2-26-2349/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-2349

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 16.01.2026

otsusele täiteasjades nr 185/2020/3323 ja

175/2023/2287

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Rannar Liitmaa (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata X määruskaebuse lisadena esitatud tõendid.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

5. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-26-2349

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 30.01.2026 kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa 16.01.2026 otsusele, millega

kohtutäitur jättis andmata nõusoleku avaldajale annaku üleandmiseks.

2. Avaldaja, C, Y, F ja Z on 28.08.2025 surnud D pärijad. Pärandaja määras avaldajale

annakuna kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ja sõiduki Volkswagen Golf Plus (reg-

märgiga XXXXXXX). Kohtutäitur Rannar Liitma menetluses on F suhtes täiteasjad nr

185/2020/3323 ja nr 175/2023/2287. Kohtutäitur arestis 29.10.2025 nende täitemenetluste

raames F mõttelise osa D pärandvara ühisusest ning keelas selle käsutamise kohtutäituri

nõusolekuta.

3. Avaldaja esitas kohtutäiturile 18.12.2025 avalduse annaku üleandmiseks nõusoleku

saamiseks. Kohtutäitur keeldus 16.01.2026 nõusoleku andmisest. Avaldaja esitas 22.01.2026

kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 järgse kaebuse, mille kohtutäitur jättis 30.01.2026 otsusega läbi

vaatamata. Asjaolu, millele avaldaja kaebuses tugines, oli talle teada juba 21.11.2025

kirjavahetuses. Kaebuse esitamise viimane päev oli 01.12.2025 ning 22.01.2026 kaebus on

esitatud pärast kaebetähtaja lõppu.

4. Avaldaja heidab 30.01.2026 kaebuses kohtutäiturile ette testamendi täitmise takistamist.

Pärijatel on kohustus avaldajale annak üle anda. Enne 16.01.2026 tehtud otsust toimus

kohtutäituriga üksnes kirjavahetus selgituste saamiseks. Nõusoleku andmata jätmise otsuse

tegi kohtutäitur alles 16.01.2026, mistõttu oli 22.01.2026 kaebus tähtaegne.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 25.02.2026 määrusega kaebuse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

6. Maakohtu selgituste kohaselt on küsitav, kas avaldaja on kohtusse pöördunud õigel alusel.

Kohus pidas võimalikuks, et avaldajal tulnuks esitada hagi TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist

vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohus selgitas, et

kaebusest ei nähtunud kohtutäituri poolt kaebaja suhtes iseseisva täitetoimingu või otsuse

tegemist, mis oleks TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustatav. Kohtutäituri 16.01.2026 dokument ei

olnud otsus, vaid vastus avaldaja 18.12.2025 esitatud avaldusele. Samuti nõustus maakohus

kohtutäituriga, et kaebus oli esitatud hilinenult, kuna asjaolu, millele avaldaja tugines, sai talle

teatavaks juba 21.11.2025.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja kaebus

menetlusse võtta või saata asi maakohtule uuesti menetlemiseks.

8. Avaldaja leiab, et kaebetähtaeg ei saanud alata 21.11.2025, kuna tegemist ei olnud

täitetoimingute ega otsustega, millele oleks saanud kaebust esitada. Kaebetähtaeg sai avaldaja

jaoks hakata kulgema alles 16.01.2026, mil kohtutäitur jättis nõusoleku andmata.

2-26-2349

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Kohtutäitur ei nõustu määruskaebuses esitatuga ning palub määruskaebuse jätta

rahuldamata. Maakohus järeldas õigesti, et kaebus on esitatud hilinenult.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 21

ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata määruskaebusele lisatud

tõendid. Määruskaebuse esimene lisa on maakohtu vaidlustatav määrus. Kuna see määrus on

tsiviilasja toimikus, pole vaja seda tõendina esitada. Ülejäänud lisad on esitatud juba

maakohtule ning maakohus pole nende vastuvõtmisest keeldunud. Samade tõendite

teistkordseks esitamiseks pole vajadust. Elektrooniliselt esitatud tõendid eemaldatakse

tsiviilasja toimikust, kuid neid ei tagastata määruskaebuse esitajale.

13. Maakohus on määruses juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et avaldajal ei ole esitatud

kaebusega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga

selles, et kaebuse menetlusse võtmist takistas kohtutäituri otsuse puudumine või tähtaja

rikkumine. Ringkonnakohus muudab selles osas määruse põhjendusi.

14. D (surma aeg 28.08.2025) määras oma testamendis avaldajale annakuna (PärS § 56 lg 1)

kinnisasja ja mootorsõiduki. Annakuks määratud esemeid ei ole üle antud, kuna ühe

kaaspärija mõtteline osa pärandvara ühisusest on arestitud täitemenetluse raames, mida viib

läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa. Avaldaja on nõudnud kohtutäiturilt nõusoleku andmist

annaku üleandmiseks ning vaidlustanud keeldumise TMS § 217 ja § 218 korras.

15. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline, kes

saaks TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustada kohtutäituri otsuseid või tegevust täitedokumendi

täitmisel. Lisaks ei ole kohtutäituril õigust ega kohustust anda nõusolek pärandvara ühisusse

kuuluvate asjade (annakuks määratud esemete) käsutamiseks.

16. Annaku määramisest ega ka selle vastuvõtmisest ei teki annakuna määratud eseme

omandiõigust. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt

annakuks määratud eseme üleandmist (PärS § 56 lg 1 viimane lause), s.o võlaõigusliku nõude

annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks (PärS § 67 lg 1). Annaku vastuvõtmine

tähendab, et annakusaaja võtab vastu võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi

üleandmiseks ja annakust loobumine tähendab, et annakusaaja võlaõiguslik nõue annakuna

määratud eseme omandi üleandmiseks lõppeb (PärS § 64 lg 3). Avaldaja ei ole annakust

loobunud ning annakuks määratud esemeid ei ole talle üle antud. Pärandajale kuulunud

kinnisasja ja mootorsõiduki omandiõigus kuulub seega alates D surmast tema pärijate

ühisomandisse kuni selle omandiõiguse annakusaajale üleandmiseni.

17. Õige on kohtutäituri osundatu, et ta on arestinud üksnes Fle kuuluva mõttelise osa D

pärandvara ühisusest. Täitemenetluste raames ei ole arestitud üksikuid pärandvara ühisusse

kuuluvaid esemeid.

2-26-2349

18. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile PärS § 147 kohaselt

ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele

kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärijal on PärS § 148 lg 1 kohaselt õigus käsutada

temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada

pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Alles pärandvara jagamisel

määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja

kohustused jäävad igale kaaspärijale.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole annakuna määratud esemed avaldaja omandis ega arestitud F

suhtes toimuvates täitemenetlustes. Seetõttu ei ole maakohtu viidatud TMS § 222 (kolmanda

isiku vara arestist vabastamise hagi) asjakohane ja see põhjendus tuleb vaidlustatud määrusest

välja jätta.

20. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et kaebuse menetlusse võtmist

takistas kohtutäituri otsuse puudumine, kuna see oli kohtule esitatud kaebuse lisana. Lahendist

tuleb välja jätta ka maakohtu seisukoht kaebetähtaja möödalaskmise osas, kuna avaldaja ei saa

kohtutäituri tegevust TMS § 217 ja § 218 korras vaidlustada. Seetõttu pole võimalikul tähtaja

minetamisel käesoleva asja lahendamisel õiguslikult määravat tähendust.

21. Avaldajal on õigus nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist PärS § 56

lg 1 teise lause alusel ning kõigi vajalike tahteavalduste asendamist. Kui testaator ei ole

annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks PärS § 57 lg 1 teise lause kohaselt pärija(d).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus on määruskaebusele küsinud seisukohta

kohtutäiturilt. Toimikust ei nähtu, et kohtutäituril oleks määruskaebusele vastamisel

menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

23. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud osas riigilõivu

tagastamist. RLS § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on

asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub

avalduse menetlusse võtmisest. Seetõttu tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu samas summas,

mis kaebuse esitamisel, s.o 15 eurot. Määruskaebuse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu

aga 70 eurot, s.o 55 eurot rohkem.

24. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ka maakohtule kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamist, kuna kaebust ei võetud menetlusse.

25. Riigilõivu tagastab menetlusosalise taotlusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli

(TsMS § 150 lg 4). Taotlusesse tuleb märkida, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada

tuleb. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)