2-26-5258/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-5258

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

K. T. hagi D. T. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2026

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

K. T. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post

XXX, tel XXX)

D. T. (ik XXX, registrijärgne elukoht:

xxx; tel xxx, xxx, e-post xxx); tegelik elu-

ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. T. hagi.

2. Lahutada K. T. ja D. T. abielu, mis on sõlmitud Jõhvi notar Kristel Jänese poolt

15.01.2018.a. ja mille kohta on antud tõend nr 5259-2018/1.

3. Taastada K. T.l pärast abielu lahutamist perekonnanimi „H.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsus teha D. T.le teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu.

6. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. K. T. esitas 6.03.2026.a. Viru Maakohtule hagi D. T. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud, pooled koos ei ela, kostja hakkas tarvitama

narkootikume ning halvasti käituma nii hageja kui poolte alaealiste lastega.

Käesoleval ajal puudub hagejal info kostja elu- ja viibimiskoha kohta. Hagejal on uus elukaaslane

ning soov praeguse elukaaslasega abielluda.

2. Kohtuistungil 21. aprillil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. K. T. märkis, et D.

T.ga ei ela nad abikaasadena koos alates ajast, mil sündis noorem laps, ehk alates 2022. aastast.

Mingi periood elati küll ühel aadressil, kuid mitte mehe ja naisena. Kostja hakkas alkoholi

tarvitama ja kanepit suitsetama. Hageja soovis abielu lahutada juba juunis 2023. aastal. Hagejale

teadaolevalt viibib D. T. Saksamaal ning on tagaotsitav, tema täpne asukoht on hagejale teadmata.

Mingisugust suhtlust poolte vahel ei ole, kostja ei helista ega kirjuta ka oma lastele. Viimane

kokkupuude oli D. T.ga veebruaris 2025, pärast seda puudub igasugune kontakt ning hageja ei tea,

kas kostja üldse veel elus on (arvestades tema narkootikumide tarvitamist).

3. Kohtul puuduvad andmed D. T. elu- ja viibimiskoha kohta. E-posti aadressil saadetud

materjalide kohta kättesaamiskinnitus puudub. D. T. viibimiskoha kohta puudusid kohtul andmed

ka tsiviilasjades nr 2-25-XXX ja 2-24-XXX (hooldusõiguse asjad), 2-25-XXX (X AS hagi D. T.

vastu võla nõudes), 2-25-XXX (D., M.ja M.T. hagi D. T. vastu elatise nõudes) ja kriminaalasjas 1-

26-XXX.

Kohus teavitas D. T.le abielu lahutamise nõudest ja tema ärakuulamisest 11.05.2026 Ametlike

Teadaannete kaudu. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 23.04.2026.a. Ärakuulamisele D. T.

ei ilmunud ning e-posti aadressil saadetud videolingi kaudu ei liitunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. K. T. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe. K. T.l on uus elukaaslane, kes soovib temaga abielluda. Abielusuhted

D. T.ga lõppesid 2022. aastal. Igasugune kontakt kostjaga puudub hagejal alates veebruarist

2025.a

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad

abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus abikaasa ja laste isa viibimiskoht ei ole teada, perega ta ei kontakteeru ning nende

käekäigu vastu huvi ei tunne, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik.

Kuivõrd teadaolevalt on D. T. tagaotsitav Saksamaal ning Eestis ei viibi pikemat aega, samuti

asjaolu, et abikaasa ja lastega puudub igasugune kokkupuude üle aasta ning abielusuhted

väidetavalt lõppesid juba 2022. aastal, järeldab kohus, et kostjal puudub igasugune huvi oma

abielu jätkumise suhtes.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei

soovi või selle vastu huvi ei tunne.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu.

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

K. T. abielueelne perekonnanimi oli H.. Hagiavalduses avaldas hageja soovi taastada pärast abielu

lahutamist perekonnanimi „H.“.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik