2-26-9777/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-9777

Tsiviilasi

P.K maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik P.K (isikukood XXX; elukoht XXX-i,

60531, XXX; e-post ).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta P.K maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Rahuldada P.K maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja P.K pankrot 12. mail 2026 kell

12.30 ja algatada P.K kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes J.V (ik XXX , Ülikooli tn 2 Tartu

51003, Tartu, e-post: , telefon 78 28 111).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. juuni 2026 kell 14.00.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 214).

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 12. mail 2027. Aruanne ja aruande

lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Jätta menetluskulud P.K kanda.

10. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

ASJAOLUD

1. P.K (avaldaja/võlgnik) esitas 30.04.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

ning 08.05.2026 ja 10.05.2026 avalduse täiendused.

Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on üks ülalpeetav. Võlgnik on töötu alates

novembrist 2025, avaldaja pidi töölt lahkuma tervislikel põhjustel. Võlgnik on üritanud leida uut

tööd. Avaldaja sissetulekukus on töövõimetoetus 430 eurot ning peretoetus 80 eurot. Igakuised

väljaminekud on 1570 eurot, millest eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) 200 eurot,

kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 100 eurot, kulutused transpordile 80

eurot, sidekulud 140 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 50 eurot ning muuks kuluks

on küttepuud 500 eurot, mille tasumisel aitab elukaaslane. Kohustusi on avaldajal 29 394,37

eurot. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

Selgituse kohaselt ei olnud alguses laenude maksmisega raskusi, sest avaldaja käis tööl. Laenu

oli kergem kätte saada, kuna maksis neid korralikult. Avaldaja pöördus laenuandjate poole, kuna

soovis lahendust, kuid lahendatud ei saanud ühtegi laenu. Nüüdseks puudub õieti sissetulek,

mille tõttu ei suuda tasuda võetud kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et P.K maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (29 394,37 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Jõustunud

kohtulahenditest, sh maksekäsud ja tagaseljaotsused, tulenevad nõuded loetakse kaitsmiseta

tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4 p 1) ning antud nõuete puhul ei pea kontrollima

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45

sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks J.V, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

7. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et J.V on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus

kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 12.05.2027. Aruanne ning

aruande lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik