3-26-1381/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1381

Haldusasi

U.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2026

otsuse peale mitte võimaldada kinnipidamis-keskuses

pikaajalist kokkusaamist abikaasaga

Menetlusosalised

Kaebaja U.H

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.05.2026 määrus menetlusabi

andmisest keeldumise kohta

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse U.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.05.2026 määruse

resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta U.H määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.05.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav U.H esitas 26.03.2026 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

kinnipidamiskeskusele (KPK) taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks oma abikaasaga. PPA

vastas 08.04.2026 U.H-le , et praegu ei ole teada, kas ta tuuakse vanglast üle KPK-sse.

Lisaks ei näe seadus välismaalasele ette pikaajalisi kokkusaamisi KPK-s.

2. Tallinna Halduskohus andis 11.04.2026 määrusega loa pidada U.H välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni ja paigutada ta KPK-sse.

3. U.H esitas 23.04.2026 KPK-le uuesti taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks oma

abikaasaga. PPA vastas 07.05.2026 U.H-le , et seadus ei näe ette pikaajalisi kokkusaamisi

3-26-1381

KPK-s ning isik, kellega kaebaja soovib KPK-s kokku saada, ei vasta seaduses ette nähtud

tingimustele.

4. U.H esitas halduskohtule 07.05.2026 kaebuse tühistada PPA 07.05.2026 otsus ja kohustada

PPA-d tema taotlust uuesti lahendama. Ühtlasi palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.05.2026 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1). Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta ning andis

kaebajale riigilõivu 40 eurot tasumiseks aega 3 päeva määruse jõustumisest arvates.

Kaebaja on KPK-s viibiv väljasaadetav, kes taotles pikaajalist kokkusaamist oma Tallinna

Vanglas viibiva abikaasaga. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2610 lg 2

sätestab, et KPK juhataja loal võib väljasaadetav kokku saada lühiajaliselt järelevalve all sama

paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutega isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida

väljasaadetav ei saa teostada kolmandate isikute kaudu, kui kohtumised ei takista

väljasaatmise täideviimist. Väljasaadetaval lubatakse kokku saada ainult isikutega, kelle

maine ja motiivide osas ei ole KPK juhatajal põhjendatud kahtlusi. Abikaasat VSS § 2610 lg-s

1 nimetatud ei ole.

VSS § 2610 lg 4 järgi on kokkusaamise kestus kuni kolm tundi. KPK sisekorraeeskirja § 17 lg

4 kohaselt võivad kokkusaamisel välismaalane ja kokkusaaja olla eraldatud klaasist või

traatvõrgust vaheseinaga. Eelnevast saab üheselt järeldada, et VSS-st ei tulene võimalust

pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga.

VSS § 2610 lg 7 p-de 3 ja p 5 kohaselt ei võimaldata väljasaadetavaga kokku saada, kui

kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema

karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud ning kokkusaamist sooviva isiku

usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Vaidlust ei ole, et kaebaja soovib pikaajalist

kokkusaamist abikaasaga, kes viibib kaebuse kohaselt vanglas kuni 2029. aastani, mis välistab

kokkusaamise lubatavuse.

Arvestades kaebuse eduväljavaadete puudumist, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta

rahuldamata.

Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on PPA kinnitusel 526 eurot. Kaebaja ei ole märkinud,

kui palju ta peab maksma oma lastele elatist. Eelneval ei ole ka määravat tähtsust, kuivõrd

kaebuse vähese perspektiivi tõttu ei hinda kohus, kas kaebajal on raha riigilõivu tasumiseks.

6. U.H esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 12.05.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada ta riigilõivu tasumise

kohustusest.

Kaebaja ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline riigilõivu tasuma. Kaebaja peab KPK-s

viibides tegema vajalikke kulutusi ja tal on ülalpidamiskohustus laste ees. Kaebaja ei ole

väljasaadetav, ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

8. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Kohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele,

et kaebuse eduväljavaated ei ole piisavalt suured, et õigustada siinses asjas kaebaja

vabastamist riigilõivu tasumisest. Osaliselt tuleb siiski muuta määruse põhjendusi.

9. Määruskaebusele lisatud tõendist ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2026 määrusest asjas nr 3-

26-1077 nähtub, et kaebaja on rahvusvahelise kaitse taotleja seisundis. VRKS § 363 lg 1 järgi

2(3)

3-26-1381

kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja KPK-s kinnipidamisele väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduses (VSS) väljasaadetava KPK-s kinnipidamise kohta sätestatut,

arvestades VRKS-s sätestatud erisusi. VRKS § 363 lg 5 võimaldab rahvusvahelise kaitse

taotlejal kohtuda ka perekonnaliikmega, kuid halduskohus on õigesti leidnud, et VSS ei näe

ette pikaajalise kokkusaamise võimalust. Lubatud on üksnes lühiajalised, kuni kolmetunnised

kokkusaamised (VSS § 2610 lg 4 esimene lause).

10. Õigust nõuda pikaajalist kokkusaamist ei tulene ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/33/EL art 10 lg-st 4, mis jätab liikmesriigile rahvusvahelise kaitse taotleja ning

tema perekonnaliikmete kokkusaamiste korraldamisel ulatusliku otsustusruumi. Kaebaja on

viibinud KPK-s alles lühikest aega, mistõttu ei teki põhjendatud kahtlust, et praegune

normistik võib rikkuda põhiõigusi ja olla seetõttu põhiseadusevastane.

11. PPA ja kohus on ekslikult leidnud, et kokkusaamise välistab ka asjaolu, et kokkusaamist

sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud (VSS § 2610 lg 7 p 3) ning kokkusaamist sooviva isiku

usaldusväärsuses on põhjust kahelda (VSS § 2610 lg 7 p 5). VSS § 2610 lg 8 sätestab, et sama

paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui

väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu kaalukas põhjus. PPA-l tuleb seega

kaaluda erandi kohaldamise võimalikkust, arvestades rahvusvahelise kaitse taotleja esile

toodud asjaolusid. Siinsel juhul ei ole nimetatud eksimus aga oluline, kuna taotleti pikaajalist,

mitte lühiajalist kokkusaamist.

12. Seega on vaidlustatud PPA otsus lõppjäreldustes kooskõlas kehtiva õigusega.

13. Halduskohus leidis seega kokkuvõttes õigesti, et kaebusel ei ole edulootust sellisel määral,

et see õigustaks kaebaja vabastamist menetluskuludest. Menetlusabi on põhjendatud anda siis,

kui see on kaebaja õiguste kaitseks reaalselt vajalik. Menetlusabi andmise piirangud riivavad

põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuid need on proportsionaalsed juhul, kui kohtule

esitatud nõudel pole eduväljavaateid. Põhiõiguse piirangu legitiimseks eesmärgiks võivad

muu hulgas olla menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude osalise kandmise põhimõte

(vt nt Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45; 22.11.2011 otsus asjas

nr 3-3-1-33-11, p-d 26–26.3; 29.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 29.1–29.2).

Menetlusabi tingimuste sidumine kaebuse eduväljavaadetega on põhjendatud ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt (Steel ja Morris vs. Ühendkuningriik, nr 68416/01,

15.02.2005, p 62; Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 38). Neil

kaalutlustel ei ole tarvis analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad tema maksejõuetust.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p

1 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

15. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)