2-26-101486/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-26-101486

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-101486

Tsiviilasi

N.C ja W.E hagi M.A vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: N.C (isikukood XXX),

Hageja II: W.E (isikukood XXX),

Hagejate seaduslik esindaja: Z.X (isikukood XXX);

Kostja: M.A (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata N.C ja W.E hagi M.A vastu elatise nõudes.

2. Tühistada tsiviilasjas määratud kohtuistung toimumisajaga 19.05.2026. a.

3. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.X esitas 20.01.2026. a alaealiste laste N.C ja W.E nimel Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.A elatise saamiseks. Kohus tegi 21.01.2026. a M.A

makseettepaneku, mille peale viimane esitas nõudele vastuväite. Seoses vastuväite

esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 16.02.2026. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse

lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 17. 02.2026. a esitas Z.X alaealiste laste N.C (hageja I) ja W.E (hageja II) nimel Tartu

Maakohtule hagiavalduse M.A (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

hagejad Z.X-i ja kostja ühised alaealised lapsed. Kostja elab küll hagejate ja nende emaga

ühel aadressil, aga vanemate kooselu on lõppenud ja nende majanduslikud suhted on eraldi.

Kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust ja kõik hagejate kulud kannab ema Z.X.

Ajavahemikul 01.09.2025. a kuni 04.12.2025. a viibis Z.X ajutiselt eraldi elukohas, kuid

hoolitses ka sel perioodil hagejate eest ning kandis üksi nende igapäevased kulud. Hagejad

taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt nende kasuks välja elatise miinimumsummas

tagasiulatuvalt alates 01.09.2025. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

3. Kohus võttis hagi 23.02.2026. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja, M.A esitas 01.03.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja

vaidel hagile vastu. Kostja leiab, et elatise nõue tema vastu ei ole põhjendatud, sest ta elab

hagejatega koos ja annab neile ülalpidamist vahetult, sh ostab toitu ja esmatarbevahendeid.

5. Hagejad, seadusliku esindaja Z.X-i kaudu, esitasid 21.03.2026. a kohtule kirjaliku

arvamuse, milles kostja vastuväidetega ei nõustu ja jäävad hagiavalduses esitatud elatise

nõude juurde.

6. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 19.05.2026. a.

7.

12.05.2026. a esitas hagejate esindaja Z.X kohtule avalduse, milles teatab, et võtab

hagi tagasi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Hagejad seadusliku esindaja kaudu on 12.05.2026. a avaldusega hagi tagasi võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni.

Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja

nõusolekut.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt

loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle.

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis tühistab kohus asjas määratud kohtuistungi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab

hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

Hagejate esindaja ei ole avaldanud, et ta võtab hagi tagasi põhjusel, et kostja on nõude

rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohtule

ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata

hagejate poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik