3-26-951/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-951 Haldusasi Y kaebus Justiitsja Digiministeeriumi kohustamiseks lõpetada Y ligipääsu sulgemine X-tee teenusele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja Y, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja Justiitsja Digiministeerium, esindaja Mari Kirs Menetluse alus ringkonnakohtus Y määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määruse peale menetlusse. 2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus muutmata. 3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus teatas 11.04.2025 Y-le , et Justiitsja Digiministeeriumi ettepanekul suletakse kaebaja ligipääs maksekäsu kiirmenetluse X-tee teenusele massAsjadeLoomine, kuna kaebaja olevat kasutanud teenust kohtule valeandmete esitamiseks. Kaebajal ei olnud pärast seda enam võimalik esitada sõnumipõhiseid maksekäsu kiirmenetluse avaldusi X-tee kaudu, kuid avalduste esitamise võimalus avaliku e-toimiku kaudu säilis.

3-26-951 2. Y esitas 01.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsja Digiministeeriumi kohustamiseks lõpetada ligipääsu sulgemine ning taastada juurdepääs X-tee teenusele. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus (EÕK), milles paluti tagada viivitamatult ligipääs teenusele. Kaebaja seisukohalt teenuse sulgemine toimus õigusliku aluseta ja kaebajat eelnevalt ära kuulamata. Teenuse sulgemine põhjustas olulist varalist kahju ja konkurentsipositsiooni halvenemist. Varem kulus X-tee teenuse kaudu 10-15 minutit umbes 25 nõude esitamiseks, kuid e-toimiku kaudu kulub kuni 15 minutit ühe nõude esitamiseks. Selle tõttu suurenes tööajakulu ligikaudu 25 korda ning ajavahemikul aprillist kuni oktoobrini 2025 jäi kohtusse esitamata hinnanguliselt 3500 nõuet summas ligikaudu kolm miljonit eurot. Kaebaja hindas laekumiste edasilükkamisest tekkinud kahju vähemalt 100 000 eurole, lisaks tõi välja täiendava tööjõukulu umbes 9400 eurot ja IT-süsteemide kohandamise kulu umbes 15 500 eurot. Kaebaja leidis, et konkurentsipositsiooni taastamine pärast kohtuvaidluse lõppu võib osutuda praktiliselt võimatuks ning seetõttu esineb pöördumatu või raskesti kõrvaldatava kahju oht. Kaebaja märkis samuti, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks avalikku huvi ega kolmandaid isikuid. Tarbijakrediidi nõuete kaitse ei ole enam asjakohane põhjendus, kuna selliseid nõudeid menetletakse nüüd tavamenetluses, mitte maksekäsu kiirmenetluses. Võlgnike õigused on menetlussüsteemis piisavalt kaitstud ning valeandmete esitamise eest näeb seadus juba ette kriminaalvastutuse. 3. Justiitsja Digiministeerium 08.04.2026 vastuses vaidles EÕK taotlusele vastu, leides, et kaebaja õigust kohtusse pöörduda ei ole piiratud, kuna avaldusi saab jätkuvalt esitada etoimiku kaudu. Vastustaja hinnangul on X-tee teenus üksnes tehniline mugavuslahendus, mille kasutamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus. Avaliku huvi on vältida ebaõigete nõuete massilist esitamist ning kaitsta kohtusüsteemi usaldusväärsust. Kaebaja väited kahju ja konkurentsipositsiooni halvenemise kohta on tõendamata ning viitas avalikele käibeandmetele, mille järgi ei olnud kaebaja käive langenud. 4. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub ülekaalukas EÕK vajadus. Kuigi X-tee teenuse sulgemine muudab maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise aeglasemaks ja kulukamaks, ei ole kaebaja võimalus kohtusse pöörduda ega avaldusi esitada ära langenud, avalduste esitamine e-toimiku kaudu on jätkuvalt võimalik. Avalduste esitamise suurem ajaja rahakulu ning sellest tulenev ebamugavus ei kujuta endast sellist pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Isegi juhul, kui õiguskaitsevajadus oleks olemas, kaalub avalik huvi tarbijate ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse kaitseks üles kaebaja huvi kasutada maksekäsu kiirmenetluse X-tee teenust väiksema ajaja rahakuluga. Ligipääs teenusele suleti põhjusel, et kaebaja oli teenuse kaudu esitanud kohtule korduvalt valevõi puudulikke andmeid. Tehnilise funktsionaalsuse 2(4)

3-26-951 kasutamine sellisel viisil kahjustab õigusemõistmise eesmärki ning maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi usaldusväärsust. 5. Y taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist. Halduskohus ei hinnanud piisavalt EÕK kohaldamise eeldusi ja selle kohaldamata jätmise tagajärgi. Kohus ei arvestanud kaebaja subjektiivse õigusega kasutada avalikku teenust. Teenus on kaebaja konkurentidele piiramatult kättesaadav. X-tee teenusele ligipääsu sulgemine põhjustab olulist varalist kahju ning kahjustab konkurentsipositsiooni. EÕK kohaldamata jätmisega kaasneb raskesti kõrvaldatav tagajärg, mis väljendub jätkuvas varalises kahjus ning kaebaja majandustegevuse ja konkurentsipositsiooni olulises halvenemises. Senise turupositsiooni taastamine pärast kohtuvaidluse lõppemist võib osutuda oluliselt raskendatuks või praktiliselt võimatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. 7. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). 8. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on vaidluse all küsimus, kas kaebaja peab saama kasutada X-tee teenust massAsjadeLoomine, esitamaks kohtule kiirmenetluses avaldusi. Tegemist on e-toimiku kõrval alternatiivse tehnilise lahendusega, mis võimaldab kohtule esitada suurel hulgal ja samaaegselt palju avaldusi. Seevastu e-toimikus tuleb avalduse andmed kanda süsteemi ja esitada need ükshaaval. Vastustaja viitab vähemalt kahes tsiviilasjas (nr 2-24-116399 ja 2-23-139885) tehtud lahendile, milles kaebaja on kohtule esitanud eksitavat teavet ja valeandmeid (dtl 17). Seetõttu võttis vastustaja 11.04.2025 kaebajalt juurdepääsu tehnilisele vahendile kuni 11.04.2028. 9. Kuna riik on sellise tehnilise võimaluse kohtusse avalduste esitamiseks loonud (vt justiitsministri 05.08.2015 määrus nr 26 „ Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“), siis tuleb selles osas jaatada ka kaebaja õigust seda tehnilist lahendust avalduste esitamiseks kasutada. Sisuliselt on kaebaja huvi kaitsta eeskätt enda õigust esitada kohtule avaldusi ühetaolistel alustel võrreldes teiste avalduste esitajatega/konkurentidega (PS § 12 ja § 15). Kaebaja saab küll kohtusse avaldusi esitada tavapärasel viisil (nt e-toimiku kaudu), aga ta ei saa seda teha enam nii mugavalt ja kiiresti kui varem ja kui teevad seda tema konkurendid. 10. Asjaolust, et vastustaja on sekkunud kaebaja õigustesse, ei järeldu, et kohus oleks pidanud kohaldama esialgset õiguskaitset ja lubama kaebajal kohtuvaidluse ajal vaidlusalust tehnilist lahendust avalduste esitamiseks kasutada. 3(4)

3-26-951 11. Küsimus on ka selles, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebaja õigustele kaasa pöördumatuid või raskeski kõrvaldatavaid negatiivseid tagajärgi. Nagu varem märgitud, siis kaebajalt ei ole ära võetud õigust pöörduda kohtusse. See õigus on tal ka siis olemas, kui ta ei saa kasutada vaidlusalust tehnilist lahendust. Tavapärasel viisil avalduste esitamine ei ole kaebajale nii mugav ja ta ei saa seda teha võimalikult väikese tööjõukuluga võimalikult suurel hulgal. Negatiivne tagajärg, mida kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovib vältida, on majanduslik. Kaebaja toob välja, et tema tööjõukulu on suurenenud 25 korda. Kaebaja sai väidetavalt varem esitada 10-15 minuti jooksul 25 nõuet, kuid nüüd kulub ühe nõude esitamiseks 15 minutit. Kaebaja toob välja, et kahju on tekkinud ca kolme miljoni euro ulatuses nii nõuete esitamata jätmise, täiendava tööjõukulu ja IT- süsteemide kohandamise tõttu. Lisaks väidab kaebaja konkurentsipositsiooni kaotust. Vastustaja vaidleb kaebaja nendele väidetele vastu, tuginedes avalikkusele kättesaadavad käibeandmetele (alates 2025. a II kvartalist ei ole käive langenud. Kaebaja 2025. a IV kvartali käive avalike andmete kohaselt ettevõtte läbi aegade kõrgeim IV kvartali tulemus, ületades 2,1 miljonit eurot). Antud kontekstis pole kaebaja väidetud negatiivsed tagajärjed piisavalt põhistatud, jaatamaks pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi (HKMS § 250 lg 2). Kohtule pole ka äratuntav, et kaebaja peaks selle tõttu, et ta ei saa vaidlusalust tehnilist lahendust kasutada, loobuma nt oma majandustegevusest või et ta kaotaks olulise turupositsiooni osa vms negatiivne tagajärg. Üksnes asjaolu, et kaebajale võivad kaasneda mõningased suuremad kulud ja väidetavalt väiksem kasum, ei saa käsitada pöördumatu õiguste kahjustamisena või raskesti kõrvaldatava tagajärjena. 12. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus. Avalikes huvides on vältida põhjendamatute, pahatahtlike jms avalduste menetlemist, kuna see võib kaasa tuua kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul (vt RKÜK 3-2-1-62-10, p 45). Kui kohus peab menetlema avaldusi, milles kajastatud teave ei vasta tegelikkusele, siis koormab see põhjendamatult mh kohtuid. 13. Kuna praeguse teabe pinnalt on kaebaja esitanud kohtule avaldusi, milles ei kajastatud tegelikkusele vastavaid andmeid, siis sellises olukorras nõuab usalduse taastamine suuremat panust ja pingutust. Näiteks kaebaja näitab veenvalt ära, et muudetud töökorralduse ja/või tehnilise lahenduse tõttu on edaspidi avalduste, mis ei sisalda tegelikkusele mitte vastavaid andmeid, esitamine kas nullilähedane või välistatud. Viimati nimetatud asjaolu on võimalik arvestada selle hindamisel, kas kaebaja puhul oli põhjendatud kohaldada just kolmeaastast õiguslikku tagajärge. Kas kaebaja on seda teinud, siis seda saab kohus vajadusel hinnata asja sisulise arutamise käigus. 14. Eeltoodust tulenevalt jääb Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)