2-25-128841/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-128841

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 12. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-128841

Tsiviilasi

Bondora AS hagiavaldus V. T. vastu võla nõudes

Hagihind

3 599.91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: XXX,

11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post:

XXX);

Kostja: V. T. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise aeg

12. mai 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt V. T.’lt hageja Bondora AS kasuks 3 437 (kolm tuhat nelisada

kolmkümmend seitse) eurot ja 62 senti (sh laenulepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 2 494.08 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni 852.68 eurot, viivis alates

02.01.2026 kuni otsuse tegemiseni 12.05.2026 90.86 eurot).

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 13.05.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni,

kuid kokku mitte rohkem kui 2 494.08 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud kokku summas 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 90

senti (sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 374.90 eurot (käibemaksuta)).

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (829.90 eurolt) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

1 (8)

2-25-128841

6. TsMS § 445 lg 1 alusel lubada kostjal tasuda võlgnevus koos viiviste ning

menetluskuludega kokku 4 267.52 eurot (3 437.62 + 829.90) 12 kuu jooksul alates

otsuse jõustumisest. Kohustada kostjat tasuma võlgnevus 12 osamaksega ehk

igakuiselt 355.63 eurot hiljemalt iga kalendrikuu viimasel päeval. Kohustada kostjat

koos viimase osamaksega tasuma täiendavalt ka kuni viimase osamakse tasumiseni

arvestatud viivised, millede täpne suurus selgub tasumise ajaks.

7. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Bondora AS esitas 01.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3

324.53 euro saamiseks. Kohus tegi 02.12.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas

12.12.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt jäänud

summa 1 247 eurot, mitte 3 452.55 eurot. Samuti teatas võlgnik, et juba laenu võtmisel 2018 aastal

olid võlgnikul makseraskused. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 22.12.2025 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Viru

Maakohtu 23.12.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse tegemisest, so hiljemalt 06.01.2026.

2. 02. jaanuaril 2026 esitas Bondora AS Viru Maakohtule hagiavalduse V. T. vastu 2 494.08 eurot,

viivise 852.68 eurot ning edaspidise viivise nõudes

3. Hagiavalduse kohaselt hageja ja V. T. (edaspidi kostja) on sõlminud 14.11.2019

tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kõnealuse lepingu järgi on hageja väljastanud kostjale 14.11.2019

summas 5 600.00 eurot (summa 354.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks).

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja

edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 05.12.2022, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 05.01.2023 ütlema lepingud erakorraliselt üles.

4. Hoolimata sellest, et hageja hinnangul on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline

kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel

(menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik

senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu

ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi

väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).

Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil

põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks.

2 (8)

2-25-128841

5. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 3 105.92 eurot,

mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude

(tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 2 494.08 eurot.

6. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist

tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on viivisenõue arvestatud

seadusjärgses määras 852.68 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest

kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlgnevus 2 494.08 eurot, viivis 852.68 eurot ja alates 02.01.2026 viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 555 eurot, so riigilõiv 455 eurot ja

fikseeritud õigusabikulud summas 100 eurot.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja 02.02.2026 vastuse kohaselt vaidleb ta hagile osaliselt vastu. Kostja on üldsummas peale

laenu laekumist tagastanud hagejale 4 351.98 eurot (so 1 248.02 eurot tagastamata). Kostja on

hageja esindajatele korduvalt selgitanud, et sissetulekuks on tal miinimum palk ja kostjal on

ülalpidamisel kaks last: 12.a ja 5.a. Laenu võtmisel oli kostja sissetulekuks ca 1 100 eurot

kalendrikuus. Kostjal ei ole ka märkimisväärset vara. Laenu võtmisel olid kostjal juba olulised

laenud ja rahalised raskused. Kostja võttis laenu, et kustutada juba võetud laenude võlgnevusi.

10. Kostja palus korduvalt hagejal võlga vähendada ja sõlmida kompromiss. Põhisummat laenujääk

on 1 248 eurot, kui hageja esindajad järjepidevalt nõudsid arusaamatuid ja olulisi summasid, sh

seda ei püütud isegi põhjendada. Detsembris 2024.a esitati nõue tasuda 9 221.59 eurot, märtsis

2025.a oli nõude summaks 6 297 eurot, augustis 2025.a oli nõude summaks 10 316.73 eurot.

Kostja on seisukohal, et tarbijakrediidi väljastanud hageja on jätnud kontrollimata kostja

maksevõime ja suutlikkuse tasuda laenu tagasimakseid, sh ebamõistliku intressiga. Kostja

sissetulek ning ülalpeetavate arv ei võimaldanud täiendavaid väljamakseid. Hageja on pidanud

kostja maksevõimet piisavaks, seda analüüsimata. Kostja on omakorda selle tõttu sattunud

olukorda, kus tema tulu on osutunud ebapiisavaks ja tekkisid ületamatud makseraskused. Kostja

hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimustega, mida saab

pidada tühiseks (sh ebaproportsionaalselt suur viivis). Samas kostja ei eita, et peab tagastama saadu

põhivõlgnevuse vastava osa ulatuses. Kostja on nõus seda tegema ka poolte kompromissina,

arvestades kostja majandusvõimekust (so 100 eurot kalendrikuus). Kostja rõhutab, et saab

miinimumtöötasu ning tal on kaks ülalpeetavat alaealist last.

HAGEJA SEISUKOHT

11. Hageja 04.03.2026 selgituse kohaselt on kostja väide, et ta on peale laenu laekumist tagastanud

hagejale 4 351.98 eurot, on ekslik. Hageja selgitab, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud ka teisi

lepingud, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks, sh on pooled sõlminud laenulepingu nr XXX.

Kostja on ebaõigesti arvestanud lepingust nr XXX tuleneva nõude katteks ka summad, mida ta on

tasunud endale hagejaga sõlmitud teistest lepingutest tulenevate kohustuste katteks. Ka kostja poolt

3 (8)

2-25-128841

tõendina esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et kostja on hagejale tasunud juba enne laenulepingu

nr XXX sõlmimise kuupäeva, samuti kajastab hagivastuse lisa 1_1, kuidas hageja on 02.11.2019

väljastanud summa 500 eurot selgitusega „V. T. Bondora AS Loan XXX“, millest nähtub selgelt, et

hageja väljastas antud summa käesoleva vaidluse esemeks mitteolevast laenulepingust tulenevalt.

12. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ta on kostjale laenamisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. Samas ei pea hageja oma nõude ulatust arvestades menetlusökonoomiliselt

mõistlikuks esitada täiendavaid tõendeid seoses kostja krediidivõimelisuse hindamisega. VÕS §

4034 lg 7 kohaselt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärg krediidilepingu tervikuna

tühisus, vaid krediidiandjal on õigus nõuda tagasi väljastatud krediidisumma ja seadusjärgses

määras intressi, muid tasusid tarbija ei võlgne. Hageja ongi oma nõude esitanud ulatuses, mida ta

on õigustatud kostjalt saama olenemata sellest, kas kohus peaks järeldama, et hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud või mitte. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et

hageja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja määrab maksed kooskõlas

VÕS § 403⁴ lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning

iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava

maksetähtpäevaga algse ja muudetud maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti

määratud maksed on lisa 1. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies

ulatuses vaid põhivõlga (s.t väljastatud krediidisummat), hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94

määras mitte.

13. Hageja märgib, et laenuleping nr XXX on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles

öeldud 05.01.2023. Kostja pidi seisuga 05.01.2023 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud

tagasimakseid tulenevalt lepingust nr XXX kogusummas 3 453.21 eurot (osamaksed kuni

13.05.2024), kuid kostja ei olnud selleks ajaks ühtegi makset teinud, st ta oli tasunud 3 105.92

eurot. Kostja oli jätnud tasumata tulenevalt lepingust nr XXX järgmised uuesti määratud

maksegraafikus nimetatud maksed: 15.09.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata 67,30 euro

ulatuses), 17.10.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata täielikult), 15.11.2022 makse summas

93,33 eurot (tasumata täielikult) ja 15.02.2022 makse summas 93,33 eurot (tasumata täielikult).

Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti

määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused.

MENETLUSE KÄIK

14. Kohus tegi hagejale ettepaneku vähendada põhinõuet, kuna kostja on konto väljavõtete kohaselt

teinud Trustly Group AB-le selgitusega „Bondora“ väljamakseid kokku 4 351.98 eurot.

15. Hageja ei olnud 05.05.2026 seisukohas nõus põhinõuet vähendama, sest kostja ei ole hagejale

leping nr XXX alusel sellises summas tasunud. Kostja esitatud kontoväljavõtted kajastavad ka

makseid, mida kostja on teinud hageja ja kostja vahel sõlmitus teiste (s.o käesoleva vaidluse

esemeks mitteolevate) lepingute katteks.

16. 06.05.2026 palus kohus kostjal teatada, kas ja mitu lepingut kostjal hagejaga sõlmitud on.

17.10.05.2026 teatas kostja, et temal on sõlmitud üks laenuleping Bondora AS-iga. Enne suurema

laenu väljastamist oli kostjale 02.11.2019 väljastatud väiksem laen summas 500 eurot, mis tagastati

08.11.2019 summas 531 eurot. Juba 14.11.2019 väljastati kostjale uus laen summas 5 600 eurot.

4 (8)

2-25-128841

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

19. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. Kuna nii kostja kui hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, lahendab kohus asja

kirjalikus menetluses.

20. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.11.2019 Bondora AS-iga laenulepingu nr XXX, mille

kohaselt väljastati kostjale laen summas 5 600 eurot (354 eurot arvestati lepingutasu katteks). Laen

kanti üle kostja pangakontole (dtl 90, 124, 182). Kostja on laenulepingu alusel teinud tagasimakseid

kokku summas 3 105.92 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks on põhinõude suuruseks 2 494.08

eurot. Viivist nõuab hageja summas 852.68 eurot, mis on arvestatud laenulepingu ülesütlemisest

kuni hagi esitamiseni. Samuti nõuab hageja viivist edasiulatuvalt, alates hagiavalduse esitamisest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

21. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, leides, et tarbijakrediiti väljastanud hageja on jätnud

kontrollimata kostja maksevõime ja suutlikkuse tasuda laenu tagasimakseid ning et kostja tagastanu

laenu suuremas osas ja et hagejal ei tekkinud nõudeõigust hagis nõutud ulatuses.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2

teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.

Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist

tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS

§ 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe.

24. Kostja peamiseks vastuväiteks menetluses on, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid

(Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad

5 (8)

2-25-128841

tingimused on ebaõiglased (21. detsembri 2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17. mai 2018 otsus

kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise

kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse

rikkumisest (21. aprilli 2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel

kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust,

ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (05. märtsi

2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).

25. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja

mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses. Samas on hageja juba hagiavalduses nimetanud, et ta on oma nõude esitanud viisil, kus

ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu

ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi

väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu) (dtl

65). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte täiendavat

järgimist krediidiandja poolt, kuna isegi kui kohus antud juhul leiaks, et krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ei ole, ei muutuks hagiavalduse rahuldamise ulatus.

Sealjuures on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (TrtRnKo

17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

26. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (dtl 176-181), asudes seisukohale, et ta on lepingu

XXX alusel tasunud 4 351.98 eurot, mitte 3 105.92 eurot, nagu väidab hageja. Hageja on vastanud

(dtl 186), et kostja esitatud kontoväljavõtted kajastavad ka makseid, mida kostja on teinud hageja ja

kostja vahel sõlmitud teiste lepingute katteks. Hageja on 02.11.2019 kandnud kostjale 500 eurot üle

selgitusega „Loan XXX“ (dtl 124). Kostja kinnitab, et tema ja hageja vahel on sõlmitud ka teile

laenuleping (dtl 192). Kohus leiab, et kostja esitatud maksekorralduste põhjal ei ole eristatav,

milliste lepingute katteks on kostja makseid teinud. Kõikide Trustly Group AB-le tehtud

maksekorralduste selgitustes on 10-kohaline number ja sõna „Bondora“. Ei ole võimalik eristada,

millise lepingu raames on milline makse teostatud, kuna puudub igasugune viide lepingule, selle

numbrile või muu tunnus, mis eristaks ühe lepingu raames tehtud makset teisest. Kostja ei ole

esitanud ka täiendavaid tõendeid, mis näitaksid just lepingu nr XXX raames võlgnevuse tasumist.

27. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on

korduvalt nõudnud kostjalt tema väidete tõendamist ehk laenulepingu alusel tehtud tagasimaksete

kohta tõendite ja ka tagasimaksete arvutuse esitamist (dtl 174, 190). Kostja ei ole tõendanud, et ta

laenulepingu XXX alusel hagejale 4 351.98 eurot tagasi maksis. Hageja on 04.03.2026

menetlusdokumendis selgitanud, et kostja jättis 15.09.2022 osamaksest 93,33 eurost tasumata

67,30 eurot ja kõik ülejäänud maksed alates 17.10.2022 täielikult tasumata. Seega kostjal on

täitmata tema ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, mistõttu kostja

võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 2 494.08 eurot (maksete jääk seisuga 15.08.2022 2.520.11 eurot

6 (8)

2-25-128841

- 15.09.2022 osamaksest tasutud osa 26.03 eurot) (dtl 163 – 165) ja viivise hagiavalduse

esitamiseni 852.68 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 02.01.2026 kuni otsuse tegemiseni

12.05.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 494.08 eurot

summas 90.86 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ning alates 13.05.2025 kuni

kohustuse kohase täitmiseni samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku

mitte rohkem kui 2 494.08 eurot.

28. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel rahuldab kohus hagi ilma hagi

rahuldamist rohkem põhistamata.

29. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd kostja tegelikult tunnistab nõude

tekkimist, kuid on vaidlustanud selle suurust ja palunud korduvalt maksegraafiku sõlmimist, määrab

kohus lubada kostjal tasuda võlgnevus koos viiviste ning menetluskuludega kokku 12 kuu jooksul

otsuse jõustumisest alates, millest koos viimase maksega tasub kostja ka kuni selle makse

tasumiseni arvestatud viivised, mille suurus selgub tasumise ajaks.

MENETLUSKULUD

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja on 05.05.2026 menetlusdokumendis esitanud tervikliku menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on hagejal menetluses kulunud õigsusabikulusid summas 374.90 eurot ajakuluga 6 tundi ja

17 minutit järgmiselt:



Hagiavalduse koostamine (1 tund);



Kohtumäärusega tutvumine (4 minutit);



Toimingud e-toimikus ja kliendikaustas (10 minutit);



E-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit);



E-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit);



E-kiri kostjale (suhtlus võimaliku kompromissi osas) (5 minutit);



Seisukoha koostamine hagivastusele (3 tundi 58 minutit);



Suhtlus kostjaga (15 minutit);



Kohtukirjaga tutvumine (8 minutit);



Kohtumäärusega tutvumine (48 minutit);



E-kiri kliendile: seisukoha küsimine võimaliku nõude vähendamise osas (10 minutit);



Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtunõudele vastamine (48 minutit).

Lisandub riigilõiv summas 455 eurot.

7 (8)

2-25-128841

32. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja kulud ja õigusabile kulunud aeg mõistlikud. Kohtu arvutuste järgi on aga

hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirjas toimingu „E-toimiku teavitusega tutvumine,

analüüs ja toimingud kliendikaustas (10 minutit)“ topelt, kui kokku liita kõik menetluskulude

summad, arvestades sealjuures nimetatud menetlustoimingut ühekordselt, tuleb summa hageja poolt

nimetatud 374.90 eurot. Kohus jätab seega menetluskulude nimekirjas korduvalt esitatud

menetlustoimingu tähelepanuta ja loeb menetlustoimingut ühekordselt. Hageja on tasunud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 28.11.2025 summas 107.33 eurot ja hagiavalduse

esitamisel 09.01.2026 summas 347.67 eurot, kokku 455 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 829.90 eurot, s.h riigilõiv 455

eurot ja õigusabikulud summas 374.90 eurot (käibemaksuta).

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

oma taotluses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

34. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, §

438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)