2-23-1940/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12. mai 2026

Tsiviilasja nr ja hagi ese

2-23-1940

Ehitusfirma FIDELE OÜ hagi Põhja-Sakala vald, Võhma

linn, Väike tn 14a korteriühistu vastu 12.07.2021

alltöövõtulepingust nr 20007-004 tuleneva põhivõlgnevuse

134720,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 487,97

euro ja alates 03.02.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

viivise 0,07 % päevas põhivõlgnevuselt (134720,40 eurot)

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrist kustutatud) (registrikood:

10917165)

Kolmas isik hageja poolel

LuxCraft OÜ (registrikood: 12844720, asukoht: Pärnu mnt

129c/2, Tallinn)

Hageja ja kolmanda isiku ühine

lepinguline esindaja

jurist R. F. Ratio Legis, e-post: )

Kostja

Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Väike tn 14a korteriühistu

(registrikood: 80424317)

Kostja lepinguline esindaja

jurist Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ; e-post: )

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-23-1940 menetlus.

2. Jätta hagi läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtumäärus kätte kolmanda isiku ja kostja lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS §§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja Ehitusfirma FIDELE OÜ on esitanud kohtusse hagi Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Väike tn

14a korteriühistu vastu 12.07.2021 sõlmitud töövõtulepingust nr 21013 tuleneva põhivõlgnevuse

134720,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 487,97 euro ja alates 03.02.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni viivise 0,07 % päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmiseks (dtl 65-70). Kostja esitas 14.04.2023

kohtusse täiendava vastuse hagile ning vastuhagi (dtl 125-135), mille kohus jättis 27.05.2024 määrusega

hageja pankroti tõttu läbi vaatamata (dtl 803-805). Kohus rahuldas 19.09.2024 määrusega kolmanda isiku

alternatiivtaotluse ja kaasas LuxCraft OÜ käesoleva tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna hageja

poolel. Kohus rahuldas 25.11.2024 määrusega kostja taotluse ja peatas menetluse kuni

pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja poolt hageja vastu suunatud nõude tunnustamisega

seotud kohtulahendi jõustumiseni.

2. Kostja andis kohtule 30.03.2026 teada, et hageja pankrotimenetlus on raugenud ja hageja on

25.03.2026 äriregistrist kustutatud (dtl 868-874, s.o raugemise määrus ja registrikaardi väljavõte). Kostja

taotleb Riigikohtu lahendile tuginedes, et hagi tuleks jätta läbi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel vaatamata.

Kostja toob välja, et kolmas isik on 19.09.2024 määrusega kaasatud menetlusse hageja poolel ning

hagejata ei saa ta iseseisvalt menetluses osaleda. Kostja on menetlusdokumendi pealkirjastanud menetluse

lõpetamise taotlusena.

3. Kolmas isik märkis 09.04.2026 seisukohas taotlusele, et jätab kostja taotluse rahuldamise otsustada

kohtu omal äranägemisel.

4. Kostja avaldas 29.04.2026 seisukohas menetluskuludele, et kuna hageja on registrist kustutatud, ei ole

võimalik hagejalt menetluskulusid välja mõista, seega on kostja ja kolmas isik sunnitud kandma oma

menetluskulud ise, välja arvatud kostja menetluskulud, mis on seotud kolmanda isiku taotlustele

vastamisega ning mis TsMS § 167 lg 3 alusel tuleb jätta kolmanda isiku kanda. Iseseisva nõudeta

kolmanda isiku kulud hüvitab tema poole vastaspool (kostja) üksnes siis, kui vastaspool peab

menetluskulud kandma vastavalt seadusele (TsMS § 167 lg 1). Antud juhul peaks menetluse lõpetamise

korral kulud kandma hageja (TsMS § 168 lg 2), mitte kostja. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama,

jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (TsMS § 167 lg 2). Kostja kulud, mis on seotud

kolmanda isiku avalduste või taotlustega, peab kostjale hüvitama kolmas isik LuxCraft OÜ (TsMS § 167

lg 3). Sellisteks kuludeks on kostja lepingulise esindaja kulu kokku 100,65 eurot (sh km) seoses

kolmanda isiku taotlustele vastamisega (55 minutit). Kostja lepingulise esindaja kulu arvestamise aluseks

on tunnitasu määr 108,80 eurot (sh km). Kostja palub mõista nimetatud kulu kolmandalt isikult välja

koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi nõuda. Kostja

kinnitab, et eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

5. Hageja ja kolmanda isiku esindaja leidis 29.04.2026 seisukohas, et menetluskulud peaksid jääma

hageja kanda. LuxCraft OÜ on iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel, kes pole kohtumenetlust

initsieerinud, mistõttu LuxCraft OÜ kanda menetluskulusid jääda ei tohiks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või

peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise üks aluseid on ära

langenud, st tsiviilasjas nr 2-22-10950 on jõustunud Harju Maakohtu 25.02.2026 määrus, millega

lõpetati hageja pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustati hageja likvideerida ning äriregistrist

kustutada, tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas uuendada. Menetlust uuendamata ei saaks kohus

TsMS § 358 lg-st 2 tulenevalt teha menetlustoiminguid, sest need oleksid tühised.

7. Järgnevalt lahendab kohus kostja taotluse, mida saab tõlgendada kui soovi jätta hagi läbi

vaatamata või alternatiivselt lõpetada menetlus (taotluse pealkiri). Olemuslikult on tegemist kahe

erineva tagajärjega taotlusega (TsMS § 423 vs § 428). Hagi läbivaatamata jätmise korral

loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu

samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hagimenetluse

lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

8. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevalt on nii Harju Maakohtu jõustunud

kohtumääruse kui ka äriregistri väljavõtte alusel (dtl 868-874) tuvastatav, et hageja on

õigusjärgluseta lõppenud.

9. Riigikohus on selgitanud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu

menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta TsMS §

201 lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe

pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st

hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada. Erinev võiks olla olukord siis, kui

lisaks lõppenud juriidilisele isikule oleks menetluses samal poolel kaashagejaid (RKTKo nr , p-

d 8-9).

10. Iseseisva nõudeta LuxCraft OÜ on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus

leiab, et nii TsMS § 213 lg 1 kui ka TsMS § 214 lg-te 1–3 sõnastusest saab järeldada, et olukorras, kus

kolmas isik on sellises staatuses, ei ole võimalik menetlust jätkata, kui tema poolel olev hageja on

lõppenud. Sellele viitab mh see, et kolmandal isikul peab olema huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks

hageja kasuks, kuid vaidlust ei saa lahendada hageja kasuks, kui hageja on menetlusosalisena lõppenud.

See, et hageja ja kolmas isik on omavahel tihedalt seotud, nähtub ka sellest, et hageja poolel tegutseva

iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik

tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle

poolel kolmas isik menetluses osaleb.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud

põhjendustel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

11. Üldreegel TsMS § 168 lg-s 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata kannab hageja

menetluskulud. Samas on käesoleval juhul hagi läbi vaatamata jätmine menetluslikest

asjaoludest tulenevalt mõnevõrra erandlikum, kuna hageja on lõppenud ja menetluskulude hageja

kanda jätmine ei oleks reaalselt täidetav. Ebaõiglane oleks jätta kõiki menetluskulusid ka kostja

kanda. Käesoleval juhul on seega põhjendatud jätta hageja lõppemise tõttu menetluskulud

vastavaid kulusid kandnud poole enda kanda. Kuna menetluskulud jäävad põhijaotusena poolte

endi kanda, sh jäävad kolmanda isiku kanda tema enda menetluskulud ja kostja kanda tema enda

menetluskulud, ei saa rakendada TsMS § 167 lg-t 3, mille kohaselt peaks kolmas isik kandma

tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui

neid ei kanna tema poole vastaspool.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik