3-25-4562/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4562

Haldusasi

Estonian Lines OÜ kaebus Transpordiameti 22.10.2025

ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 tühistamiseks või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja –

Estonian Lines OÜ, esindajad

vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja Kalle-Kaspar

Sepper

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Estonian Lines OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Estonian Lines OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

26.03.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-25-4562.

2. Rahuldada Estonian Lines OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määruse haldusasjas nr 3-25-4562

resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 5 ja 6. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda

Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 tühistamise nõue

tähtaegseks. Saata asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Jätta Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määruse haldusasjas nr 3-25-4562

resolutsiooni p 4 muutmata.

5. Määruse jõustumisel avaldada see tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

3-25-4562

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet kohustas 22.10.2025 ettekirjutusega nr 4-5/25/1051-1 Estonian Lines

OÜ-d (kaebaja) edastama hiljemalt 03.11.2025 kirjalik vastus Transpordiameti 22.09.2025

täiendavale järelepärimisele nr 4-9/25/783-13, millega tuli esitada:

1)

bussijuhi andmed, kes teenindas 18.07.2025 kell 10.45 väljumisel kaugliini nr 266

Tallinn–Kuressaare ühissõidukiga riikliku registreerimismärgiga 633HVY (bussijuhi nimi,

isikukood ja tööleping või muu leping ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt pdf- või

pildiformaadis väljavõte töötamise registrist (TÖR), kus on nähtavad kõik töötaja, töötamise,

peatamiste ja lisainfo, kande loomise- ning töötamise muutmise aeg, alajaotused);

2)

18.07.2025 kuupäeva kohta sõiduki riikliku registreerimismärgiga 633HVY

sõidumeeriku väljavõtte andmed (sõidu algus- ja lõpukellaaeg, läbitud vahemaad jms)

muutmata kujul;

3)

vedaja kinnitatud töökorralduslikud juhised või sisekorrareeglid, mis reguleerivad

bussijuhtide käitumist olukorras, kus pileti kontrollimine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik

(nt piletimüügisüsteemi rikke või seadme puudumise korral).

Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 750 eurot.

2. Kaebaja vastas Transpordiametile 03.11.2025 kirjaga, selgitades, miks ei ole võimalik

22.10.2025 ettekirjutuses nõutud andmeid esitada, miks ei ole nõutud andmed

järelevalvemenetluses asjakohased ning miks on andmete nõudmine õigusvastane. Kaebaja

taotles ühtlasi vabastamist ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamise kohustusest,

ettekirjutuse tühistamist või peatamist kuni uute asjaolude selgumiseni ning sunniraha

rakendamata jätmist.

3. Transpordiamet jättis 21.11.2025 vastusega nr 4-9/25/783-17 kaebaja taotluse

rahuldamata ja ettekirjutuse tühistamata ning ei vabastanud kaebajat sellega nõutud andmete

ja tõendusmaterjali esitamise kohustusest.

4. Transpordiamet tegi kaebajale 03.12.2025 sunniraha tasumise nõude nr 4-9/25/783-18.

Nõude kohaselt ei ole kaebaja 02.12.2025 seisuga 22.10.2025 ettekirjutust täitnud. Nõudega

anti sunniraha 750 eurot tasumiseks aega kuni 15.12.2025 ning hoiatati, et sunniraha tähtajaks

tasumata jätmisel edastatakse sunniraha sissenõudmiseks avaldus kohtutäiturile.

5. Kaebaja esitas 11.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 22.10.2025

ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2025 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli

põhjendada õigusvastasuse tuvastamise nõuet, selgitada kaebetähtaja järgimist, esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus ning vastata kohtu küsimustele.

7. Kaebaja oli 02.02.2026 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

Kaebetähtaeg algas 21.11.2025, mil Transpordiamet edastas kaebajale lõpliku seisukoha

ettekirjutuse täitmise küsimuses. Kaebaja tegutses enne seda heas usus eeldusel, et 03.11.2025

esitatud esmane menetlusdokument on sisuliselt vaie, ehkki dokument ei kandnud formaalselt

vaide pealkirja. Dokumendi sisust nähtub üheselt, et kaebaja vaidlustas ettekirjutuse, tuues

välja põhjused, miks ettekirjutust ei ole võimalik täita, ning paludes Transpordiametil oma

seisukohta ümber hinnata. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt on määrav pöördumise

sisu, mistõttu arvestas kaebaja, et Transpordiamet käsitleb pöördumist vaidena. Alles

21.11.2025 kirjast sai selgeks, et Transpordiamet ettekirjutust ei muuda ega loobu sellest.

2(8)

3-25-4562

Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg hakkas kulgema juba 22.10.2025 ettekirjutuse

teatavakstegemisest, palus kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebetähtaja ületamiseks esines

mõjuv põhjus, kuna kaebaja tegutses kogu menetluse vältel heas usus, püüdes ettekirjutust

täita ning selgitada selle täitmise objektiivset võimatust. Transpordiamet jätkas samal ajal

aktiivset sisulist suhtlust kaebajaga ega käsitlenud vaidlust lõppenuna. Sellises olukorras ei

saanud kaebaja eeldada, et haldusorgan on oma seisukoha lõplikult kujundanud ja edasine

suhtlus ei too kaasa haldusakti muutmist.

Vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik,

kuna see välistab ettekirjutusele tuginemise kaebaja suhtes tulevikus sarnastes olukordades.

Samuti on see vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks.

8. Transpordiamet palus jätta kaebetähtaja ennistamata. Kaebaja 03.11.2025 kirja esitas

kaebaja nimel ja volitusel vandeadvokaat. Kirja vormistusest ja sisust nähtuvalt on tegemist

kaebaja vastusega 22.10.2025 ettekirjutusele, mitte vaidega. Pöördumise esitas eriteadmisi

omav isik selgitustaotluse vormis ja Transpordiamet lähtus sellest. Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt

on Transpordiametil vastamiskohustus, mistõttu tuli kaebajale vastata. Ühestki

Transpordiameti vastusest ei saa välja lugeda kavatsust ettekirjutust muuta. Samuti ei ole amet

pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaega, vaid anti täiendav võimalus kohustus täita enne

mõjutusmeetme rakendamist. 03.11.2025 kirjas ei vaidlustanud kaebaja ameti tegevust, vaid

kirjeldas nõutud andmete puudumist ja miks ei ole andmeid üldse vaja.

9. Tallinna Halduskohus luges 26.03.2026 määrusega 22.10.2025 ettekirjutuse

tühistamisnõude esitatuks kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), lõpetas kaebuse menetluse 22.10.2025

ettekirjutuse tühistamise nõudes (resolutsiooni p 3), tagastas kaebuse 22.10.2025 ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 4), tagastas kaebajale riigilõivu 40 eurot

(resolutsiooni p 5) ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda

(resolutsiooni p 6).

Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja 03.11.2025 vastus ettekirjutusele ei olnud vaie ning

Transpordiameti 21.11.2025 vastuskiri ei olnud vaideotsus. Kuigi 03.11.2025 kirja p-s 1.8

esitatud taotlust „tühistada või peatada ettekirjutus kuni asjaolude täiendava selgumiseni“ on

võimalik tõlgendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud haldusakti

kehtetuks tunnistamise nõudena või HMS §-s 81 sätestatud haldusakti täitmise peatamise

taotlusena, keskendub kirja sisu selgitamisele, miks ei ole ettekirjutuses küsitud andmete

esitamine võimalik või miks ei tohiks Transpordiamet neid andmeid üldse küsida.

