3-25-2775/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2775

Haldusasi

X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi

kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine

ja apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-25-2775 esitatuks seaduses sätestatud

apellatsioonitähtaega rikkudes.

2. Jätta rahuldamata X taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 otsuse peale

haldusasjas nr 3-25-2775 läbivaatamatult.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõudes kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi väljastama kaebajale lõputunnistus.

2. Tallinna Halduskohus

jättis

06.03.2026 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-25-2775

3. X esitas 04.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 06.03.2026 otsus tühistamiseks ning

taotluse apellatsioonitähtaja

ennistamiseks. Kaebaja toob tähtaja ennistamise mõjuvate põhjustena välja pikaajalise

äärmiselt halva majandusliku olukorra (puudub igasugune sissetulek ja tervisekindlustus), mis

on takistanud kasutada õigusabi, tasuda dokumentide vormistamise kulusid või pöörduda

spetsialistide poole. Kaebajal endal puudub juriidiline haridus ja varasem menetluskogemus,

mistõttu on menetlustähtaegade mõistmine ja õigeaegne tegutsemine olnud raskendatud.

Kaebaja on 16 aasta jooksul järjepidevalt ja heas usus tegutsenud selleks, et talle väljastataks

lõputunnistus. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tahtlik ega tingitud hooletusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus üldjuhul esitada 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati

kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalistele

ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab

apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.

5. Siinses asjas tegi Tallinna Halduskohus kohtuotsuse avalikult teatavaks 06.03.2026.

Kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 06.03.2026 tegi halduskohus menetlusosalistele teatavaks

13.02.2026 määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas X 13.02.2026 määruse

kättesaamist samal päeval. Kuna vaidlustatud kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 06.03.2026

ning nimetatud kuupäev oli kaebajale eelnevalt teatavaks tehtud, siis oli HKMS § 181 lg-st 1

tulenevalt apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 06.04.2026. X esitas

apellatsioonkaebuse 04.05.2026 ehk pärast seaduses sätestatud edasikaebamise tähtaja

möödumist.

6. Apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse saab sisuliselt läbi vaadata,

kui ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2). Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg

1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena

käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Näitlik

loetelu mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS § 150 lg-s 1. Mõjuvaks põhjuseks peaks

üldjuhul olema mõni objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise

vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist, kuid erandlikel

juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma

käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p

16). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui apellatsioonkaebuse esitamine oli üksnes

raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-

06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1).

7. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamata jätmist pikaaegse halva

majandusliku olukorraga ning juriidiliste teadmiste ja menetluskogemuse puudumisega.

8. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole objektiivsete takistustega, mille tekkimist või

kulgemist ei saanud kaebaja ise vahetult mõjutada, vaid asjaoludega, mis olid kaebajale

oodatavat hoolsust järgides ettenähtavad ja teada juba halduskohtu otsuse teatavakstegemisel.

9. Riigikohus on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (p 19) leidnud, et küllaldane põhjus

tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu

inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui

2(3)

3-25-2775

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh

tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid

(protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja

tema kogemustest. Kaebajat ei saa küll pidada kohtumenetluses suurt kogemust omavaks,

kuid ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Lisaks ei ole apellatsioonitähtaja järgimine

õiguslikult keerukas küsimus. Halduskohtu otsuse selgitustes oli apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev (06.04.2026) kuupäeva täpsusega välja toodud. Seega oli halduskohus

kaebajat edasikaebamise korrast piisavalt teavitanud ning kaebaja pidi mõistma, millisest

hetkest hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema ja millal see lõpeb. Kui

õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta

mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Sellise võimaluse puudumisel saab isik

vajadusel koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda riigi õigusabi korras esindaja

määramist (nt apellatsioonkaebuse koostamiseks). Samuti on kohtult võimalik taotleda

menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (vt HKMS 12. peatükk).

10. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus on esitatud

hilinemisega ja kaebaja ei ole toonud esile apellatsioonitähtaja ennistamist tingivaid mõjuvaid

põhjuseid. Sellel põhjusel jääb X apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

11. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS §

187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna ringkonnakohus keeldub X 04.05.2026

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult, siis tuleb lugeda,

et apellatsioonkaebust ei ole Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 otsuse peale esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)