Legislator Case Law & Legislation
2-24-17477/40 AI generated

2-24-17477/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-17477/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Legislator headnote

AI generated

2-24-17477/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage lump-sum settlement excessive price approximate cost estimate payment by instalments assessment of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17477

Tsiviilasi

R.M-i hagi Q.S-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

R.M-i kaebusel 3750 eurot ja Q.S-i kaebusel 3315,69

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.M-i ja Q.S-i apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.M (ik XXX), lepinguline esindaja Kuldar

Kirt

Kostja Q.S (ik XXX), lepinguline esindaja Kristjan

Okas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus muutmata.

2. Jätta R.M-i ja Q.S-i apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.M (hageja) esitas 18. novembril 2024 hagi Q.S-i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

Hageja on kostja ja Y.H tütar, kes sündis XXXX. Ta on alaealine ja kostja ei maksa tema

ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega kehtestatud miinimummääras. Hageja elab püsivalt

ema juures. Kostja hagejaga aega ei veeda või teeb seda alla seitsme päeva kuus.

Hageja nõuab igakuist elatist 287,72 eurot kuus alates 1. novembrist 2024 kuni hageja

keskkooli lõpetamiseni 10. juunil 2028, mis muutub vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatule ja lapsetoetuse muutumisele, ning tagasiulatuvalt elatist alates

novembrist 2023 kokku 3315,69 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Vastuseks kostja väidetele märgib hageja, et hageja ema ei ole takistanud kostjal hagejaga

suhelda, kostja ise ei ole vastanud hageja sõnumitele. Kostja on käinud töövõimetusest

hoolimata džuudovõistlustel ja kohati tööl. Töövõimetoetus ei ole tema ainus sissetulek.

Kostja on tegelenud ka krüptovaluutaga. Kostja varjab oma sissetulekuid, elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumi ei ole alust, kostja ei ole selleks mõjuva

põhjuse olemasolu tõendanud. Kostja ei ole nimetanud, milles tema puue seisneb ja kuidas see

takistab tal töötada. Kostjal on kohustus hankida elatise maksmiseks vajalikud vahendid.

Hageja ema on kandnud kõik hagejaga seotud kulud, sageli oma heaolu arvel. Võlg tuleb

tasuda võimalikult kiiresti, hageja ei nõustu kostja pakutud meetodiga elatise arvutamiseks.

2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Tal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus, mida ta täitis

kuni teise lapse sündimiseni. Sellest alates keelas hageja ema kostjal hagejaga suhelda, st

ülalpidamiskohustust täita.

Kostja on nõus hüvitama elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kuid palub arvesse võtta,

et on 100% töövõimetu. Tal on keskmise raskusastmega puue. Kostja oli töövõimetu ka ajal,

mille eest hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist. Kostja sissetulekuks on toetused keskmiselt

540 eurot kuus.

Kostja palub tagasiulatuva elatise summa määramisel arvestada 2023. aasta

elatusmiinimumiga ning asjaoluga, et kostjal on ka teine ülalpidamist vajav alaealine laps.

Kostja teise lapse ja hageja vahel peaks minema jagamisele summa, mis jääb alles toetustest

elatusmiinimumi lahutamisel. Elatusmiinimum kulub kostjal ravimitele, toidule, hügieenile,

transpordile ja kommunaalteenustele. Kostja palub tagasiulatuva elatise ajatada 24 kuu peale,

et selle maksmine oleks võimalik, ning siduda elatis toetuste ja jooksva aasta elatusmiinimumi

vahega.

Kostja ei pea tõendama, milles tema puue seisneb. Hageja väide, et kostja jättis 2017. aastal

elatise tasumata töövõimetuse ettekäändel, on paljasõnaline. Hageja väited kostja sissetuleku

kohta on oletuslikud. Kostjal puudub ligipääs Soome pangakontole, ligipääsu taastamiseks

tuleb sõita Soome, milleks kostjal ei ole piisavalt raha. Kostja ei ole tegelenud krüptorahaga.

Hageja esitatud sõnumitel puudub seos kostjaga, sellele tuginedes ei saa väita, et kostja

sissetulek oleks suurem kui pension ja toetus. Kostja suhtes on käimas neli täitemenetlust.

6. märtsi 2025 kohtuistungil oli kostja nõus tasuma tagasiulatuva elatise 12 kuu jooksul, 20.

märtsil 2025 kohtule saadetud vastuses palus summa ajatada 65 kuuks ja vähendada igakuist

elatist 97,10 euroni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. septembri 2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni, samuti mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise 3315,69 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus poolte kanda.

Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus tasuda hagejale igakuist elatist alates 1. novembrist

2024. Kostja ei ole elatist maksnud alates novembrist 2023, tal on puuduv töövõime ja teine

alaealine laps. Kostjale makstakse töövõimetoetust ja puude toetust 593,22 eurot kuus.

Kostja ei lükanud ümber hageja väidet, et kasutab arveldamiseks jätkuvalt välisriigi

krediidiasutuses olevat kontot. Kostja ei tõendanud oma väljaminekute suurust. Ei ole usutav,

et inimesel ei ole igakuiseid püsikulutusi (nt toidule, eluasemele, sideteenusele jms).

Maakohus luges tuvastatuks, et kostja sissetulekuteks on töövõime- ja puude toetus ning

lisasissetulekud, mida kostja ei ole kohtule avaldanud. Arvestades, et kostjal on puuduv

töövõime, lisasissetulekud ja tema ülalpidamisel on teine alaealine laps, mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 1. novembrist 2024 kui hageja

täisealiseks saamiseni.

Aja eest 1. novembrist 2023 kuni 30. oktoobrini 2024 mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja tagasiulatuva elatise 3315,69 eurot, tuginedes elatise väljamõistmise üldsätetele.

Kostja sellele summale vastuväiteid ei esitanud, vaid on avaldanud valmisolekut maksmiseks.

Ka ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid sel ajavahemikul tema rasket

majanduslikku olukorda.

Maakohus selgitas, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. septembri 2025

otsuse tühistamist osas, milles tagasiulatuv elatis mõisteti temalt välja ühe maksena, palub

ajatada maksed 48 kuu peale ja määrata igakuise elatise maksetähtpäevaks iga kuu 10.

kuupäev.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kostja tõendid ja ajatamise

taotlused arvestamata. Kostja sotsiaaltoetus ja invaliidsuspension laekuvad iga kuu kindlal

kuupäeval, kuid maakohtu otsusega on tekkinud olukord, kus kostja peab tasuma elatise enne

tema ainukese sissetuleku laekumist.

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata,

maakohus ei ole materiaal- ega menetlusõigusnorme rikkunud.

Kostja ei taotlenud maakohtus otsuse täitmise korra kindlaksmääramist ega esitanud muid

sarnaseid taotlusi. Asjas on ka tuvastatud, et kostja on oma sissetulekuid varjanud. Kostja ei

ole vaidlustanud elatise suurust, mis näitab, et tal on raha elatise maksmiseks.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. septembri 2025

otsuse tühistamist osas, milles elatis jäeti välja mõistmata kuni hageja keskkooli lõpetamiseni

ning menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Hageja taotleb uue otsuse tegemist, millega

mõistetakse kostjalt välja elatis 250 eurot kuus alates 1. novembrist 2024 kuni hageja

keskkooli lõpetamiseni (kuni 10. juunini 2028) ning jäetakse kõik menetluskulud kostja

kanda.

Hageja nõudis elatist kuni täisealiseks saamiseni ja keskkooli lõpetamiseni tuginedes PKS §

97 p-le 2. Maakohus piirdus elatise välja mõistmisega kuni hageja täisealiseks saamiseni,

kuid ei põhjendanud, miks ta ei rahuldanud nõuet kuni keskkooli lõpetamiseni.

TsMS § 164 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest maakohus tuvastas, et

kostja ei esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Maakohus ei põhjendanud,

miks ta nimetatud sätet ei kohalda. Seda, et kostja on oma sissetulekuid varjanud, tõendab

asjaolu, et 30. septembril 2025 laekus kostja Soome Nordea pangakontolt hageja seadusliku

esindaja pangakontole 97,10 eurot, kuigi Nordea kontot ei pidanud kostja enam kasutama.

Kuna kostja käitumine põhjustas menetluse venimise ja kulud, tuleb kõik menetluskulud jätta

kostja kanda.

7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud poolte kanda.

Riigikohus on leidnud, et PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on

iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei

või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 13). Maakohus ei mõistnud seega õigesti elatist välja

kuni hageja 21-aastaseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtusse mitte seetõttu, et kostja on oma vara varjanud

(mida kostja teinud ei ole), vaid põhjusel, et kostja on jätnud hageja ees ülalpidamiskohustuse

täitmata. Tulenevalt sellest ei ole TsMS § 164 lg 3 kohaldamine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jäävad poolte kanda.

9. Kostja vaidlustab otsuse täitmise korra määramata jätmist osas, mis puudutab

tagasiulatuvat elatist, samuti igakuise elatisemakse kuupäeva. Hageja vaidlustab elatise välja

mõistmata jätmist hageja täisealiseks saamisest kuni keskkooli lõpetamiseni ja

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust ainult vaidlustatud osas. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456

lg 4).

10. Kostja heidab maakohtule põhjendatult ette, et maakohus ei lahendanud kostja taotlust

otsuse täitmise viisi määramiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole

ka alust.

10.1.

Maakohus mõistis elatise võlgnevuse 3315,69 eurot välja ühes osas. Vastupidiselt

hageja väidetule taotles kostja maakohtus läbivalt võla ajatamist. Hagivastuses ja 6. märtsi

2025 kohtuistungil palus kostja võla ajatada 24 kuuks (dtl 22, 146), 13. aprilli 2025 vastuses

ja 28. augusti 2025 kohtuistungil 65 kuuks (dtl 192, 238), kohtukõnes 24 kuuks või

alternatiivselt 65 kuuks (dtl 263).

Hageja vaidles ajatamisele 3. jaanuari 2025 ja 25. veebruari 2025 vastustes vastu (dtl 39,

118). Hageja seaduslik esindaja oli 6. märtsi 2025 kohtuistungil nõus, et elatise võlg

makstakse kahe aasta jooksul (dtl 146), kuid 4. aprilli 2025 seisukohas leidis hageja, et kostja

ajatamise taotlus on pahatahtlik ja see tuleks jätta tähelepanuta (dtl 185). Vastuses kostja

apellatsioonkaebusele märgib hageja ainult, et kostja ei ole nimetanud õigusnorme, mida

maakohus rikkus.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muu hulgas

täitmise tähtaja. TsMS § 442 lg 5 kohustab kohut otsuse resolutsiooniga lahendama poolte

veel lahendamata taotlused. Maakohus ei lahendanud kostja taotlust täitmise viisi

määramiseks ega põhjendanud ka taotluse tähelepanuta jätmist, millega rikkus

menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada.

10.2.

Täitmise viisi määramisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, sest seadus ei sätesta

taotluse rahuldamiseks mingeid eeltingimusi. Kuna TsMS § 445 lg 1 on erandnorm võrreldes

otsuse tavalise täitmisega, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu

soovitakse täitmise ajatamist (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 445 komm 3.1.1).

Kostja põhjendab täitmise ajatamise vajadust väikese sissetuleku, töövõimetuse ja teise

alaealise lapse olemasoluga, samuti Riigikohtu seisukohaga, et väljamõistetud elatis ei või

olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole

võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita

(RKTKo 17. mai 2011 nr 32-1-33-11; RKTKo 7. detsember 2009 nr 3-2-1-127-09). Samas on

Riigikohus ka leidnud, et kohus ei saa TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmist edasi lükata

pelgalt seetõttu, et kostjal on raskusi kohustuse täitmisega, kui hageja nõue on sissenõutav

(RKTKo 10. oktoober 2024 nr 2-21-20188/48, p 17).

Hageja sõnul on hageja ema kandnud hageja ülalpidamise kohustust ka kostja eest, sageli oma

heaolu arvel, mistõttu on oluline, et võlgnevus tasutaks võimalikult kiiresti ning 24 kuud ei

ole põhjendatud tähtaeg.

Küsimus on seega selles, kas 3315,69 euro maksmine ühekorraga on kostjale ebamõistlikult

koormav ja kas võla ajatamine on hageja huve arvestades mõistlik. Kohtupraktikas on

kohtuotsuse täitmise ajatamist peetud põhjendatuks ainult erandlikel asjaoludel (vt RKTKm

12. juuni 2012 nr 3-2-1-79-12, p 11; TlnRnKm 4. detsembri 2025 nr 2-22-134820/54, p 13).