Kaebaja 03.11.2025 vastuse esitamisel on järgitud 22.10.2025 ettekirjutuses selle täitmiseks

antud tähtaega. Kuigi ettekirjutuses on selgelt toodud vaidlustamisviide, sh võimalus esitada

30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates vaie või kaebus, tuleneb nii kaebaja 03.11.2025

kirja esitamise kuupäevast kui ka pealkirjast, et tegemist on ettekirjutuse täitmise katsega,

mitte vaide või kaebusega. Samale asjaolule viitab ka sissejuhatav lause: „Käesolevaga teatab

Estonian Lines OÜ, et ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamine täies ulatuses ei ole

võimalik, sh on Estonian Lines OÜ oma 10.09.2025 dokumendiga esitanud ka vastavad

tõendid ega põhjendatud järgmistel kaalutlustel.“ Ka kaebuses kohtule kirjeldas kaebaja, et

03.11.2025 selgitas kaebaja vastustajale, et ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamine täies

ulatuses ei ole võimalik, sh on kaebaja oma 10.09.2025 dokumendiga esitanud ka vastavad

tõendid ning põhjendatud, millistel põhjustel ei ole tal võimalik Transpordiameti nõuet täita.

3(8)

3-25-4562

Seega ei käsitanud kaebaja ka ise kaebust esitades enda 03.11.2025 vastust vaidena, vaid

vastusena selle kohta, miks tal ei ole võimalik ettekirjutust täita.

Õigusteadmistega esindajalt saab eeldada eristamist, kas tegemist on põhjendustega, mis on

suunatud ettekirjutuse õigusvastasusele (mis on iseloomulik vaidele või kaebusele) või

ettekirjutuse täitmisele või selle võimatusele (mis on iseloomulik ettekirjutusele esitatavale

vastusele ja suunatud ettekirjutuse täidetuks lugemisele ja sunnivahendite rakendamise

vältimisele). Kuna kaebaja nimel esitas 03.11.2025 kirja kogenud vandeadvokaat, kes kohtule

teadaolevalt on kaebajat esindanud ka varem suhtluses ja kohtuvaidluses Transpordiametiga

(nt haldusasjad 3-22-2055, 3-23-356, 3-23-2091, 3-23-1823), ei pidanud Transpordiamet

tõlgendama 03.11.2025 kirja ka puudustega vaidena. Kaebaja varasemates kohtuasjades, kus

teda on esindanud sama esindaja, on kaebaja pöördunud kaebetähtaja jooksul tähtaegselt

kohtusse (3-22-2055, 3-23-356, 3-23-2091) või on esitanud selgesõnalise vaide ja pöördunud

pärast vaideotsuse tegemist kohtusse (3-23-1823). Seega võib kaebaja esindajalt eeldada

vilumust kaebaja seisukohtade, taotluste ja haldusmenetlustoimingute korrektsel ja selgel

vormistamisel. Kaebaja ei ole ka Transpordiametile 27.11.2025 saadetud e-kirjas maininud,

nagu oleks 03.11.2025 vastus ettekirjutusele olnud vaie, kuid on samas esitanud 03.11.2025

kirjas esitatud taotlused uuesti.

Transpordiamet on bussijuhi andmeid ja TÖR andmeid küsinud järelevalvemenetluses

järjepidevalt 31.07.2025 järelpärimises, 15.08.2025 korduvas järelpärimises ja 27.08.2025

täiendavas järelpärimises. Ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemisest samade, juba

korduvalt küsitud andmete saamiseks pidi kaebajale olema arusaadav, et Transpordiamet peab

küsitud andmeid järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluliseks ja andmete esitamise vajaduse

osas oma seisukohta ei muuda. Ettekirjutuse lõplikkusele viitab ka selles olev

vaidlustamisviide.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebetähtaega arvestada ettekirjutuse tegemisest 22.10.2025.

Kaebaja ei ole väitnud selle hilisemat kättesaamist. Seega oleks kaebus tulnud esitada

hiljemalt 21.11.2025. Kui arvestada kaebetähtaega 03.11.2025 kirjast, st et kaebaja sai

ettekirjutuse kätte hiljemalt sel päeval, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 03.12.2025. Kaebaja

esitas kaebuse kaebetähtaega ületades 11.12.2025.

Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik

juhul, kui kaebetähtaja ületamiseks esines mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Hüvitamisnõude

esitamisega viivitamist ei õigusta mistahes lootus kahju tekkimine ära hoida või see

kõrvaldada (Riigikohtu 27.11.2024 otsus nr 3-18-830, p 13) ega advokaadi õigusabi kasutava

äriühingu ekslik arusaam õigusest ja kahju tekkimise ajast (Riigikohtu 12.12.2012 määrus nr

3-3-1-59-12, p 18). Sarnaselt ei õigusta tühistamisnõude esitamisega viivitamist lootus või

ootus, et haldusorgan haldusakti muudab, kui vaiet selleks ei ole esitatud. Transpordiameti

suhtlusest kaebajaga ei saanud tekkida kaebajal ettekujutust, et ettekirjutus ei ole lõplik.

Kaebus kuulub tühistamisnõude osas ka alternatiivselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebajalt nõutakse teavet, mis tal

peab olema tavapärase majandustegevuse korral olemas. Ka juhul, kui küsitud bussijuhi

andmed olid hävinenud, on kaebajal võimalik ettekirjutuse p 1 alapunktid a ja b täita

sõidumeeriku andmete alusel, mida kaebaja peab säilitama veel vähemalt kuni 18.07.2026

(liiklusseaduse (LS) § 137 lg 1 p 1). Olukorras, kus kaebajal on võimalik välja selgitada

bussijuhi andmed, ei ole ettekirjutuse p 1 alapunktiga a nõutud seda, et kaebaja edastaks TÖR

andmete hulgas ka kolmandate isikute andmeid. Riive on väheintensiivne ka seetõttu, et

sunniraha jääb alla HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piirmäära. Kuna kaebaja on ettekirjutuse p

1 alapunkti c 08.12.2025 täitnud, ei saa kaebaja õiguste riivet pidada selles osas suureks.

4(8)

3-25-4562

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Bussijuhi nime teadasaamiseks on kaebajal võimalik

kasutada ettekirjutuses nõutud sõidumeeriku andmeid, mis peavad LS § 137 lg 1 p-des 1, 3, 4

sätestatud nõudeid arvestades kaebajal olemas olema. Kaebajale on väljastatud kaks ettevõtte

sõidumeeriku kaarti, mis võimaldavad neid andmeid alla laadida (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 2 lg 2 p j). Kui kaebajal olemasolevad andmed on

mingil põhjusel hävinud, võimaldab töökojakaart nende alla laadimist (määruse (EL) nr

165/2014 art 2 lg 2 p k). Kuna Transpordiamet ei teosta järelevalvemenetluses kontrolli juhi

töö-, sõidu- ja puhkeaja ning selle üle arvestuse pidamise nõuete täitmise üle (LS § 139 lg 1 ja

2 ning § 1371), võib olla võimalik ettekirjutuse p 1 alapunktid a ja b täidetuks lugeda

Transpordiametile bussijuhi identifitseerimist võimaldavate andmete ja TÖR andmete

edastamisega. Kaebajal on võimalik olenemata arvuti hävimisest sõidumeeriku andmete

kaudu tuvastada küsitud bussijuhi isik. Konkreetse sõiduki sõidumeeriku ja kuupäeva

andmetega tutvudes on võimalik leida üles nii konkreetne sõidu ajavahemik kui ka selle sõidu

juhi nimi. Kaebaja väited, et bussijuhi andmete esitamine on võimatu arvutirikke ja arvuti

remontimise võimatuse tõttu, ei ole eluliselt usutavad. On ebausutav, et arvuti rike toimus

2025. a juulis või et selles arvutis olid just üksnes konkreetse bussijuhi ja konkreetse reisiga

seotud andmeid ning rike ei mõjutanud kuidagi kaebaja muud tegevust. Kui rike toimus juba

2025. a juulis, on arusaamatu, miks ei olnud kaebajal võimalik vastustajat sellest teavitada

