3-26-491/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-491

Haldusasi

G.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks

lahendama tema 01.01.2026 kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja G.I

Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Andres Kudrjavtsev

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasjas nr 3-26-491 menetlus.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 155 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.I esitas 20.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI)

kohustamiseks lahendama tema 01.01.2026 kaebus. Kaebuse kohaselt on G.I esitanud AKI-le

01.01.2026 kaebuse võimaliku ebaseadusliku videovalve kohta AÜ XXX territooriumil.

Kaebuses selgitati, et krundile nr 752 paigaldatud videovalvekaamerad võivad oma asukoha,

kõrguse ja suuna tõttu jälgida kaebaja krunti nr 735, naaberkrunte nr 736 ning nr 737 ja AÜ

XXX territooriumil asuvat ühiskasutuses olevat teed. Kaebaja viitas videosalvestist

teavitavate märkide puudumisele ning väljendas põhjendatud kahtlust, et kaamerate

kasutamine võib riivata tema eraelu puutumatust. Kaebaja palus 01.01.2026 kaebuses AKI-l

alustada järelevalvemenetlust ja kontrollida kaamerate paigaldamise ning kasutamise

seaduslikkust.

2. Tartu Halduskohtu 20.02.2026 määrusega anti haldusasi nr 3-26-491 kohtualluvuse järgi

üle Tallinna Halduskohtule.

3. Tallinna Halduskohtu 17.03.2026 kohtunõudega paluti AKI-l teatada kohtule, millises

menetlusstaadiumis on kaebaja 01.01.2026 esitatud kaebuse läbivaatamine ja millal on

3-26-491

planeeritud kaebaja kaebuse lahendamine. Ühtlasi paluti täpsustada, millistel kuupäevadel,

milliseid pöördumisi on kaebaja teinud ning milliseid toiminguid on AKI menetluses teinud.

4. AKI teatas 17.03.2026 vastuses kohtunõudele, et kaebus tuleks tagastada, kuivõrd

kaebuse rahuldamiseks ei oleks võimalik kaebuse eesmärki saavutada ja kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne; asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Oma seisukohta põhjendab AKI kokkuvõtvalt järgmiselt.

Haldustoimikus on järgnevad dokumendid:

1) G.I 01.01.2026 kaebus, registreeritud 02.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-1;

2) G.I 27.01.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 28.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-2;

3) G.I 02.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 03.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-3;

4) G.I 15.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 16.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-4;

5) AKI 06.03.2026 vastus pöördumisele nr 2.1-1/26/3-6-5.

AKI ei ole kaebuse osas järelevalvemenetlust alustanud. AKI-le esitatud kaebusest ega selle

lisadest ei nähtu, et toime oleks pandud andmekaitsealane rikkumine. Kaebajale on selgitatud,

et kui tal on kahtlus kaamera kasutamise õiguspärasuses, tuleb tal esmalt suhelda kaamera

omanikuga ning selgitada välja kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik alus. Kaamera

omanikul on kohustus vastata kuu aja jooksul ja kui ta seda ei tee või vastus kaebajat ei

rahulda, siis on võimalik uuesti AKI poole pöörduda.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus; IKÜM) art 15 annab kaebajale

õiguse küsida andmetöötlejalt kinnitust andmete töötlemise kohta. See on esmane samm

asjaolude selgitamiseks, mida tuleks rakendada. Seda enam, kui väidetava rikkumise kahtlus

on paljasõnaline ja oletuslik.

Kaebajale on selgitatud, et teatud juhtudel IKÜM ei kohaldu ning IKÜM ei kohusta igal juhul

järelevalvemenetlust alustama. Samuti ei ole üksnes asjaolude väljaselgitamine eraldiseisvalt

haldusmenetluse eesmärk, mida peaks tagama riikliku järelevalve läbiviimisega ning sellised

kaebaja taotlused on põhjendamatud ja ülemäärased. Konkreetses asjas ei esine asjaolusid, et

esineks kaebaja õiguste riive või see oleks nii intensiivne, et avaliku huvi tõttu oleks vajalik

korrakaitseorgani sekkumine. Kaebaja on ühistu liige ja tal on tekkinud küsimusi teise ühistu

liikme tegevuse osas, kuid kaebaja ise teise ühistu liikmega suhelda ei soovi. AKI ei saa

hakata kaebaja asemel suhtlema ja tema eest ühistus suhtlust korraldama.

5. Haldusasi nr 3-26-491 jagati 21.04.2026 lahendamiseks kohtunikule Anu Maria Brenner.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt HKMS § 11 lg-st 5, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub,

alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Küll aga ei pea menetlustoiminguid kordama,

kui asi on veel ettevalmistavas menetluses, nagu on see praegusel juhul.

Menetluse lõpetamine

7. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab

menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

2(5)

3-26-491

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (HKMS § 152 lg 2).

8. Käesoleval juhul on kaebuses taotletud toiming sooritatud. Nimelt on kaebaja esitanud

kohtule nõude kohustada vastustajat lahendama tema 01.01.2026 kaebus. Sisuliselt vaidlustas

kaebaja AKI viivitust. AKI on oma 06.03.2026 kirjaga vastanud kaebaja 01.01.2026

kaebusele ja selle täiendustele (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 71). Seega on

kohtumenetluse kestel vastustaja viivitus lõppenud ning viivituse lõpetamise eesmärgil

esitatud kohustamiskaebus on ammendunud ja kaebaja ei vaja viivituse vastu enam

kohtulikku kaitset. Järelikult esineb alus lõpetada selles osas asja menetlus HKMS § 152 lg 1

punkti 4 alusel. Viivituse kordumine pole enam tõenäoline, mistõttu puudub alus minna üle

jätkutuvastuskaebusele HKMS § 152 lg 2 järgi (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2025

määruse nr 3-25-2559, p 18).

9. Praegusel juhul puudub ka vajadus kaebuse käiguta jätmiseks, et uurida, kas kaebaja soovib

menetlust jätkata AKI 06.03.2026 kirja õigusvastasuse tuvastamisnõudes ning vastustaja

kohustamisnõudes lahendada kaebaja 01.01.2026 kaebus uuesti. Isegi juhul, kui kaebaja

tahteks on sisuliselt vaidlustada AKI 06.03.2026 järelevalve menetluse algatamata jätmist,

kuuluks selline kaebus kaebajale tagastamisele.

10. HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Kaebajal on subjektiivne õigus õiguspärasele menetlusele, kuid see ei kätke endas õigust

nõuda järelevalveorganilt järelevalvemenetluse algatamist ning konkreetse meetme

kohaldamist (HKMS § 44 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks; puudutatud isik

võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm

kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p

13).

12. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud AKI poole järelevalvemenetluse algatamiseks,

kuivõrd väidetavalt asub kaebaja naaberkinnistul oleva maja küljes kaamera ning kaebajal on

kahtlus, et selle vaatevälja jääb ka tema kinnistu. Oma kahtluste kinnituseks on kaebaja

esitanud AKI-le satelliitpildid (dtl-d 30-31).

13. Tulenevalt IKÜM preambula punktist 18 ei tuleks IKÜM-i kohaldada isikuandmete

töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja

seega väljaspool ametialast või äritegevust; isiklik ja kodune tegevus võiks hõlmata

kirjavahetust ja aadresside loetelu või tegevust suhtlusvõrgustikes ja internetis, mida tehakse

sellise isikliku või koduse tegevuse raames; IKÜM-i tuleks kohaldada vastutavate töötlejate

või volitatud töötlejate suhtes, kes pakuvad isikuandmete isiklikel või kodustel eesmärkidel

töötlemise vahendeid.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud AKI-le ühtegi tõendit, et naaberkinnistul on

töötav valvekaamera, mille vaatevälja jääb ka kaebaja kinnistu. Seejuures ei ole vaidlust ka

osas, et kaebaja isegi ei olnud eelnevalt naabri poole vastava päringuga pöördunud (vt IKÜM

art 15)1. Kaebaja väited tema õiguste rikkumisest on pelgalt hüpoteetilised ja oletuslikud ning

1 Vastavalt IKÜM artikli 15 lõikele 1 on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta,

kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega: a)

töötlemise eesmärk; b) asjaomaste isikuandmete liigid; c) vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele

3(5)

3-26-491

tõendatud ei ole, et tegemist on töötava kaameraga või isegi juhul, kui tegemist on töötava

kaameraga, siis ei ole tõendatud, et seda ei kasutata üksnes kodustel eesmärkidel. Sellises

olukorras ei saa rääkida intensiivsest riivest kaebaja õigustele, mistõttu on täidetud üks

HKMS § 121 lg 2 punkti 2.1 eeldusi – väheintensiivne riive.

15. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg-st 1 teostab IKS-s, selle alusel

kehtestatud õigusaktides ning IKÜM-s sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete

töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet AKI. Esmalt

märgib kohus, et AKI 06.03.2026 keeldumine järelevalvemenetluse algatamisest, on

käsitletav toiminguna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 16).

„AKI kui järelevalveasutus vastutab IKÜM kohaldamise eest, et kaitsta füüsiliste isikute

põhiõigusi ja -vabadusi nende isikuandmete töötlemisel ning hõlbustada isikuandmete vaba

liikumist EL-is (IKÜM art 51 lg 1, IKS § 51 lg ja § 56 lg 1). Üheks AKI ülesandeks on

andmesubjektide kaebuste lahendamine (IKÜM art 57 lg 1 p f). Nii sätestab ka IKÜM art 77,

et igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on

seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ning

järelevalveasutus peab teavitama kaebuse esitajat mh menetluse käigust ja tulemustest (vt ka

IKS § 61). Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva

iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või

keelduda taotlust menetlemast, kusjuures järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse

selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu (IKÜM art 57 lg 4). /…/ Järelevalvemenetluse

algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI siiski võtma arvesse ka seda,

kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb

muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse.“

(Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p-d 24-25).

16. Käesoleval juhul on AKI õiguspäraselt keeldunud järelevalvemenetluse algatamisest,

kuivõrd AKI järelevalve vajalikkust tingivaid asjaolusid ei nähtunud. Nimelt on AKI oma

06.03.2025 kirjas selgitanud, et kõigepealt tuleb võtta ühendust naabriga, et saada selgust, kas

ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera paigaldatud, samuti seda, kas ja mis

ulatuses jääb kaamera vaatevälja kinnistust väljapoole jääv (avalik) ala; kaameraomanik peab

vastama ühe kuu jooksul (dtl 71). Ühtlasi selgitas AKI, et kui tegemist on aiandusühistus

asuvate kaameratega, on kaebajal võimalik ka ühistu poole pöörduda; Tallinna

Ringkonnakohus on 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 selgitanud, et üldkoosolekul on

võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole

lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab

need omanikule, kui isik ei ole seda pärast hoiatuse saamist teinud (dtl-d 71-72). Olukorras,

kus kaebaja väited võimalikust rikkumisest on hüpoteetilised ning seejuures keeldub kaebaja

ka oma väidete kinnituseks tõendeid esitamast, ei ole alust järelevalvemenetluse algatamiseks.

Veelgi enam, kaebaja saaks oma õigusi maksma panna ka ühistu liikmena ühistu

üldkoosolekul, kuivõrd aiandusühistule kehtib sarnane otsustusprotsess korteriühistuga,

mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 märgitud on asjakohane

ka praegusel juhul.

isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või

rahvusvahelised organisatsioonid; d) kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui

see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid; e) teave õiguse kohta taotleda vastutavalt

töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada

vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele; f) teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele; g) kui

isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta; h) teave artikli 22 lõigetes 1 ja

4 osutatud automatiseeritud otsuste, sh profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline

teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed

andmesubjekti jaoks.

4(5)

3-26-491

17. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. AKI on oma 06.03.2026

vastuses õigesti märkinud, et järelevalvemenetluse algatamine on kaalutlusotsus ning kaebaja

esitatud 01.01.2026 kaebusest ja selle täiendustest ei nähtunud, et kaebaja õigusi oleks

rikutud.

18. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka teine HKMS § 121 lg 2 punkti 2.1 eeldus. Seega

tuleks kaebus tervikuna tagastada.

Menetluskulud

19. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HKMS § 152

lg 1 punkti 4 alusel ning toimingu sooritamine oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu

jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, mistõttu jäävad

võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

20. Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)