10.3.

Maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses avaldanud usaldusväärseid andmeid oma

varalise seisundi kohta ja seega tõendanud enda makseraskusi. Ringkonnakohus nõustub

sellega, ka on kostja esitanud tõendeid, mis jätavad eksitava mulje tema varalisest seisust.

Lisaks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

Kohtule esitatud tuludeklaratsioonid, millest nähtuvalt ei ole kostja aastatel 2021–2024 tulu

saanud, ei ole koostatud vastava aasta lõpus, vaid vahetult enne kohtule esitamist.

Deklaratsioonidel ei ole küll kostja allkirja või muud selle koostamise ajale viitavat elementi,

kuid iga dokumendi ülaservas on näha selle Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitamise aeg.

2021., 2022. ja 2023. a deklaratsioonid, mis saadeti kohtule 7. veebruaril 2025, on MTA-le

esitatud 5. veebruaril 2025 ja 28. jaanuaril 2025 (dtl 56–76), 5. märtsil 2025 kohtule saadetud

2024. a deklaratsioon on MTA-le esitatud 22. veebruaril 2025 (dtl 136). Kuivõrd

deklaratsioonide kõigis lahtrites on nullid, ei ole ühtegi ilmset põhjust, miks kostja üldse oleks

pidanud deklaratsioone esitama. Neis ei ole märgitud ka tulu, mida kostja enda kinnitusel on

saanud – töövõimetoetus ja puude toetus, mis on küll maksuvabad. Tegemist on seega vaid

kostja enda kohtumenetluse ajal antud kinnitusega, mis ei ole kostja väidete tõendamiseks

piisavad.

Kostja esitas maakohtule Transpordiameti tõendi, millest nähtub, et kostja nimele oli 28.

maist 2012 kuni 29. aprillini 2025 registreeritud sõiduk Mazda 323, mis kustutati

liiklusregistrist kostja taotlusel 29. aprillil 2025 (dtl 211), mis oli päev pärast seda, kui

maakohus küsis kostjalt andmeid tema varalise seisu, mh sõidukite kohta (dtl 201). Kostja on

seega asunud kohtumenetluse ajal oma vara varjama.

Lisaks väitis kostja maakohtus, et tal puudub ligipääs Soome Nordea panga kontole (dtl 80,

134). Samas nähtub tema enda esitatud kontoväljavõtetest, et pank on need talle saatnud iga

kuu alguses eelmise kuu kohta, vähemalt oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025 (dtl 156–161).

Kostja elukaaslane on teinud kontole ülekandeid, raha on edasi kantud A.H. (dtl 156, 157,

161), kontole on makstud intressi, mis intressi summa ja kontojäägi põhjal ei saa olla samal

kontol olevate vahendite järgi arvestatud (dtl 158). Ka on kostja teinud hageja emale 1.

oktoobril 2025 Nordea pangast ülekande (dtl 300).

Eelnevale lisaks on toimikus tõendid selle kohta, et kostja SEB Panga konto on arestitud (dtl

143) ja tema ametlik sissetulek laekub elukaaslase kontole (dtl 32). Kostja enda sõnul on tema

suhtes on käimas neli täitemenetlust (dtl 177). Nende asjaolude pinnalt kogumis on usutav, et

kostja tegeleb võlgade maksmise vältimiseks oma vara ja sissetuleku varjamisega ning tema

esitatud andmed väikese sissetuleku kohta ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ole menetluse ajal

tasunud elatist ka ulatuses, milleks ta enda väitel on suuteline.

Vastuseks kostja väitele, et kui temalt elatis välja mõistetakse, suureneb lihtsalt sundtäitmisel

olevate kohustuste summa, märgib ringkonnakohus, et täitemenetluses on lapse elatisenõue

eelisõigustatud (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1). Ka

võimaldab TMS § 132 lg 11 lapse elatisenõude katteks arestida suurema osa võlgniku

sissetulekust kui muude nõuete katteks.

10.4.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole eelnevast tulenevalt usaldusväärselt

tõendanud, et tema sissetulek on elatisevõla maksmiseks liiga väike, võlg on tekkinud tema

enda tegevuse tulemusena ja hageja esindaja kohtuistungil antud nõusolek võla ajatamiseks

kaheks aastaks oli antud kompromissi arutamise raames, ei ole ajatamise taotluse rahuldamine

põhjendatud. Kostja välja toodud asjaolud ei ole sellised, millest tulenevalt võiks asuda

seisukohale, et praegusel juhul peaks eelistama kostja huve hageja omadele.

11. Kostja taotleb ka igakuise elatisemakse kuupäeva muutmist. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole see taotlus põhjendatud, sest on esitatud hilinemisega.

Hageja on kogu maakohtu menetluse vältel alates hagiavaldusest palunud määrata

maksekuupäevaks iga kuu 1. kuupäev. Kostja maakohtus sellele vastu ei vaielnud ega

taotlenud muud kuupäeva ega ole apellatsioonkaebuses ka toonud esile, et kuupäeva mõjutav

asjaolu oleks muutunud pärast maakohtu otsuse tegemist. Juba maakohtus esitas kostja

Töötukassa otsuse, mille kohaselt makstakse töövõimetoetust kalendrikuu 10. kuupäevaks (dtl

27).

TsMS § 631 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese

astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses

arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha

esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

Riigikohus on leidnud, et otsuse täitmise viisi saab taotleda enne otsuse tegemist (RKTKo 30.

september 2010 nr 3-2-1-72-10, p 17). Praeguses asjas taotles hageja igakuise elatise

maksmise kuupäevaks 1. kuupäeva määramist. Kuivõrd otsuse täitmise viisi saab kohus TsMS

445 lg 1 järgi määrata ainult poole taotlusel, ei saanud maakohus omal algatusel määrata

maksmiseks muud kuupäeva ilma kostja taotluseta. Kostja maakohtus muud kuupäeva ei

taotlenud, seega ei ole maakohus kuupäeva määrates menetlusnormi rikkunud.

Ringkonnakohus märgib, et kui kostja kardab, et regulaarselt laekuv sissetulek kulub ära enne

järgmise kuu 1. kuupäeva, saab ta elatise üle kanda ka varem – kohe pärast sissetuleku

laekumist. Sellega ei rikuks ta PKS § 100 lg-st 4 tulenevat nõuet, et elatis makstakse iga

kalendrikuu eest ette.

12. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis elatise välja mõistmata kuni hageja

keskkooli lõpetamiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis elatise põhjendatult välja

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja viitab õigesti, et PKS § 97 lg 2 järgne ülalpidamisnõue ei ole PKS § 97 lg 1 järgse

nõude jätk. Alaealist last esindab elatisenõude esitamisel lapse teovõime piiratuse tõttu

vanem, täisealiseks saanud laps aga otsustab nõude esitamise ise. Lisaks ei saa kohus

olukorras, kus laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas tema täisealisena

ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud PKS § 97 p 2 järgi üldse saabuvad, tuvastada, kas

lapsel on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses (RKTKm 19. oktoober 2015 nr 3-2-1-

119-15, p 13). Täisealise lapse puhul ei kohaldu ka PKS § 101 miinimumelatise sätted.

13. Hageja meelest on maakohus menetluskulude jaotamisel jätnud alusetult kohaldamata

TsMS § 164 lg 3, mis võimaldab jätta menetluskulud kostja kanda, kui kostja on põhjustanud

menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

TsMS § 164 lg 3 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohtu

hinnangul jättis maakohus põhjendatult TsMS § 164 lg 3 kohaldamata, erandi kohaldamata

jätmist ei pea kohus eraldi põhjendama. Kostja ei esitanud küll menetluses oma vara kohta

usaldusväärseid andmeid, kuid see ei olnud menetluse alustamise põhjuseks. Hageja

avaldatust saab järeldada, et talle oli juba enne hagi esitamist teada, et kostja sissetulek ei

koosne ainult töövõimetoetusest ja puude toetusest. Hagiavalduses märgitu kohaselt esitas

hageja nõude seetõttu, et kostja ülalpidamiskohustust ei täitnud.

14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)