2-25-121164/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-121164

Kohtuasi

Starter OÜ hagi OÜ Hard Soft vastu töövõtulepingust

tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. märtsi 2026. a otsus

Tsiviilasja hind

253,35 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Starter OÜ 20. aprilli 2026. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Starter OÜ (registrikood 10758181), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers

Kostja: OÜ Hard Soft (registrikood 10843886),

lepinguline esindaja Ervin Nurmela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Starter OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Starter OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-121164

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Starter OÜ (hageja) esitas 03.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ Hard Soft (kostja) vastu 232,42 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule

vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.10.2025 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks

välja mõista 230 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest kuni

nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli parkimispiduri

töö kontroll ning parandused, õlivahetus ja amortisaatori liigendite vahetamine. Hageja esitas

tehtud töö eest 12.08.2025 kostjale arve nr 25300 summas 230 eurot. Arve tasumise tähtaeg

oli 13.08.2025, kostja arvet ei tasunud.

2.2. Kostja põhjendas arve tasumata jätmist sellega, et töid pole tehtud ja kulumaterjalid ei

peaks olema arvel. Hageja selgitas kostjale, et tööd on tehtud kostja soovide kohaselt. Kostja

ei ole arvet tasunud. Pooled ei leppinud kokku töö vastuvõtmises. Seega muutus hageja tasu

nõue sissenõutavaks töö valmimisest, s.o 12.08.2025 (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3).

3. Hageja loobus 06.02.2026 osaliselt hagist, sest kostja tasus hagejale 04.02.2026 õlivahetuse

eest 53 eurot.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja teavitas hagejat

14.08.2025 e-kirjaga, et ei nõustu arvega. Ainus töö, mis tehti, on õlivahetus. Kostja ei saanud

õlivahetuse eest tasuda, sest arvelt ei selgunud, kui palju maksis õli vahetamine. Kuna hageja

ei saavutanud teenuse osutamisega kokkulepitud tulemust (v.a õlivahetus), ei pea kostja

teenuse eest tasuma.

5. Harju Maakohus võttis 20.03.2026 otsusega vastu hagist osalise loobumise ja jättis

ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1120 eurot ja viivise menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5.1. Otsuse kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel

koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1.

5.2. Tõenditest nähtub, et hageja pidi tegema seisupiduri kontrolli ja paranduse, õlivahetuse ja

esimeste amortisaatorite alumiste liigendite vahetamise. Puudub vaidlus, et hageja tegi

õlivahetuse ning kostja tasus selle eest 53 eurot.

5.3. Kostja võttis töö vastu 2025. aasta augustis ja esitas 14.08.2025 arve nr 25300 osas

hagejale pretensiooni. Kostja pretensioon oli piisavalt täpne, see esitati mõistliku aja jooksul

ja see pidi hagejale olema arusaadav (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2).

5.4. Tõenditest nähtub, et kostja ei saanud hagejalt tööd, milleks seda liiki tööd tavaliselt

kasutatakse. Hageja kinnitas 14.08.2025 e-kirjas, et amortisaatorite liigendid jäid vahetamata.

Kostja esitas tõendid, et seisupiduri reguleerimine tehti 15.08.2025 kolmanda isiku poolt.

Hagejal ei ole kostja vastu nõuet tööde osas, mida hageja ei teinud. Seega tuleb hagi

põhinõude osas jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

2-25-121164

5.5. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 6

alusel hageja kanda. Hageja avaldas alles kohtumenetluses õlivahetuse töö maksumuse.

Kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et õlivahetuse hageja

tegi. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 1120 eurot (käibemaksuta). Esindaja osutas

kostjale õigusabi 7 tundi keskmise tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja

tunnitasu ei ületa õigusabituru keskmist ega kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnihinda.

Kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on kooskõlas asja mahu ning keerukusega.

Menetluskulude suurus on proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 177 eurot, seadusjärgses määras

viivis võlalt 230 eurot alates hagi esitamisest kuni 04.02.2026 ja võlalt 177 eurot alates

05.02.2026 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta mõlemas astmes kostja

kanda.

6.1. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta, et amortisaatorite liigendid jäid vahetamata

kostja tegevuse tõttu. Mehaanik selgitas kostjale liigendite maha lõikamise viisi vajalikkust,

kuid kostja ei lasknud mehaanikul nimetatud tööd teostada. Seega muutis kostja oma

korraldustega töö teostamatuks VÕS § 653 tähenduses.

6.2. Hageja esitas hagist osalise loobumise pärast kostja poolt arve tasumist, mistõttu ei saa

menetluskulud jääda täies ulatuses hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja ning TsMS §

637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 230 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega,

mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab

ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud

küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada

ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei

ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-

29-17, p 11).

2-25-121164

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi,

apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg

21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt

RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).

11. Osas, millega hageja vaidlustab menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist

maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p

6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid.

11.1. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata,

jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel õigesti hageja kanda. Hageja väide,

et kui ta poleks kohtusse pöördunud, ei oleks kostja osaliselt arvet tasunud, ei ole

põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kostja ei vaielnud kohtumenetluse eelselt ega ka

kohtumenetluses vastu sellele, et hageja tegi õlivahetuse. Õlivahetuse maksumuse avaldas

hageja kostjale aga alles kohtumenetluses ja kostjal ei olnud võimalik selle töö eest varem

tasuda. Neid asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud.

11.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

11.3. Hageja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas kostja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ringkonnakohtu ülesanne ei

ole hinnata lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes

kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

11.4. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik hageja apellatsioonkaebuses

toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda

alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas TsMS §

656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata,

kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

2-25-121164

12. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

14. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)