Legislator Case Law & Legislation
3-26-848/25 AI generated

3-26-848/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-848/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X

Legislator headnote

AI generated

3-26-848/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application deportation despite health issues unreasonableness of return to Afghanistan leave on personal grounds risk of emigration expatriation and foreign residence allowances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-848

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X

Asja läbivaatamine

13.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.09.2026 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X

kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes

esinevad VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alused. Taotlust põhjendatakse

kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Puudutatud isik on Guinea Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx.

1.2. Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 19.03.2026 taotluses ja Tallinna Halduskohtu

21.03.2026 määruses nr 3-26-848.

3-26-848

1.3. Puudutatud isiku suhtes on PPA teinud 03.11.2025 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise

otsuse nr 12505290011-1, millega koostati ka lahkumisettekirjutus ning kohaldati

sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 5 aastaks. Puudutatud isik esitas nimetatud otsuse peale

kaebuse Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-25-4574). Tallinna Halduskohtu 02.03.2026

otsusega nr 3-25-4574 jäeti kaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas Tallinna Halduskohtu

02.03.2026 otsusele nr 3-25-4574 apellatsioonkaebuse, mille menetlus on hetkel pooleli.

1.4. PPA taotles 19.03.2026 Tallinna Halduskohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

1.5. Tallinna Halduskohtu 21.03.2026 määrusega nr 3-26-848 anti luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 21.05.2026 (k.a).

1.6. PPA saatis 23.03.2026 puudutatud isiku dokumenteerimistaotluse Guinea Vabariigi

saatkonda Berliinis. Tänase päeva seisuga (11.05.2026) ei ole saatkond PPA taotlusele

vastanud.

1.7. PPA nõustaja viis 07.05.2026 puudutatud isikuga läbi nõustamise, mille käigus sooviti

täpsustada isiku seisukohti olukorras, kus talle on keeldutud rahvusvahelise kaitse andmisest

ning Tallinna Halduskohus on jätnud tema kaebuse rahuldamata. Isikult küsiti, kas ta on

kaalunud koduriiki naasmist ning kas ta on valmis tegema PPA-ga koostööd ja omalt poolt

kaasa aitama dokumenteerimisele. Isik selgitas, et ta ei soovi koostööd teha, kuna on

veendunud, et see viiks tema tagasisaatmiseni päritoluriiki, kus teda ootavad tõsised

probleemid ja oht tema elule. Isik palus võimalust, et ta vabastataks KPK-st ning et tal

võimaldataks omal käel lahkuda riiki, kuhu ta ise minna soovib. Samuti märkis, et oleks

valmis minema ka mõnda teise Aafrika riiki, kuid mitte Guineasse. Isikule selgitati, et

arvestades kõiki temaga seotud asjaolusid, ei ole tal võimalik omal käel talle sobivasse riiki

edasi liikuda. Samuti rõhutati, et mõnda teise Aafrika riiki saatmine eeldab seal viibimiseks

seadusliku aluse olemasolu. Isisk märkis ka seda, et ei soovi enam KPK-s viibida, kuna on

mõistnud, et rahvusvahelist kaitset tal Eestis saada ei ole võimalik. Samas rõhutas isik, et ei

ole huvitatud dokumenteerimisest, sest see viiks koduriiki tagasisaatmiseni, kus tema elu

oleks suures ohus.

1.8. Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes

seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul puuduvad tagasipöördumiseks koduriiki vajalikud

dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Isik ei täida jätkuvalt

kaasaaitamiskohustust ja tema osas esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p-d 1-3). Isik on kas

hävitanud või kaotanud oma Guinea kodaniku passi, takistamaks oma väljasaatmist või tema

isiku tuvastamist (otsus nr 12505290011-1, p-d 7.2-7.3).

1.9. Puudutatud isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 2 kohaselt, kuna

välismaalane on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Puudutatud isik ütles

29.05.2025 rahvusvahelist kaitset taotledes oma sünniajaks xx.xx.xxxx, kuid EKEI ekspertiisi

tulemusena on isik vähemalt 18-aastane. Isiku ütlused ja tema telefoni vaatluse ning

sotsiaalmeedia kontode vaatlusega tuli ilmseks palju asjaolusid, mille tõttu ei saa isiku ütlusi

pidada eluliselt usutavaks. Isiku ütlused on vastuolulised. PPA-l on foto isiku passist ning

antud foto kinnitab, et isik ei ole alaealine, vaid 29-aastane. Isik on rahvusvahelise kaitse

menetluses väitnud, et tegemist on võltsinguga. Samas jääb PPA-le arusaamatuks isiku

toodud väide, kuivõrd isik kasutas päritoluriigist lahkumisel ja edasisel rahvusvahelisel

liikumisel nimetatud dokumenti.

2(5)

3-26-848

1.10.

Puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 5 tähenduses, kuivõrd

puudutatud isik lahkus omavoliliselt kindlaksmääratud elukohast Vao majutuskeskusest teise

Schengeni liikmesriiki teavitamata sellest Eesti ametivõime. Isik tabati Leedus ning

19.03.2026 anti üle PPA-le.

1.11.

Isiku suhtes esineb VSS § 68 punkti 6 tähenduses põgenemisoht, kuivõrd 07.05.2026

nõustamisel on isik teada andnud, et ta ei soovi Guineasse minna ja pigem sooviks lahkuda

mõnda teise talle sobivasse riiki. Ka 19.03.2026 läbi viidud küsitlusel selgitas isik, et soovi

lahkuda Guineasse. PPA järeldab ka isiku käitumisest, et isik ei soovi lahkumiskohustust

täita.

1.12.

Isiku soovist liikuda edasi teise liikmesriiki ja põgenemisohust tulenevalt ei pea PPA

eluliselt usutavaks, et välismaalane jääb dokumenteerimise ja väljasaatmise tarbeks PPA-le

kättesaadavaks, kui teda vabastada KPK-st. Schengeni alal saab isik märkamatult liikuda,

kuna puudub piirikontroll. Isikul on olemas oskused ja teadmised, kuidas ilma seadusliku

viibimisaluseta ja dokumentideta ennast ametivõimude eest varjata. Isik ei taotlenud esimeses

turvalises riigis rahvusvahelist kaitset, kuivõrd on öelnud, et soovis minna Soome.

1.13.

PPA-l on isiku dokumenteerimine pooleli. Kui isikul lõppeb esialgne õiguskaitse, siis

saab hakata planeerima isiku väljasaatmise teekonda ja meeskonna kokkupanemist.

1.14.

Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13).

1.15.

Isiku kinnipidamise pikendamine KPK-s on põhjendatud, kuna isiku puhul esineb

märkimisväärne põgenemisoht. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole siin elu- ega

töökohta, samuti puuduvad siin perekonnaliikmed.

1.16.

KPK-s in isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline

nõustamine ja on võimalus viibida värskes õhus. Kuigi isiku kinnipidamine riivab

intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse

isikuga seonduvad asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamise

pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

2. PPA jäi 13.05.2026 kohtuistungil taotluse juurde. Guinea Vabariigi Saatkond on vastanud

isiku dokumenteerimise taotlusele ja lähiajal viib läbi isikuga videointervjuu. Täpset aega ei

oska öelda, kuid ühe Guinea kodaniku puhul on läinud dokumenteerimiseks ikka rohkem kui

4 kuud.

3. Puudutatud isik teatas 13.05.2025 kohtuistungil, et ei nõustu esitatud PPA taotlusega. Isik

kinnitab, et on varasemalt viibinud Vao majutuskeskuses vahemikus 20.01.-05.03/06.03.2026.

