Legislator Case Law & Legislation
2-25-22372/18 AI generated

2-25-22372/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-22372/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated
2-25-22372/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS «Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-25-22372, J Ki hagi D Ki vastu alusetult saadu tagastamise nõudes. 2. Pooled sõlmisid 12.05.2026 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. 3. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust tagastamist hageja J Ki (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).»

Keywords

AI generated
validity of arbitration clause set-off of debt opposition to debt enforcement satisfaction of claim set-off in bankruptcy set-off of claims

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv KohtuJst Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-22372 Tsiviilasi J Ki hagi D Ki vastu alusetult saadu tagastamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine; asjas menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J K (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Kostja: D K (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja J Ki (isikukood xxx) ning kostja D Ki (isikukood xxx) vahel 12.05.2026 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja D K müüb korteriomandi aadressil xxx. 1.2. Hageja J K tellib oma kulul korteriomandi väärtuse hindamise kinnisvarabüroolt 5 tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Hageja teavitab e-posti aadressile xxx hindamise päevast kostjat, et kostja saaks hindamise juures viibida. 1.3. Hindamisakti saamisel edastab hageja kostjale hindamisakti e-posti aadressile xxx. 1.4. Hageja kohustub võimaldama müüjana kostjal või kostja volitatud maakleril tutvustada kokkulepitud ajal korterit potentsiaalsetele ostjatele. 1.5. Kostja paneb xxx korteriomandi müüki hindamisaktis toodud hinnaga. 1.6. Kolme kuu jooksul alates hindamisakti kostjale edastamisest ei võõranda kostja korterit madalama hinnaga kui hindamisaktis toodud hind miinus 10%. 1.7. Korteri võõrandamistehingus lepib kostja kokku xxxga, et müügilepingust saadud tulemist täidetakse laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused. 1.8. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise järgselt saadavast müügihinna jäägist kohustub kostja andma võõrandamislepingus korralduse kanda 45%

2-25-22372 J Ki arveldusarvele nr xxx AS LHV Pangas. Kostja käsutab 55% müügihinna jäägist. 1.9. Kostja ei nõua hagejalt võõrandamistehingu notarikulude hüvitamist. 1.10. Hageja kohustub vabastama korteri 30 päeva jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest kostja poolt. 1.11. Hageja võib vabastada korteri varem, teatades sellest kostjale ette vähemalt 15 päeva ja andes kostjale üle valduse. Kostjale valduse üleandmise päevast lõpeb hageja kohustus laenulepingu teenindamiseks ja korteriomandi majandamiskulude kandmiseks. 1.12. Kostja teatab hagejale müügilepingu sõlmimisest ja korteri vabastamise kuupäevast e-posti aadressile xxx. 1.13. Laenulepingu teenindamise ja korteriomandi majandamiskulude kandmine toimub kuni korteri müügini seni kehtinud korras. 1.14. Mistahes muid nõudeid käesoleva tsiviilasja esemeks olevatest asjaoludest pooltel teineteise vastu pärast kompromisslepingust tulenevate kohustuste täitmist ei ole. 1.15. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv 1050 eurot hageja J Ki taotlusel hageja J Ki (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-25-22372, J Ki hagi D Ki vastu alusetult saadu tagastamise nõudes. 2. Pooled sõlmisid 12.05.2026 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. 3. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust tagastamist hageja J Ki (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kompromissi kinnitamine 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad 2

2-25-22372 kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. 7. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada. 9. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole 3

2-25-22372 kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 12. Lõpetada tsiviilasja 2-25-22372 menetlus.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine 13. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja J Ki (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank). 14. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 15. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 2100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1050 eurot (2100/2) hageja J Ki (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik 4