31.07.2025 järelpärimisele vastates. 23.08.2025 väljastusakt/arvelt #B631 ei nähtu teavet selle

kohta, et kahjustunud oli ka arvuti andmekandja (kõvaketas vms). Kaebaja ei ole tõendanud,

et oleks soovinud arvutis olnud andmete taastamist, sh andmekandja lugemist mõne muu

arvutiga, ning et andmete taastamine ei olnud võimalik. Kui kaebaja oleks teinud

tõsiseltvõetavaid jõupingutusi ettekirjutuses küsitud bussijuhi andmete väljaselgitamiseks, sh

sõidumeeriku andmete abil, ei oleks olnud tarvidust esitada ka kõikide töötajate kohta TÖR

andmeid, vaid ainult ettekirjutuses küsitud TÖR andmed ühe konkreetse töötaja kohta.

Õigusvastasuse tuvastamine nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam vahend tühistamisnõude

esitamine (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4 koosmõjus peab tuvastamisnõue

olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui kaebaja on muude tõhusamate

õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse minetanud, ei teki kaebeõigust tuvastusnõude

esitamiseks, kui selline tuvastusnõue ei võimalda kaebaja õiguseid kaitsta. Ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebajal vältida sunniraha rakendamist. Sunnivahendi

rakendamise lubatavuse eelduseks on ettekirjutuse kehtivus, mitte selle õiguspärasus

(asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule nõuet sundtäitmise

keelamiseks esitanud. Preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei esine. Ei saa

eeldada, et vastustajalt teabe nõudmiseks ettekirjutuse saamisel ilmneksid igakordselt või

sageli samad või sarnased asjaolud andmete hävimise või kaotsimineku kohta. Vastustaja

tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi ka

seetõttu, et korrakaitsemeetmete valik ja põhjendatus sõltuvad konkreetse olukorra

asjaoludest, mis ei pruugi edaspidi samasugusena korduda. Põhjendatud huviks ei ole kaebaja

soov veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja palub 13.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2026

määrus.

Kaebus on tähtaegne. Kaebaja on 02.02.2026 vastuses halduskohtule selgitanud, et

03.11.2025 dokument oli sisult vaie. Kaebaja vaidlustas pöördumises ettekirjutuse

õiguspärasuse, esitas põhjendused selle õigusvastasuse kohta, ning taotles haldusorganilt oma

5(8)

3-25-4562

seisukoha ümberhindamist. Kaebaja väljendas selgelt tahet vaidlustada haldusakt ning

saavutada selle muutmine või kehtetuks tunnistamine. Haldusorganil lasub kohustus hinnata

isiku tahteavaldust sisuliselt ning vajadusel anda sellele õige õiguslik kvalifikatsioon ka juhul,

kui isik ei ole oma pöördumist juriidiliselt täpselt vormistanud. Halduskohus on piirdunud

formaalse järeldusega, et dokumendi pealkirjast ja esitamise ajast tulenevalt on tegemist

ettekirjutuse täitmisega. See on vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ja

kohtupraktikaga.

Transpordiamet ei käsitanud kaebaja 03.11.2025 pöördumist pelgalt ettekirjutuse täitmise

selgitusena, vaid reageeris sellele sisuliselt. Vastustaja väljendas 21.11.2025 kirjas lõplikku

seisukohta, mille kohaselt ettekirjutust ei muudeta ja sellest ei loobuta ehk kaebajalt nõuti

ettekirjutuse täitmist. Selline vastus ei ole käsitatav pelgalt selgituskirjana, tegemist oli vaide

sisulise läbivaatamisega.

Kaebaja võis õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt mõistlikult eeldada, et haldusorgan

kujundab oma lõpliku seisukoha alles pärast tema esitatud vastuväidete läbivaatamist. Kuni

lõpliku seisukoha esitamiseni ei saa pidada vaidlust haldusmenetluses lõppenuks.

Transpordiameti 21.11.2025 kiri oli esimene dokument, milles selgesõnaliselt kinnitati, et

vastustaja ei kavatse oma varasemat ettekirjutust muuta. Seetõttu oli kaebajal põhjendatud

alus käsitada seda kirja vaide lahendina ning kaebetähtaja kulg algas sellest hetkest.

Kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses selgitanud, et kaebaja ei oodanud passiivselt

haldusakti võimalikku muutmist. Kaebaja tegutses kogu menetluse vältel heas usus, püüdes

lahendada vaidlust haldusorganis ning täitis ettekirjutuse ulatuses, milles see oli võimalik.

Mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks seisnes haldusorgani käitumises, mis objektiivselt

võis jätta mulje, et lõplikku seisukohta ei ole veel kujundatud.

Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ei ole ebatõenäoline.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamine oli põhjendamatu. Halduskohus ei ole

hinnanud tuvastamisnõude lubatavuse eeldusi ega kaebaja õiguskaitsevajadust sisuliselt, vaid

on piirdunud nõude tagastamisega formaalsel alusel. Kaebaja on selgitanud tuvastamisnõude

vajadust. Olukorras, kus tühistamisnõude osas on menetlus lõpetatud, on tuvastamisnõue

kaebaja jaoks ainuke võimalik õiguskaitsevahend vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse

kontrollimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse esitada

halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset

menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 1).

13. Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega. Kaebuse tähtaegsuse

kindlakstegemiseks tuleb esmalt selgitada, kas kaebaja poolt Transpordiametile 03.11.2025

esitatud avaldus oli vaie ning Transpordiameti 21.11.2025 vastus nr 4-9/25/783-17 otsus

vaide lahendamise kohta.

6(8)

3-25-4562

14. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Vaide sisule

esitatavad nõuded sätestab HMS § 76. Riigikohus on selgitanud, et avalduse või muu

tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku

tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või

kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks

tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust

vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Vajaduse korral peab

haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust

konkretiseerida (Riigikohtu 04.04.2003 määrus nr 3-3-1-32-03, p 16; 09.05.2008 määrus nr 3-

3-1-22-08, p 12). Kuigi siinsel juhul ei ole kaebaja pealkirjastanud oma 03.11.2025

tahteavaldust vaidena ning see on esitatud 22.10.2025 ettekirjutuse p-s 2 antud tähtajaks,

nähtub sellest siiski avaldaja selge tahe, et Transpordiamet tühistaks 22.10.2025 ettekirjutuse.

Nii on kaebaja 03.11.2025 avalduses esitanud muu hulgas taotluse „tühistada ettekirjutus kuni

asjaolude täiendava selgitamiseni“, mida saab tõlgendada HMS § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudena. Kaebaja on 03.11.2025 avalduses põhjendanud,

miks ta peab 22.10.2025 ettekirjutuse p 1 alapunktides a, b ja c nõutud andmete esitamist

õigusvastaseks ning miks rikub ettekirjutus tema õigusi (HMS § 76 lg 2 p 4). Samuti on

kaebaja selgitanud, et on eelnevalt juba esitanud tal olemasolevad tõendid (liiniluba,

sõiduplaan, piletimüügiandmed, praamipilet). Seega ei ole võimalik 03.11.2025 avaldust

käsitada pelgalt ettekirjutuse täitmise katsena. Kaebaja väljendas selles selget tahet tühistada

22.10.2025 ettekirjutus vähemalt osaliselt. Eeltoodu põhjal on 03.11.2025 avaldus käsitatav

vaidena HMS § 76 tähenduses.

15. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebaja 03.11.2025 avaldus on vaadeldav vaidena, omab

kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust, kas haldusorgan on

vaide lahendanud. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles

märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta (HMS § 86 lg 1). Vaide rahuldamata

jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse

esitamise kohta (HMS § 86 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on Transpordiameti 21.11.2025

vastus nr 4-9/25/783-17 käsitatav vaideotsusena (HMS § 86). 21.11.2025 vastusest võis

kaebaja põhjendatult järeldada, et tegemist on vastustaja lõpliku seisukohaga kaebaja

vastuväidetele. Kuigi Transpordiameti 21.11.2025 vastus ei sisalda vaidlustamisviidet, on

vastus sisuline. Selles on analüüsitud kaebaja 03.11.2025 avalduse vastuväiteid ning selgelt

välja toodud, miks vastustaja ei pea neid põhjendatuks. Taotluse viimases lõigus on välja

toodud, et kaebaja taotlus jääb rahuldamata, Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutust ei

tühistata ning kaebajat ei vabastata selles nõutud andmete ja tõendusmaterjali esitamise

kohustusest.

16. Vaidemenetluse läbimine lükkas HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kulgemise

edasi, mistõttu hakkas kaebetähtaeg kulgema Transpordiameti 21.11.2025 vastuse nr 4-

9/25/783-17 kaebajale teatavaks tegemisest (HKMS § 47 lg-t 2). Kaebus esitati halduskohtule

11.12.2025, seega HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Eelneva põhjal ei olnud

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks alust.

17. Alternatiivsena esitatud 22.10.2025 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude

tagastas halduskohus õigesti kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on HKMS § 45 lg 2 kohaselt piiratud ning selle

võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ettekirjutuse

vaidlustamiseks on kaebajal olemas tõhusam vahend tühistamisnõude näol. Lisaks peab

tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ehk

tuvastamiskaebuse esitamine eeldab põhjendatud huvi. Haldustegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks esitatud preventiivse kaebuse puhul peab isikul olema põhjust arvata, et

7(8)

3-25-4562

täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p 10). Siinsel juhul ei ole tuvastamiskaebuse

eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium täidetud. Korrakaitsemeetme valik ja

põhjendatus sõltuvad konkreetse olukorra asjaoludest ning need ei pruugi tulevikus

samasugusena korduda. Kui kaebaja leiab, et potentsiaalne tulevikus tehtav ettekirjutus on

õigusvastane ja rikub tema õigusi, on tal võimalus see vaidlustada tühistamisnõudega. Üksnes

huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei anna tuvastamisnõude esitamiseks õigust

(Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 12).

18. Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu

26.03.2026 määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 3, 5 ja 6, ning teeb tühistatud osas uue määruse,

millega loeb kaebuse tühistamisnõudes esitatuks tähtaegselt, ja saadab asja menetluse

jätkamiseks halduskohtule. Ülejäänud osas jääb halduskohtu 26.03.2026 määrus muutmata.

19. Ringkonnakohus peab menetluse edasise käigu osas vajalikuks selgitada järgnevat. Ehkki

halduskohus on 26.03.2026 määruse põhjendavas osa p-s 8 leidnud, et kaebus kuulub

tühistamisnõude osas alternatiivselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ning toonud

esile asjakohased põhjendused, ei ole määruse resolutsioonis tühistamisnõuet tagastatud.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus selles küsimuses halduskohtu määrust tühistada ega jõusse

jätta. Samas märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ja

menetluse jätkudes on halduskohtul võimalik kaebus viidatud alusel tagastada, kuid

ringkonnakohus ise seda teha ei saa.

20. Transpordiameti ettekirjutusega nõutakse kaebajalt andmeid, mis peavad tal olema

tavapärase majandustegevuse korral olemas. Samas väidab kaebaja, et ettekirjutuse p 1

alapunktis a nõutud andmed on arvutirikke tõttu hävinud ning nende taastamine ei ole

võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on sellises olukorras 22.10.2025 ettekirjutuse

tühistamisnõude asemel kohaseks õiguskaitsevahendiks sunniraha rakendamise keelamise

nõue osas, milles ettekirjutuse täitmine on väidetavalt võimatu. Kaebaja ei ole küll sunniraha

rakendamise keelamise nõuet otsesõnu halduskohtule esitanud, kuid kaebusest on võimalik

sellist tahet järeldada – kaebaja taotles koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses

muu hulgas sunnivahendi sundtäitmise keelamist. Seega on halduskohtul menetluse

jätkamisel võimalik teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks, milles selgitada, et

kaebajal on võimalik minna 22.10.2025 ettekirjutuse tühistamise nõudelt üle sunniraha

rakendamise keelamise nõudele.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)