,5 tundi. Samuti

on osaliselt põhjendamatu hageja 21.03.2025 seisukohaga tutvumise ja kostja 29.05.2025

vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ja 20 minutit. Põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 1,5

2(4)

tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu on põhjendatud. Kokku on kostja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatud seega 5 tunni ja 55 minuti ulatuses.

Ajakulust 4 tundi tuleb arvestada tunnihinnaga 158,60 eurot (käibemaks 22%) ehk kulu on

kokku 634,40 eurot ning 1 tund ja 55 minutit tunnihinnaga 161,20 eurot (käibemaks 24%) ehk

kulu kokku 308,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele

menetluskulu 943,37 eurot.

Maakohus rahuldas ka kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda suuremas ulatuses kui kahe töötunni

ulatuses.

Maakohus ei arvestanud ega analüüsinud hageja esitatud vastuväiteid kostja menetluskulude

nimekirjale. Hageja tõi neis põhjendatult välja, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud

põhjusel, et menetluses esitatud tõendid ning seisukohad kattuvad tsiviilasjas 2-24-10429

esitatutega ning seetõttu ei ole hageja kulud põhjendatud rohkem kui kahe tunni ulatuses.

Menetluse edasine käik

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, s.t menetluskulude kindlaksmääramise osas.

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus

jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise ning menetluskulude jaotuse

osas.

12. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-

10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja väide lepingulise esindaja ajakulu osas on liiga üldine ega anna alust maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus

teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi

3(4)

konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Hageja on nii oma

24.11.2025 vastuväites kui ka määruskaebuses üldiselt viidanud, et kostja lepingulise ajakulu

kogu menetluse peale saab olla kokku maksimaalselt kaks tundi, kuna kostja on esitanud samu

tõendeid ja vastuväiteid, mida tsiviilasja 2-24-10429 menetluses ja täitemenetluses. Samas ei

ole hageja nimetatud vastuväitele tuginedes põhjendanud, millises ulatuses mingi konkreetne

kulu tema hinnangul põhjendamatu on ning millises osas kostja seisukohad ja toimingud teises

menetluses ja täitemenetluses esitatuga kattuvad.

Maakohus on piisavalt analüüsinud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, tuues välja, milliste toimingute ajakulu on põhjendatud terves ulatuses ning

millised osaliselt. Maakohtu põhjenduste põhjal on aru saada, kuidas on lepingulise esindaja

kulude suurus maakohtu menetluses kujunenud ning mida on maakohus kulude põhjendatuse

hindamisel arvesse võtnud.

Ringkonnakohtul puudub antud juhul alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas

maakohtu diskretsiooni sekkuda.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)