3-26-1390/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-26-1390

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-26-1390 Määruse kuupäev ja koht 13.05.2026, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi x-i (x) kaebus Eesti Patsientide Liidu tegevusetuse peale (vastamata jäi 25.03.2026 avaldus)

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus tervikuna. 2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. 3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärkidega. Kaebaja: x Vastustaja: Eesti Patsientide Liit Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtusse laekus 7.05.2026 x-i kaebus Eesti Patsientide Liidu tegevusetuse peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja 25.03.2026 Eesti Patsientide Liidule avalduse piinamiste ja karistuspsühhiaatria pärast. Avaldusele olid lisatud dokumentide originaalid eesti keeles, millised kaebaja palus tagastada. Eesti Patsientide Liit jättis kaebaja avalduse tähelepanuta ja ei vastanud avaldusele. Kaebajal puudub kahtlus, et Eesti Patsientide Liidu tegevusetus on õigusvastane. Hävitatud dokumentide hind on 50 000 eurot, mille väljamõistmist kavatseb kaebaja hiljem välja nõuda. Kaebaja arvates diskrimineerib Eesti Patsientide Liit teda sotsiaalse seisundi, rahvuse ja teiste asjaolude järgi, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Seoses sellega palub kaebaja kohtul tuvastada Eesti Patsientide Liidu tegevuse õigusvastasus. Ühtlasi palus kaebaja vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest.

1

3-26-1390

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 ja lg-le 3 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

3. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 4 kohaselt on märgukirja või selgitustaotluse adressaat riigi-, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Avaliku teabe seaduse (AvTS) 5 lg 1 sätestab, et teabevaldajaks on riigija kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaalvõi muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Tulenevalt ATS § 3 lg-st 1 avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

4. Kohus tegi kindlaks, et tulenevalt Eesti Patsientide Liidu põhikirjast on ta eraõiguslik juriidiline isik. Eesti Patsientide Liidu eraõigusliku juriidilise isiku staatus tuleneb ka otseselt mittetulundusühingute seaduse § 2 lg-st 1. Muu hulgas tegi kohus kindlaks Eesti Patsientide Liidu põhikirjast ega muust avalikult kättesaadavast teabest ei tulene, et viimane oleks volitatud seadusega või mõne riigiasutuse poolt täitma avalikke ülesandeid, mis oleksid sarnased AvTS § 5 lg-s 2 sätetatud ülesannetega.1 Eelnevast nähtub, et Eesti Patsientide Liit ei ole rikkunud kaebaja 26.03.2026 avaldusele vastamata jätmisega kaebaja avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi, mis on sätestatud MSVS § 5 lg-s 1 ja AvTS § 17 lg-s 1.

5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

6. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

7. Muu hulgas selgitab kohus, et ei välista, et kaebajal ja Eesti Patsientide Liidu vahel on tekkinud eraõiguslik suhe juhul, kui kaebaja on Eesti Patsientide Liidu liige või muul alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõigussuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse 1 Eesti Patsientide Liit

2

maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)