2-24-101200/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-101200

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi R.D

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

159,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; esindaja

Irina Vassiljeva, e-post XXX )

Kostja: R.D (isikukood XXX , e-post XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks 51,93 eurot.

3. Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks viivis 40,79 eurolt alates 11.09.2025 kuni

nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid

kokku mitte enam kui 29,65 eurot.

4. Jätta 33% hageja menetluskuludest kostja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

5. Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks hageja menetluskulud 72,60 eurot. R.D

peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Otsuse täitmise viisina määrata tasumine Revensen OÜ arveldusarvele nr

EE067700771008684951. Makse selgitusse märkida kostja nimi, isikukood ja

tsiviilasja number.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba

edasikaebamiseks.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 12.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.D-lt (kostja) 174,56 euro saamiseks. Nõue anti 19.01.2024 määrusega üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis asja 20.05.2024

määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2. 05.02.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus võttis 29.05.2024 määrusega

menetlusse.

3. Kohus saatis 29.05.2024 hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostja e-postile.

Kostja on 29.05.2024 menetlusse võtmise ja hagimaterjalid 03.06.2024 KÄPO vahendusel

vastu võtnud.

4. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates

hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil

hagile reageerinud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2(4)

6. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude

määratlemiseks vajalikud asjaolud.

Asjaolud

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis R.D Ühisraha OÜ-ga (endine võlausaldaja) 15.08.2022

laenulepingu, milles lepiti kokku laenusumma 500 eurot, intress 21% aastas,

tagasimakseperiood 9 kuud, kohustusega tasuda alates 15.09.2022 annuiteetgraafiku alusel

iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid

makseid summas 62,03 eurot. Ühisraha OÜ maksis 15.08.2022 kostjale 475 eurot. Kostja

tasus graafiku järgi viimase makse 20.03.2023. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale

korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostjat teavitati 10.01.2024 edastatud

kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kostja on laenuandjale tasunud 434,21

eurot.

8. Hageja nõuab 107,95 eurot põhivõlgnevuse, 3,11 eurot intresside, 3 eurot lepingu

hooldustasu, 5 eurot sissenõudmiskulude ja 17,49 eurot 05.02.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise katteks ja edaspidi viivist alates 06.02.2024 107,95 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras. Alternatiivselt nõuab hageja põhivõlgnevust 40,79 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivist 10.09.2025 seisuga 11,14 eurot ja alates 11.09.2025

viivist 40,79 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 40,79 eurot).

9. Hageja taotleb, et kostja tasuks võla Revensen OÜ arveldusarvele nr

EE067700771008684951 LHV, selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja

number.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kuigi hagi

kohaselt on taotleja esitanud oma pangakonto väljavõtte krediidiandjale enne laenu taotlemist,

ei ole hageja seda tõendanud. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, vaid kokkuvõte

pangakonto analüüsist, mille koostamise aeg ja alus ei ole kohtule teada. Hagi kohaselt oli

kostja kuue kuu keskmine sissetulek 1367,20 eurot ning kohustused keskmiselt 411,45 eurot,

kuid jääb arusaamatuks, kuidas need summad on saadud. Samuti näib kohtule hageja esitatud

analüüsi kokkuvõttest, et mõnel kuul on olnud kostja väljaminekud suuremad kui

sissetulekud. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas hageja jõudis arusaamisele, et kostja

on krediidivõimeline. Kohtule jääb ebaselgeks ka asjaolu, kuidas on arvestatud ülalpeetavate

olemasolu. Kostja on taotluses märkinud, et tal puuduvad ülalpeetavad.

Krediidikontoanalüüsist nähtub, et kostja saab peretoetust ning eraisikutelt makseid lapsele.

Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et täiendavalt selgitada kostja sissetulekute ja

kohustuste suurusi ning ebakõla taotluses esitatu ja analüüsi vahel. Krediidiandja peab VÕS §

4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija

esitatud teabe kontrollimiseks ja eelnevalt teavet küsima. Seega ei saanud laenuandja ka

veenduda kostja krediidivõimelisuses ning kohus ei saa seda ka käesoleval juhul kontrollida.

3(4)

Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1

ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 4034 lg 4 teises lauses ja

KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS §

4034 lg 6 sätestatud kohustust.

11. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja

sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.

Kohus rahuldab hageja alternatiivnõude ja mõistab kostjalt välja 51,93 eurot (40,79+11,14) ja

alates 11.09.2025 seadusjärgse viivise, mille suuruse piirab hageja taotlusel põhinõude

suurusega.

12. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot. Samuti nõuab hageja väljamõistetud

menetluskuludelt viivist.

13. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 240 eurot 2h töö eest. Koostatud hagiavaldus

on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud

50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on

vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Ülejäänud kulud on põhjendatud.

14. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot.

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 33% ulatuses, kostjal kulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt

välja mõista hageja menetluskulu 72,60 eurot.

16. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

17. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

4(4)