2-25-16840/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-16840

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16840

Tsiviilasi

Xi hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx), lepinguline

esindaja Kamilla Zazõkina (e-post: xxx);

Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xi ja Y vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. Pooled lõpetavad kaasomandi kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn,

xxx linnaosa, XXX asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr

XXX (registriosa nr xxxxx) ja mitteeluruum nr YY (xxx) (registriosa nr yyyyy)

(edaspidi ka kui „kinnisasi“) avaliku enampakkumise teel.

1.2. Poolte kokkuleppel ei pöörata punktis 1.1 nimetatud kaasomandi lõpetamise

kokkulepet täitmisele enne, kui pooled on püüdnud kinnisasja võõrandada

kokkuleppelisel viisil 10 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

1.2.1. Pooled korraldavad kinnisasja müügi maakler Sergei Zahharovi

vahendusel (Uus Maa Kinnisvarabüroo; OÜ UUS MAA Pirita Büroo,

registrikood 10307231) või muu poolte poolt eelnevalt kirjalikult

kooskõlastatud kinnisvaramaakleri vahendusel või muul poolte vahel

kokkulepitud viisil, sealhulgas iseseisvalt ilma maakleri vahenduseta.

1.2.2. Kinnisasja esialgseks müügihinnaks lepivad pooled kokku 295 000 eurot.

Juhul kui kinnisasja vastu puudub piisav ostuhuvi, vähendavad pooled 6

kuu möödumisel käesolevat kokkulepet kinnitava kohtumääruse

jõustumisest müügihinda 5% võrra. Müügihinna edasine vähendamine on

võimalik poolte täiendava kirjaliku kokkuleppe alusel.

1.2.3. Kinnisasja müügist saadud ostuhinnast tasutakse: notari tasud,

riigilõivud, maakleritasu selle olemasolul; Swedbank AS laenulepingu nr 21-

029736-EL järgne laenujääk ning lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse

kinnisasja koormav hüpoteek.

1.2.4. Pärast punktis 1.2.3 nimetatud maksete tegemist allesjäänud summa

jaotatakse poolte vahel võrdselt selliselt, et 1/2 summast makstakse hagejale

ja 1/2 kostjale.

1 (4)

2-25-16840

1.3. Juhul kui üks pooltest keeldub sõlmimast kinnisasja müügilepingut käesolevas

kompromissis kokkulepitud korras leitud ostjaga või ei ilmu vähemalt kahel

korral kokkulepitud ajal notariaalse tehingu sõlmimisele, samuti juhul kui

kinnisasja ei õnnestu müüa poolte endi või maakleri vahendusel 10 kuu jooksul

alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, on kummalgi poolel

õigus pöörata täitmisele punktis 1.1 sätestatud kaasomandi lõpetamise

kokkulepe ning pöörduda kohtutäituri poole kinnisasja müümiseks avalikul

enampakkumisel seaduses sätestatud korras käesoleva kompromissi punktides

1.4; 1.4.1; 1.4.2 sätestatud tingimustel.

1.3.1. Pool, kelle tahtliku tegevuse või põhjendamatu tegevusetuse tõttu jääb

kinnisasja müügitehing käesolevas kompromissis kokkulepitud viisil või

tähtaja jooksul tegemata, kohustub hüvitama teisele poolele üksnes sellised

põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud ning otsese varalise kahju,

mis on tekkinud otseses põhjuslikus seoses nimetatud rikkumisega.

Hüvitamisele kuuluvad muu hulgas täiendavad maakleritasud, notarikulud,

laenuga seotud lisakulud, kommunaalkulud ning avaliku enampakkumise

korraldamisega seotud täitemenetluse kulud. Pool ei vastuta kahju eest

juhul, kui müügitehing jääb tegemata temast sõltumatutel asjaoludel või

mõjuval põhjusel, sealhulgas juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet oluliste

müügitingimuste osas (v.a müügihind) või kui ostja loobub tehingust

põhjustel, mis ei ole seotud poole rikkumisega.

1.4. Kinnisasja müümisel kohtutäituri poolt ei või enampakkumise alghind olla

madalam kui 280 000 eurot. Kui enampakkumine nurjub, siis lähtutakse

kinnisasjale hinna määramisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korrast.

1.4.1. Kinnisasja müügist avalikul enampakkumisel saadud tulemist tasutakse

täitemenetluse kulud ning Swedbank AS laenulepingu nr 21-029736-EL

järgne laenujääk, lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse kinnisasja

koormav hüpoteek.

1.4.2. Pärast punktis 1.4.1 nimetatud maksete tegemist allesjäänud summa

jaotatakse poolte vahel võrdselt selliselt, et 1/2 summast makstakse hagejale

ja 1/2 kostjale.

1.5. Pooled lepivad kokku, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist omandavad nad üksteise vastu üksnes õigused, kohustused ja nõuded,

mida on kompromissis nimetatud.

1.6. Pooled loobuvad vastastikku kõikidest käesolevas kompromissis nimetamata

nõuetest, mis tulenevad või võivad tuleneda kaasomandist, selle kasutamisest või

kaasomandi lõpetamisest.

1.7. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.8. Käesolev kompromiss jõustub, kui kõik kompromissi osapooled on selle

allkirjastanud ning jõustub seda kinnitav ja tsiviilasja nr 2-25-16840 menetlust

lõpetav kohtumäärus.

1.9. Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav kohtumäärus

ei jõustu või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole

õiguslikku tähendust kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval

avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kompromissi sel juhul

algusest peale kehtetuks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-16840.

3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 420 eurot ning kanda see X arvelduskontole nr

XXXXXXX.

2 (4)

2-25-16840

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-25-16840 menetluses on Xi hagi Y vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes. Pooled esitasid 13.05.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu

ning paluvad selle kinnitamist. Hageja taotleb tagastada talle pool menetluses tasutud

riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et

kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

3. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

4. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 840 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust

summas 420 eurot.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

3 (4)

2-25-16840

ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 7, et poolte

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Vastavalt poolte taotlusele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse

esitamise tähtaega 3 tööpäevani.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik

4 (4)