Isik selgitas, et lahkus Vao majutuskeskusest 10.03.2026, sest keskuse juht või töötaja ütles

talle, et kui tema taotlus lükatakse tagasi, siis tal ei ole õigust viibida keskuses. Isik võttis oma

asjad ja läks Leetu, tahtis minna Saksamaale. Isik kinnitas, et ei ole nõus minema

vabatahtlikult oma päritoluriiki. Küsimusele, et kui isik vabastatakse täna KPK-st, siis kuhu ta

läheks, vastas isik, et kui talle öeldakse, et ta võib Eestisse jääda, siis ta jääb, aga kui ta

rahvusvahelist kaitset ei saaks, siis ta lahkuks, aga ei oska öelda täpselt kuhu. Isik selgitas, et

lahkus Vao majutuskeskusest, sest talle ei antud rahvusvahelist kaitset. Isik kinnitas, et ta

lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et teda koduriiki tagasi saadetakse. Isik selgitas,

et ei saa dokumenti taotleda Guinea Saatkonnast, kuivõrd siis PPA saadab ta tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-26-848

4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kohaldades kohtuistungile mh halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 134 lg 2 punktis 1 ja § 135 lg-s 4 sätestatut.

5. Kohus rahuldab taotluse VSS § 25 lg 2 ning VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel koosmõjus VSS

§ 68 punktiga 6.

6. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja; 2)

isik lahkus märtsis 2026 omavoliliselt Vao Majutuskeskusest; 3) isikul puuduvad kehtivad

reisidokumendid ning ta ei ole nõus neid saatkonnast taotlema, kuivõrd ei soovi, et teda

koduriiki tagasi saadetakse; 4) PPA on teinud 03.11.2025 rahvusvahelise kaitse

tagasilükkamise otsuse nr 12505290011-1, millega koostati ka lahkumisettekirjutus ning

kohaldati sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 5 aastaks; 5) Tallinna Halduskohtu

02.03.2026 otsusega nr 3-25-4574 jäeti puudutatud isiku kaebus PPA 03.11.2025

rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsusele nr 12505290011-1 rahuldamata; 6) PPA saatis

23.03.2026 puudutatud isiku kohta dokumenteerimise taotluse Guinea Vabariigi saatkonda

Berliinis ning Guinea Vabariigi saatkond viib lähiajal läbi isikuga videointervjuu.

7. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist.

Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane

ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks

vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 1¹ kohaselt peab

kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Tulenevalt VSS § 25

lg-st 1 pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel

väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks

kuuks tema KPK-sse paigutamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud

alus ja sama paragrahvi lõikes 1.1 nimetatud põhimõtted. Vastavalt VSS § 25 lg-le 2 kui

väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast

VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s

kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema KPK-sse

paigutamise päevast arvates.

8. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad asjaolud on loetletud VSS

§-s 68. Seejuures ei piisa põgenemise ohu kindlakstegemiseks üksnes mõne VSS §-s 6⁸

nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid

kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Arvesse võib võtta ka

minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1- 14,

p-d 17 ja 19).

9. Tallinna Halduskohus on oma 21.03.2026 määruse nr 3-26-848 põhjenduste punktis 3.2.

leidnud järgmist: „X. X suhtes esineb põgenemisoht, sest PPA järeldab põhjendatult tema

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (vt VSS § 68 p 6). Nimelt on X. X Eestist

juba korra omavoliliselt lahkunud ja tabatud Leedu ametivõimude poolt Vilniuse-Varssavi

bussis, kus ta esitles end ametivõimudele alaealisena ning küsitluses selgus, et ta otsustas

Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ja sõbrad olid

ostnud talle pileti, et ta saaks Saksamaale minna. Ka 19.03.2026 toimunud küsitlusel selgitas

X. X, et ta ei soovi pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. PPA arvates on X. X oma

passi ise tahtlikult hävitanud või kaotanud, et takistada tema väljasaatmist. Seega on kohtu

hinnangul ebatõenäoline, et X. X jääks vabaduses viibides Eestisse ning aitaks kaasa enda

dokumenteerimisele ja väljasaatmisele kodakondsusjärgsesse riiki.“ Need asjaolud vahepeal

4(5)

3-26-848

muutunud ei ole, mistõttu nõustub kohus toodud põhjendustega ning leiab, et puudutatud isiku

suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht.

10. Asjaolu, et puudutatud isik lahkus omavoliliselt Vao majutuskeskusest märtsis 2026 on

puudutatud isik kinnitanud ka 13.05.2026 kohtuistungil. Veelgi enam, isik on kinnitanud

13.05.2026 kohtuistungil, et ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et teda koduriiki

tagasi saadetakse. Puudub kahtlus, et vabaduses olles hakkaks isik väljasaatmisest kõrvale

hoiduma ning seda ka olukorras, kus isikul kehtivad reisidokumendid puuduvad. Nimelt on

isik juba varasemalt liikunud EL-i piires ilma kehtiva reisidokumendita, kui lahkus Vao

majutuskeskusest Leetu, eesmärgiga suunduda Saksamaale. Ühtlasi nähtub asja materjalist, et

isikul on tuttavaid, kes abistavad tal ebaseaduslikult EL-i piires liikuda. Isiku põgenemisohtu

suurendab asjaolu, et isik on kinnitanud 13.05.2026 kohtuistungil, et ta ei soovinud

dokumente endale taotleda, kuivõrd vastasel juhul saadetakse teda tagasi tema

kodakondsusjärgsesse riiki. Eelnev kogumis kinnitab, et isiku käitumisest ja hoiakutest

järeldub selgelt, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita.

11. Olukorras, kus kohtu hinnangul esineb VSS § 23 lg 1 punktis 1 nimetatud kinnipidamise

alus, puudub vajadus analüüsida, kas ka ülejäänud kinnipidamise alused esinevad.

12. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

võimalik ei ole, kuivõrd isiku osas esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Olukorras, kus isiku

suhtes on tuvastatud, et esineb põgenemisoht, puuduvad alternatiivsed sama tõhusad, aga

leebemad meetmed. Seda enam, et varasemalt on isiku suhtes järelevalvemeetmeid

kohaldatud (vt PPA 20.01.2026 otsus nr 12505290011-2), kuid isik ei ole neid järginud, kui

lahkus omavoliliselt Vao majutuskeskusest. Paljasõnaliselt ja eluliselt mitteusutavad on isiku

ütlused, et Vao majutuskeskuse töötaja selgitas talle, et kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus

jäetakse rahuldamata, siis puudutatud isikul ei ole Vao majutuskeskuses õigus enam olla.

Isegi juhul, kui puudutatud isikul tekkis selline kahtlus, siis on PPA 20.01.2026 otsuses nr

12505290011-2 selgelt sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud PPA-d

teavitama oma elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva. Seega oleks puudutatud

isik pidanud PPA-d teavitama oma soovist Vao Majutuskeskusest lahkuda ning oleks saanud

vajadusel täpsustada, kas tal on õigus majutuskeskuses viibida ka peale tema rahvusvahelise

kaitse taotluse rahuldamata jätmist, kuid kohtumenetluse ajal.

13. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ületa VSS-s ettenähtud maksimaalset tähtaega (VSS §

25 lg 2). Isik on viibinud KPK-s kaks kuud.

14. Kinnipidamistähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne arvestades, et

sama tõhusad aga leebemad meetmed taotletava eesmärgi saavutamiseks

(väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks) puuduvad. Kuigi kinnipidamisega kaasneb eraelu ja

vabaduspõhiõiguse riive, on see taotletava eesmärgi suhtes – tagada väljasaatmismenetlust –

proportsionaalne. Kinnipidamine ei ole ka ebaproportsionaalne selle kestuse või isiku tervise

ja turvalisuse aspektist. Kinnipidamine ei ole muutunud ka võimatuks, kuivõrd Guinea

Saatkond Berliinis on teatanud, et viibib isikuga lähiajal läbi videointervjuu. PPA sõnul võib

võtta isiku dokumenteerimine aega rohkem kui 4 kuud.

15. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.09.2026 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)