3-26-928/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-928

Haldusasi

A.V kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.01.2026

ettekirjutus-hoiatuse nr 6.1-1/24-1 tühistamiseks ja

sunnivahendite rakendamise keelamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kohtuasja menetlus.

2. Tagastada kaebajale määruse jõustumisel kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

4. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Nõmme Linnaosa Valitsus tegi 12.01.2026 ettekirjutus-hoiatuse nr 6.1-1/24-1, millega kohustas

XXX, Tallinn kinnistu omanikku, A.V teavitama linnaosavalitsust viivitamatult vajadusest raiuda

kinnistul asuv kuivanud kuusk ning raiuda puu hiljemalt 26.01.2026. Ettekirjutus sisaldab hoiatust,

et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha summas 960 eurot.

2. A.V esitas 30.03.2026 Nõmme Linnaosa Valitsusele ja Tallinna Halduskohtule e-kirja, milles

leiab, et ta ei nõustu haldusaktiga.

3. Kohus jättis kaebuse 01.04.2026 määrusega käiguta, kohustades kaebajat muu hulgas esitama

kohtule selge nõue.

Kaebaja esitas 21.04.2026 Tallinna Halduskohtule täpsustatud kaebuse, milles taotleb Nõmme

Linnaosa Valitsuse 12.01.2026 ettekirjutus-hoiatuse nr 6.1-1/24-1 tühistamist ja sunnivahendite

rakendamise keelamist.

Kaebaja teavitas kohut 30.04.2026, et puu on likvideeritud (dtl 117). Samaks kuupäevaks vastas

Tallinna linn eeldatava vastustajana kohtunõudele (dtl 74 jj).

4. Kohus küsis seejärel mõlemalt poolelt, sh Tallinna linnalt seisukohta, kas kohtuasja on võimalik

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna haldusakti kehtivus on muul alusel lõppenud ja kaebaja

on oma eesmärgi saavutanud (dtl 164-165). Kohus selgitas samas kirjas kaebajale menetluse

lõpetamise tagajärgi.

1(3)

Kaebaja vastas kohtule 07.05.2026, et kaebaja on keeldunud rahatrahvi tasumisest (sunniraha –

kohtu märkus) ning seda ei ole talt ka sisse nõutud. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud. Kaebaja loeb

sellega ettekirjutuse mõju ammendunuks ja kehtivuse lõppenuks. Kaebaja loeb, et ettekirjutusel

puudub seega edasine mõju kaebaja õigustele ja kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kaebaja

palub menetlus lõpetada. Kaebaja saab menetluse lõpetamise tagajärgedest aru (dtl 175-176).

Vastustaja vastas kohtule 11.05.2026, et ohtlik puu on raiutud. Seega on ettekirjutuse nõue täidetud

ning ettekirjutuse kehtivus sellest tuleneva kohustuse täitmise tõttu ammendunud. Vastustaja

kinnitab, et ei ole asunud kaebajalt sunniraha sisse nõudma ega muul viisil ettekirjutust

(sund)täitma. Vastustajal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Samas leiab vastustaja, et kuivõrd kaebaja on kaebuse esitamisel rikkunud kaebetähtaega, siis tuleb

menetlus lõpetada vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 (dtl 181-182).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4).

Kohtupraktika kohaselt saab selle normi alusel menetluse lõpetada ka juhul, kui haldusakti kehtivus

on muul põhjusel lõppenud ja/või kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Kui vastav asjaolu ilmneb

enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (lg 3).

6. Kohtu ettevalmistavas menetluses on kaebaja nõue Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.01.2026

ettekirjutus-hoiatuse nr 6.1-1/24-1 tühistamiseks ja sunnivahendite rakendamise keelamiseks.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et vaidlusalune puu on raiutud. Haldusakt kehtib kuni

haldusaktiga seatud kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Seega on

haldusakti sisuline mõju ammendunud ja selle kehtivus lõppenud haldusakti täitmise tõttu.

Haldusakti täitmise korral on ära langenud ka sunnivahendi rakendamise alus, s.o ettekirjutuse

kehtivus (ATSS § 8 lg 1). Pooled on kohtule kinnitanud, et kaebajalt ei ole sunniraha sisse nõutud

ega muul viisil asutud sunnivahendeid rakendama. Nii on ära langenud ka sunnivahendite

rakendamise keelamiskaebuse eeldused.

Eeltoodust tulenevalt on haldusakti kehtivus lõppenud ja kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning

esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. Kohus on kaebajale selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 165) ning kaebaja on

kinnitanud, et saab neist aru (dtl 176). Seega saab kohus menetluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel. Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada halduskohtule

kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).

8. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Menetluse lõpetamise tõttu HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel tuleb käesoleva määruse jõustumisel riigilõiv kaebajale tagastada (HKMS § 104

lg 5 p 4).

Pooled ei ole väitnud muude menetluskulude olemasolu (dtl 176). Seega muud võimalikud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Vastustaja on leidnud, et menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu (HKMS § 152 lg 1

p 2).

2(3)

Kohus peab haldusasja lahendama õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega (HKMS § 2 lg 1). Juhul, kui menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele lõpetamise

konkreetsest alusest tulenevalt samasugused, puudub põhjendatud vajadus asuda tegema

täiendavaid menetlustoiminguid, selgitamaks välja haldusaktide kaebajale teatavaks tegemise täpne

aeg ja muud asjaolud kaebuse kaebetähtaja järgimise kontrollimisel.

Menetluse lõpetamisest tulenevad tagajärjed ei erine sõltuvalt sellest, millisel alusel kohus

menetluse lõpetab – kummagi aluse korral on kaebajal keelatud pöörduda sama kaebusega uuesti

kohtusse (HKMS § 43 lg 1 p 2). Konkreetse asja asjaolusid arvestades ei erineks ka menetluskulude

olemas-olul nende jaotus. Kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetamise korral kannaks menetluskulud

kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Ka HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral kannaks

menetluskulud (nende pooltel olemasolu korral) siinses asjas kaebaja, kuna haldusakti

ammendumine ja kehtivuse lõpp ei olnud tingitud vastustaja tegevusest pärast kaebuse esitamist,

vaid kaebaja enda poolt ettekirjutuse täitmisest (HKMS § 108 lg 6). Ka kuulub kummalgi alusel

menetluse lõpetamise korral riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)