3-25-4490/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4490

Määruse kuupäev

12. mai 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks (otsus nr 1-9/2-25/54-2), 20.01.2025.a

käskkirja nr 2-25/1-13/17 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

2. Tagastada kaebus Tartu Vangla 20.01.2025.a käskkirja

nr 2-25/1-13/17 tühistamise ja vanglaametniku karistamiseks

kohustamise nõuetes.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajale edastatakse

määruse tõlge vene keelde.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 16).

Asjaolud

1. Kaebaja Nikolai Lilitškin esitas 30.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse

nõueteks on mõista Tartu Vanglalt välja 1000 eurot moraalse kahju tekitamise - solvamise,

reputatsiooni hävitamise, isiklikku ellu sekkumise ja personali tegevusetuse eest. Samuti

tühistada noomitusega karistamise akt 2-25/1-13/17 või kohustada vanglat karistama

vanglaametnikku distsiplinaarkäskkirjaga sama tegevuse eest.

Kaebaja kirjeldas, et teine kinnipeetav palus oma kambris valguse välja lülitada, kuid pärast

seda kui kaebaja seda tegi, hakkas kinnipeetav karjuma, et valgus sisse lülitataks. Selle eest

karistati kaebajat noomitusega. Vanglaametnik lülitab regulaarselt kaebaja kambris valgust

välja. Kaebaja esitas vaide, kuid ei ole vastust saanud.

Kahju hüvitamise nõude aluseks on, et sektoris on korralagedus ja lärm, see rikub rahu,

puhkust ja und. Kaebaja esitas selle kohta kaebuse nr 2-2/2-25/170-2. Teised kinnipeetavad

on kaebajat solvanud ja ähvardanud. Vangla ei reageeri kaebaja avaldustele. Kaebaja viitas

kohtueelse menetlusena 30.01.2025.a taotlusele nr 1-9/2-25/54-1 ja väitis, et ei ole saanud

vastust. Samas viitas kaebaja ka dokumendile kuupäevaga 09.05.2025, mis on kaebusele

lisatud, s.o otsusele, millega vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse.

Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist, riigi õigusabi ja menetlusabi tõlkimiseks.

Kaebusele on lisatud:

- kaebaja venekeelne avaldus, mis on registreeritud 30.01.2025 numbriga 1-9/2-25/54-1;

- vastustaja 09.05.2025.a otsus nr 1-9/2-25/54-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise kohta. Otsusest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse

30.01.2025, see edastati tõlkimiseks ja eestikeelne tõlge saabus 17.02.2025. Kaebaja

taotles kahju hüvitamist alusel, et kaebaja kolme avaldust, mis registreeriti 08.01.2025

numbriga 2-2/2-25/170-1, ei ole sisuliselt läbi vaadatud. Kaebaja selgituste põhjal tegi

kaebaja viidatud avaldustes etteheiteid seoses sellega, et kaaskinnipeetav tekitab kambris

müra, kaaskinnipeetavad panid augustis 2024 toime rikkumisi kaebaja suhtes (solvamine,

tagakiusamine, provokatsioon, ähvardused), kaebaja on esitanud seoses eeltooduga

pöördumisi inspektor-kontaktisikule (s.h andnud üle ümbrikke edastamiseks

julgeolekuosakonnale) ning vastustaja ei ole kohaselt reageerinud. Vastustaja selgitas, et ta

käsitles avaldusi märgukirjadena ja jättis need läbi vaatamata, kuna avaldused olid

võõrkeelsed. Etteheited vanglaametniku tegevusele kaebaja pöördumiste lahendamisel ei

ole põhjendatud. Vastustaja ei ole toiminud õigusvastaselt. Vastustaja ei ole põhjustanud

kaebajale ebameeldivusi või üleelamisi, mida saaks käsitleda väärikuse alandamisena.

2. Vastustaja esitas vastusena kohtunõudele täiendavalt:

- 20.01.2025.a käskkirja nr 2-25/1-3/17 ja distsiplinaarmenetluse materjalid (20.01.2025.a

distsiplinaarmenetluse protokoll nr 2-25/1-5/13, 20.12.2024.a ettekanded nr 2-24-3924 ja

2-24-3937, 16.01.2025.a teade distsiplinaarmenetluse alustamise kohta). Käskkirjaga

tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 4.4 (kinnipeetaval on keelatud ...

vajutada ilma mõjuva põhjuseta väljaspool oma elukambrit ükskõik millisele nupule ja

lülitile) rikkumises kahel korral ja määrati distsiplinaarkaristuseks noomitused. Käskkirja

kohaselt toimusid kaebajale ette heidetavad distsiplinaarsüüteod 20.12.2024 kell 08:45 ja

16:12, kaebajale heideti ette tulede kustutamist kambris 302, kus paiknes üksinda

kinnipeetav M. Kärt;

- kaebaja võõrkeelse vaide nr 1-8/2-25/36-1.

Vastustaja teavitas, et 09.05.2025.a otsus nr 1-9/2-25/54-2 toimetati kaebajale kätte

13.05.2025. Käskkirja nr 2-25/1-3/17 peale esitas kaebaja võõrkeelse vaide, vastustaja edastas

vaide tõlkesse 03.03.2025, tõlkest ei ole vaie tagasi tulnud ning suure töökoormuse tõttu ei

pannud ametnikud seda tähele. Seetõttu jäi kaebaja vaie õigeaegselt lahendamata.

Kohtu seisukoht

3. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuses järgmised nõuded.

3.1. Hüvitada mittevaraline kahju 1000 eurot. Kohustusliku kohtueelse menetlusena tugines

kaebaja 09.05.2025.a otsusele nr 1-9/2-25/54-2.

Hüvitamisnõude aluseks on, et vastustaja ei ole kohaselt lahendanud etteheiteid, mille kaebaja

tegi 08.01.2025.a avalduses nr 2-2/2-25/170-1 - ei ole takistanud müra tekitamist kambris

ning ei ole kohaselt reageerinud sellele, kui teised kinnipeetavad käituvad kaebajat riivaval

viisil. Kaebuse aluseks saab olla vastustaja tegevus või tegevusetus, mitte kinnipeetavate

tegevus. Kaebaja algse avalduse nr 2-2/2-25/170-1 eesmärgiks saab pidada seda, et vastustaja

sekkub teiste kinnipeetavate tegevusse, mida kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks. Kahju

hüvitamise taotluse aluseks on, et kaebaja hinnangul ei ole vastustaja tema avaldust kohaselt

lahendanud.

3.2. Tühistada 20.01.2025.a käskkiri nr 2-25/1-3/17. Alternatiivselt kohustada vastustajat

määrama vanglaametnikule distsiplinaarkaristus kaebaja kambris valguse kustutamise eest.

Menetluse lõpetamine hüvitamisnõudes

4. Kohus lõpetab menetluse määruse punktis 3.1 toodud hüvitamisnõudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kaebetähtaeg hüvitamisnõudes on kindlaks määratud erinormiga, riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lõikega 2. See säte ütleb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või

viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks.

Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale võõrkeelsena 30.01.2025. Vastustaja

09.05.2025.a otsusest nr 1-9/2-25/54-2 nähtub, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus saabus

tõlkest 17.02.2025. Tähtaeg taotluse lahendamiseks oli RVastS § 18 lg 1 alusel kaks kuud

taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates, s.o 17.04.2025. RVastS § 18 lg 2 sätestatud 30

päeva pikkuse kaebetähtaja viimane päev oli 19.05.2025 (17.05.2025 oli laupäev).

Kaebaja ei esitanud kaebust kaebetähtaja jooksul. Vastustaja lahendas kaebaja kahju

hüvitamise taotluse hilinemisega 09.05.2025 ja kaebaja sai otsuse kätte 13.05.2025 (dtl 65).

Kaebaja ei esitanud kaebust ka 30 päeva jooksul selle otsuse kättesaamisest. Kaebaja esitas

kaebuse 30.11.2025 (dtl 17). Tegemist on kaebetähtaja olulise ületamisega.

5. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse

tähtaegseks esitamiseks. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses

osalemisel, s.h hüvitamiskaebuste esitamisel halduskohtule. Kohtute infosüsteemi järgi esitas

kaebaja ajavahemikul 01.02-31.07.2025 Tartu Halduskohtule viis kaebust. See näitab, et

kaebajal ei olnud takistusi kaebuse esitamiseks kaebetähtaja jooksul. HKMS § 71 lg 1

sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad. Kohus ei anna seda

arvestades kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

6. Kaebetähtaja ületamise korral ei vaja käsitlemist küsimus, kas vastustaja tõlgendas

kohtueelses menetluses kaebaja nõude alust õigesti. Kohus seetõttu üksnes märgib lühidalt, et

kohtu hinnangul oli vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks mitte märgukirjale

vastamata jätmine, vaid asjaolu, et vastustaja ei ole kohaselt reageerinud kaebaja etteheidetele

seoses teiste kinnipeetavate tegevusega, mis mõjutab kaebajat.

7. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada sama nõuet samal alusel (HKMS

§ 43 lg 1 p 2).

Kaebuse tagastamine tühistamis- ja kohustamisnõudes

8. Määruse punktis 3.2 nimetatud tühistamisnõudes on kaebus esitatud tähtaegselt, kuna

kaebetähtaega reguleerib üldnorm ehk HKMS § 47 lg 3. See säte ütleb, et kui nõuet

kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud

tähtaja möödumisest arvates. Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas vaide 25.02.2025 ning see

on lahendamata.

Vastustaja on ära toonud vaide registreerimise kuupäeva. Vaide esitamise kuupäev on

18.02.2025 (dtl 62).

9. Kohus tagastab kaebuse 20.01.2025.a käskkirja nr 2-25/1-3/17 tühistamise nõudes HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kaebajale määrati 20.01.2025.a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitused. Tegemist on

kergeima võimaliku vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristusega.

Praeguseks on distsiplinaarkaristused VangS § 65 lg 5 alusel kustunud (kaebaja esitas

tühistamiskaebuse käskkirja andmisest oluliselt hiljem). Sel juhul on käskkirja tegelik mõju

kaebaja õigustele oluliselt vähenenud.

Ka pärast distsiplinaarkaristuse kustumist saab toimunud sündmust arvesse võtta kaebaja

iseloomustamisel ning kaebajast lähtuva riski hindamisel. See mõju ei ole kohtuasja

asjaoludel piisav kaebuse sisuliseks menetlemiseks. Vaidlust sündmuse toimumise üle ei ole -

kaebaja avaldas distsiplinaarmenetluses ja kohtule esitatud kaebuses, et ta kustutas teise

kinnipeetava kambris tule, kuid põhjendas seda teise kinnipeetava sooviga. Sündmuse

toimumise faktiga saab kaebaja iseloomustamisel arvestada olenemata sellest, kas

vaidlustatud käskkiri on tühistatud või mitte. Kohtupraktikas on jaatatud seda, et

distsiplinaarkaristuse kustumine vähendab oluliselt kaebaja õiguste võimaliku riive ulatust

(Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2025.a määrus asjas 3-22-590 p 14).

10. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Nagu eespool öeldud, puudub vaidlus selles, et

kaebaja pani toime talle ette heidetavad teod. Selline tegevus on Tartu Vangla kodukorra p 4.4

alusel kinnipeetavale keelatud. VangS § 63 lg 1 järgi võib vangla sisekorraeeskirjade nõuete

süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, s.h noomitust. Kaebajat on

distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud. Kaebajale on distsiplinaarmenetluse protokolli

tutvustatud. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud karistamise ja karistuse kaalutlused, s.h

on arvesse võetud, et tegemist ei ole raske rikkumisega, kaebajal ei olnud kehtivaid

distsiplinaarkaristusi ja ta tunnistab oma süüd. Määratud on kergeim mõjutusmeede ehk

noomitus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega.

Asjakohatu on kaebaja argument, et vanglaametnikud on ka ise kambris tulesid kustutanud.

Kodukorra p 4.4 kehtestab keelu kinnipeetavale, mitte vanglaametnikule.

11. Kohus tagastab määruse punktis 3.2 nimetatud alternatiivse ehk vanglaametnikule

distsiplinaarkaristuse määramiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglaametniku suhtes ei tekita, muuda ega

lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi ning selle eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

ametniku suhtes järelevalve-, distsiplinaar- vms menetluse läbiviimist või ametniku

karistamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024.a määrus asjas 3-24-752).

12. Kokkuvõttes lõpeb kohtuasja menetlus tervikuna, kuna hüvitamisnõudes on menetlus

lõpetatud ning tühistamis- ja alternatiivses kohustamisnõudes on kaebus tagastatud.

Taotluste lahendamine

13. Menetluse lõppemise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks või muud menetluslikud taotlused (näiteks taotlused tõendite kogumise kohta).

14. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1

p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on pikaajaline ja

ulatuslik iseseisvalt halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja on kohtueelses

menetluses koostanud mahukad avaldused (vaie 22 lk, kahju hüvitamise taotlus 6 lk), milles

ta on välja toonud oma nõuded ja seisukohad. Kaebaja on koostanud ka kohtule esitatud

kaebuse ning lisanud sellele asjakohaseid dokumente. See näitab, et kaebaja on võimeline

teostama oma õigusi halduskohtumenetluses.

15. Kaebaja esitas taotluse saada kohtulahendi tõlge vene keelde ning taotluse saada

menetlusabi tõlkimise kulude kandmisel. Kohus lähtub määruse koostamisel eeldusest, et

määruse tõlgib vene keelde kohtu tõlk. Sel juhul tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus

kaebajale menetlusabi andmiseks.

16. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175

lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks