Legislator Case Law & Legislation
2-26-5451/4 AI generated

2-26-5451/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-5451/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

väljakuulutamiseks. Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, juhatuse liige on selle kätte saanud 24.03.2026.

Legislator headnote

AI generated

2-26-5451/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: väljakuulutamiseks. Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, juhatuse liige on selle kätte saanud 24.03.2026.

Keywords

AI generated
banking documents bank credit balance attachment of bank accounts bank account information savings bank monitoring of bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

13.mai 2026.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-5451

Tsiviilasi

T.U pankrotiavaldus A.Q.K vastu

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine ajutist haldurit nimetamata

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik:

A.Q.K (rk XXX XXX)

Avaldaja:

T.U (ik XXX)

Esindaja Vitali Denikin (ik 38603050294)

RESOLUTSIOON

1. Jätta nimetamata A.Q.K ajutine pankrotihaldur.

2. Lõpetada menetlus A.Q.K pankrotiasjas.

3. Lugeda mitte tõendatuks avaldaja nõude täpne rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale saab avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja esitas 10.03.2026. avalduse endise tööandja A.Q.K

pankroti

väljakuulutamiseks. Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud

erinevaid kaudseid tõendeid, sh töövaidluskomisjoni otsus 4-1/1954/25, milles on avaldaja

ühepoolsete väidete põhjal kindlaks tehtud töösuhte olemasolu ja avaldaja saamata jäänud

rahaline nõue tööandja vastu.

Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, juhatuse liige on selle kätte saanud 24.03.2026.

Kohtule ei ole esitatud võlgniku kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele.

Kohus määrusega 13.03.2026 kohustas huvitatud isikut tasuma kohtu tagatiskontole 1500

eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Määruse koostamise kuupäeva seisuga ei ole

nõutud summat kohtu tagatiskontole tasutud.

Kohus leiab, et PankrS § 15 lg 41 kohaselt tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus

asjas lõpetada.

Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule rea dokumente, mis võivad

tõendada töösuhte olemasolu, kuid ebaselge on nõude põhjendatus ja täpne suurus. Nõude

osas on esitatud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus, kuid tegemist on nn

tagaseljaotsustega, milles tööandja ei ole sisulist seisukohta avaldanud. Töövaidluskomisjoni

otsus põhineb üksnes huvitatud isiku selgitustel.

Kohus tegi 07.04.2026 avaldajale ettepaneku tõendada nõude suurus täiendavate tõenditega.

Avaldaja esitas rea dokumente ja viiteid infoallikatele, kuid ükski neist tõenditest ei kinnita

veenvalt töösuhte olemasolu ja poolte vahel kokkulepitud palga suurust. Avaldaja

pangakontole ei ole väidetav tööandja makseid sooritanud, pooltevaheline suhe on põhinenud

üksnes suulistel kokkulepetel.

Kohus selgitab lisaks, et töövaidluskomisjoni ostus on siduv üksnes selle osapooltele.

Maakohtule ei ole selles ettemääratud tõendi jõudu TsMS § 232 lg 2 kohaselt.

Kohus märgib, et välistatud ei ole poolte vahel töösuhte või sellele sarnase suhte olemasolu

minevikus. Kuid selle õigussuhte võimalikust ebakohasest täitmisest tulenev rahalise nõude

on antud juhul töövaidluskomisjon kindlaks määratud üksnes huvitatud poole kirjaliku

avalduse ja tuletatud andmete (piirkondlik keskmine palk) põhjal. Pankrotimenetluses on

nõuete kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leiab, et avaldajate poolt püstitatud

asjaolud (tööõigussuhe) võib lugeda põhistatuks TsMS § 235 tähenduses, kuid tõendmaata on

avaldaja nõude suurus. Kohus leiab et, avaldaja ei ole oma rahalise nõude olemasolu piiavalt

tõendanud PankrS § 15 lg 41 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitanud

kirjalikku vastust, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna vastamata jätmisest ei tulene

võlgnikule otseseid negatiivseid rahalisi tagajärgi.

Kohus leiab samas, et avaldaja poolt lisatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv

maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit

asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Avaldaja ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks

kindlakstegemiseks pankrotimenetluse sisulist käivitamist ja seaduses ette nähtud rahalise

hüvitise saamiseks kohtu poolt nõutud deposiidi maksmist.

Pankrs § 15 lg 7 kohaselt ajutist haldurit ei nimetata ja menetlus pankrotiasjas lõpeb, sama

sätte lg 6 kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse

esitaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik