1-25-7213/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mail 2026. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-7213

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Inna Ombler ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Oleg Berget süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2

p 3, § 119 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. veebruari 2026. a otsus

Apellant

süüdistatava Oleg Bergeti kaitsja Sergei Politšev

Süüdistatav

Oleg Berget,

isikukood 39405160846, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Dagne Mihkels

Kaitsja

Sergei Politšev

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Jätta süüdistatava Oleg Bergeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

2. Jätta kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

1. Harju Maakohtu 18. veebruari 2026. a otsusega:

-

tunnistati Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13.06.2024 kella

01.20-01.30) ja teda karistati vangistusega 1 aasta;

-

tunnistati Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 (episood 13.06.2024 kella 20.05-

20.10) ning KarS § 119 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1

aasta 6 kuud;

-

tunnistati Oleg Berget süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati

vangistusega 6 kuud;

-

Oleg Bergetile mõisteti KarS §-de 64 lg 1 ja 63 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6

kuud vangistust;

-

Oleg Bergetile mõistetud liitkaristust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja vähendatud

1 aasta 8 kuu pikkusest vangistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 4 päeva

eelvangistust;

-

kandmisele kuuluvat karistust, 1 aasta 7 kuu 26 päeva pikkust vangistust, suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-

6235 mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 päeva vangistuse võrra ning Oleg

Bergetile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mille

kandmist hakati arvestama 18. veebruarist 2026:

-

Oleg Bergetilt mõisteti G.G kasuks välja 1800 eurot ja K.I kasuks välja 549 eurot;

-

määrati, et Oleg Bergetil tuleb kanda menetluskulu 1615,76 eurot, s.o määratud kaitsja

tasu 131,76 eurot, ekspertiisikulu 155 eurot ja sundraha 1329 eurot. Välja mõistetud

menetluskulu võimaldati Oleb Bergetil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

2.1 Oleg Bergetit on varem korduvalt varavastaste või vägivallakuritegude eest karistatud.

Viimati karistati Oleg Bergetit Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega KarS § 184 lg 1

järgi liitkaristusega 10 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1

aasta 4 kuud. Harju Maakohtu 4. oktoobri 2024 määrusega pöörati karistus kontrollnõuete ja

kohustuste rikkumise tõttu täitmisele. Oleg Berget vabanes ennetähtaegselt vanglast 18.

märtsil 2025, kuid 19. novembril 2025. a pöörati tema ärakandmata jäänud karistuse osa (3

kuud ja 9 päeva vangistust) uuesti alates 10. novembrist 2025 täitmisele. Oleg Bergeti puhul

on riskiteguriks sõltuvus mõnuainetest. Süüdistatava senisest käitumisest ei nähtu, et ta oleks

motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema.

2.2 Oleg Bergetit tuleb karistada vangistusega, sest ta pole varasematest karistustest vajalikke

järeldusi teinud. Kergemaliigilisem karistus on välistatud ka süü suuruse ja teo toimepanemise

asjaolude tõttu (spontaanne põhjuseta ründamine, valu tekitamine, varguse katse kavatsetult).

2.3 Oleg Bergeti süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta pani lühikese ajavahemiku

jooksul toime mitu tegu. Seejuures peeti ta pärast esimest, 13.06.2024 kella 01.20-01.30 toime

pandud vägivallakuritegu kinni ja vabastati, kuid süüdistatav jätkas alkoholi tarvitamist ja

pani 13.06.2024 õhtul toime uue kuriteo, mis hõlmas ka kannatanule ettevaatamatusest raske

tervisekahjustuse tekitamist. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks süüdistatav. Oleg Berget

põhjustas tervisekahjustusi kolmele kannatanule ning pani neljanda kannatanu suhtes toime

varavastase kuriteo. Vargus jäi aga katsestaadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud. Kõik

kuriteod on toime pandud katseajal.

2.4 Oleg Bergeti karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik

kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Veel on Oleg Berget nõustunud vabatahtlikult hüvitama

kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Süü suurust silmas pidades võivad karistused

jääda sanktsioonimäära keskmisest madalamale.

2.5 Oleg Bergetil tuleb talle mõistetud vangistus ära kanda. Arvestades süüdistatava

minevikukäitumist ja tema sõltuvust, pole põhjust uskuda, et ta suudaks vabaduses uute

kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Ükski eelnev

karistus ei ole Oleg Bergeti käitumist muutnud, ta on suhtunud ükskõikselt nii kohtuotsustesse

kui ka karistustesse.

3. Resolutiivosas toodud informatsiooni kohaselt lubas maakohus otsuse motiivid

kättesaadavaks teha 11. märtsil 2026 ning kinnipidamisasutuses viibivale süüdistatavale saata

kohtuotsuse koopia viivitamata pärast otsuse kättesaadavaks tegemist. Maakohus tegi otsuse

motiivid kättesaadavaks 11. märtsil 2026 ning saatis 12. märtsil 2026 süüdistatavale e-postiga.

Apellatsioon.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava Oleg Bergeti kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist

süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja mõistetud karistuse leevendamist. Menetluskulud

palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.

4.1 Mõistetud karistus on süü suurust ja tegude asjaolusid silmas pidades liiga range. Tegu on

teise astme kuritegudega ja KarS § 119 lg 1 kuritegu on ettevaatamatusest toime pandud

kuritegu.

4.2 Mõistetud karistust põhjendati mh kriminaalhooldusnõuete rikkumisega eelmise karistuse

ajal ning sõltuvusega. Neid tegureid karistusmäära juures KarS § 56 lg 1 sätestatut arvestades

arvesse võtta ei või.

5.3 Vargus katsestaadiumisse ja varalist kahju süüdistatav oma teoga ei tekitanud. Seda kohus

ei arvestanud ning 6 kuud vangistust on sel põhjusel ilmselgelt ebaproportsionaalne karistus,

mis ei vasta kuriteo toimepanemise asjaoludele ja saabunud tagajärje raskusele.

5.4 Kohus ei põhjendanud, kuidas katseajal kuritegude toimepanemine mõjutas karistuse

määramist etteheidetavate kuritegude toimepanemise eest.

5.5 Kohus küll viitas sellele, et karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta süü

tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning valmisolekut vabatahtlikult kahju hüvitada,

kuid sisuliselt neid karistuse mõistmise ei arvestanud.

5.6 Kaitsja väite kohaselt määras kohus KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifikatsiooni eest kokku 2

aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, s.o sanktsiooni keskmises määras, kuid ei põhjendanud,

miks ei määranud karistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamana.

5.7 Kuriteod olid toime pandud juunis-juulis 2024. a. Vahetult pärast seda pöörati aga

täitmisele eelmise kohtuotsuse alusel määratud karistus. Kuni käesoleva kohtuotsuse

tegemiseni kandis Oleg Berget vangistust eelmise kohtuotsuse alusel. Käesolev asi tulnuks

läbi vaadata, otsus teha ja liitkaristus mõista ajal, mil Oleg Berget kandis vangistust eelmise

kohtuotsuse alusel alates 27.08.2024. a. Kuna seda ei tehtud, peab hetkel vabaduses viibiv

Oleg Berget tulema tagasi vanglasse karistust kandma. Seega ta kandis täielikult ära eelmise

pikaajalise vangistuse ja peab uuesti kandma asuma pikaajalist vangistust käesoleva otsuse

alusel. Viivitus menetluses rikub süüdistatava õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele. Kohus

oleks pidanud seda arvestama.

Ringkonnakohtu seisukoht.

6. Kolleegium leiab, et Oleg Bergeti kaitsja apellatsioonil pole edulootust.

7. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu

kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).

8. Süü suuruse määratlemisel tõi maakohus välja, et süüdistatav pani lühikese ajavahemiku

jooksul toime eriliigilisi kuritegusid nelja erineva kannatanu suhtes. Väide, et maakohus ei

arvestanud kergendavate asjaoludega, on ainetu, sest just nende tõttu pidas kohus võimalikuks

reageerida sanktsiooni keskmäärast madalamate karistustega.

9. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et Oleg Bergeti on varem korduvalt

karistatud, mh ka varavastaste- ja vägivallakuritegude eest. Sealjuures pani süüdistatav uued

kuriteod toime katseajal. Eelmine karistus pöörati esmalt täitmisele katseaja tingimuste

rikkumise tõttu, seejärel vabastati Oleg Berget tingimisi ennetähtaegselt, kuid siis pöörati

karistus uuesti täitmisele. Maakohtu järeldus, et varasemad karistused pole eesmärki täitnud,

sest isik jätkab pidevalt kuritegude toime panemist, põhineb seega faktidel. Kuivõrd nii isiku

karistustundlikkus kui ka minevikukäitumise põhjal tehtud prognoos on tegurid, mida võib

karistuse mõistmisel arvestada (RKKKo 1-22-227 p 12), siis oligi põhjust süüdistatavat

võrreldes varasemaga mõnevõrra rangemalt kohelda.

10. Kaitsja arvutuskäik KarS § 121 (tegelikult s.h ka 119 lg 1) puhul ei ole õiguslikult

asjakohane, sest kaitsja on kõnealused karistused kokku liitnud ja saanud sel viisil tulemuseks

sanktsiooni keskmises määras karistuse, kuigi tegelikult on karistused jäänud mõlemal juhul

KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast madalamasse määra.

10. Mis puudutab kaebuse väidet, et asi tulnuks läbi vaadata ja otsuseni jõuda eelmise

karistuse kandmise ajal, siis tegelikult on see nii ka olnud, sest maakohtu otsuse kuulutamise

ajal kandis Oleg Berget veel eelmist karistust. On paratamatu, et isikul tuleb kohtuotsuse

jõustumisel vangistusse naasta, kuid liitkaristuse kandmise jätkamiseks tulnuks maakohtul

Oleg Bergeti suhtes valida kuni kohtuotsuse jõustumise ja karistuse kandmisele asumiseni

tõkendiks vahistamine. Selleks oleks pidanud Oleg Bergeti suhtes esinema vahistamise alus

KrMS § 130 tähenduses. Maakohtu istungil kaitsja seda küsimust ei tõstatanud (vt 12.02.2026

maakohtu istungiprotokoll). Siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatav vabastati eelmise

karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid tema karistus pöörati uuesti täitmisele ja

seda tema enda käitumise tõttu. Seega ei kandnud Oleg Berget katkematult kogu vangistust

ära, vaid tal oli tegelikult võimalus karistus vabaduses viibides lõpuni kanda.

11. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsiooni läbi vaatamata.

12. Kaitsja taotles apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuivõrd ringkonnakohus

ei tee lahendit KrMS § 185 lg 1 korras, ei ole alust menetluskulusid riigi kanda jätta. KrMS §

185 lg 2 põhimõtte kohaselt jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon esitati. Samas ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul isegi võimalik

menetluskulude põhjendatud suurust kindlaks määrata, sest apellatsioonis ei ole välja toodud

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude suurust. Samuti ei ole apellatsioonile lisatud

õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Vastavalt

Riigikohtu praktikale tuleb sellises olukorras jätta tasutaotlus rahuldamata (vt Riigikohtu

lahend asjas nr 1-19-766, p 17). Seega tuleb kaitsja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/