2-25-15951/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 11. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-15951

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi G.A vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3177 eurot 73 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Primero Finance OÜ (registrikood

12401448, asukoht XXX ), volitatud esindaja

Cärolin Markus (e-post )

Kostja G.A (isikukood XXX, elukoht XXX , e-

post )

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Primero Finance OÜ 25.09.2025 hagi G.A vastu 3117 euro 73 sendi

suuruse põhivõla saamiseks.

2. Mõista G.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja 3117 eurot 73 senti

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks

muutuva põhivõlana, mida G.A on kohustatud Primero Finance OÜ-le tasuma

järgmise maksegraafiku kohaselt:

Osamakse tasumise

kuupäev

Põhiosa suurus

1.

16.09.2027

25,93 eurot

2.

16.10.2027

35,74 eurot

3.

16.11.2027

36,69 eurot

4.

16.12.2027

37,67 eurot

5.

16.01.2028

38,67 eurot

6.

16.02.2028

39,70 eurot

7.

16.03.2028

40,76 eurot

8.

16.04.2028

41,84 eurot

9.

16.05.2028

42,96 eurot

10.

16.06.2028

44,10 eurot

11.

16.07.2028

45,27 eurot

12.

16.08.2028

46,47 eurot

13.

16.09.2028

47,71 eurot

14.

16.10.2028

48,98 eurot

15.

16.11.2028

50,28 eurot

16.

16.12.2028

51,62 eurot

17.

16.01.2029

52,99 eurot

18.

16.02.2029

54,40 eurot

19.

16.03.2029

55,85 eurot

20.

16.04.2029

57,34 eurot

21.

16.05.2029

58,86 eurot

22.

16.06.2029

60,43 eurot

23.

16.07.2029

62,03 eurot

24.

16.08.2029

63,68 eurot

25.

16.09.2029

65,38 eurot

26.

16.10.2029

67,12 eurot

27.

16.11.2029

68,90 eurot

28.

16.12.2029

70,74 eurot

29.

16.01.2030

72,62 eurot

30.

16.02.2030

74,55 eurot

31.

16.03.2030

76,53 eurot

32.

16.04.2030

78,57 eurot

33.

16.05.2030

80,66 eurot

34.

16.06.2030

82,80 eurot

35.

16.07.2030

85,01 eurot

36.

16.08.2030

87,27 eurot

37.

16.09.2030

89,59 eurot

38.

16.10.2030

91,97 eurot

39.

16.11.2030

94,42 eurot

40.

16.12.2030

96,93 eurot

41.

16.01.2031

99,51 eurot

42.

16.02.2031

102,15 eurot

43.

16.03.2031

104,87 eurot

44.

16.04.2031

107,66 eurot

45.

16.05.2031

110,52 eurot

46.

16.06.2031

113,46 eurot

47.

16.07.2031

116,53 eurot

KOKKU

3117,73 eurot

3. Mõista G.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis osamakse tasumisega viivitamise eest

igalt p-s 2 nimetatud osamakselt alates osamakse tasumise kuupäevale

järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud G.A kanda. Mõista G.A-lt Primero Finance OÜ kasuks

välja menetluskulud 420 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis menetluskuludelt (420 eurot) alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja

järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks

on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 25.09.2025 hagi G.A (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed ja

kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse ja selle

13.10.2025 täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlgnevus 3177 eurot 73 senti maksegraafiku kohaselt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr

ILC10072024/0190 (leping), mille järgi sai kostja hagejalt krediiti 4000 eurot (dtl 10–14)

sõiduki ostmiseks. Hageja kandis krediidi 11.07.2024 kostja arvelduskontole (dtl 20). Kostja

kohustus tagastama krediidi maksegraafiku alusel (84 osamakset, igakuise maksega 119 eurot

58 senti, v.a 1. osamakse 140 eurot 17 senti), intressimäär oli 31,92% aastas, kogukulu 10

065 eurot 31 senti ja lepingutasu 0 eurot. Krediidikulukuse määr oli 37,32% aastas.

Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust makset 16.04.2025, 16.05.2025 ja

16.06.2025 tasumata. Krediidiandja edastas 16.06.2025 kostjale lepingurikkumise tõttu teate

tema e-posti aadressile ja talle teadaolevale kostja kodusele aadressile teate (dtl 21-22),

milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja ning hoiatas kostjat, et kui

kostja ei tasu hiljemalt 30.06.2025 võlgnevust 344 eurot 70 senti, ütleb krediidiandja kostjaga

sõlmitud lepingu täiendava tähtaja möödumisel üles VÕS 416 lg 1 kohaselt.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja täiendava tähtaja möödumisel

02.07.2025 kostjaga sõlmitud lepingu üles. Krediidiandja saatis 02.07.2025 talle teadaolevale

kostja kodusele aadressile (dtl 24) ja e-posti aadressile (dtl 23) teate lepingu ülesütlemise

kohta ning teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral võib krediidiandja

pöörduda lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks kohtu poole. Lepingu ülesütlemisega

muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks.

Hageja tõi välja, et ta hindas kliendi krediidivõimelisust, kuid arvestades seda, et kostja

arvelduskonto väljavõtet hagejal esitada ei ole, esitas ta nõude ümberarvutuse (dtl 35–37).

Hageja tõi välja, et kostja sai krediiti 4000 eurot, kostja maksis tagasi 1003 eurot 7 senti.

Hageja esitas maksete ümberarvutuse nii, et kõik maksed arvestatakse põhiosa ja VÕS § 94

lg 1 tuleneva intressi katteks. Arvestades kõik kostja 1003 eurot 7 senti suuruses maksed

põhinõude 822 eurot 27 senti katteks ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi 180 eurot 80 senti

katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.07.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega viivituses. Sellisel juhul oleks kostja tasunud

osaliselt ka 16.09.2027 osamakse. Veel tasumata laenu põhiosa suuruseks on seega 3177

eurot 73 senti (4000–822,27).

Eeltoodust tulenevalt esitab hageja lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

Arvestades, et kostja tegi viimase makse 15.05.2025, siis ei ole kostja maksegraafikus

märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ega

lepingu üles ütlemisele, kostja ei ole hagejaga suhelnud võlgnevuse likvideerimise osas ning

on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Seetõttu esitab hageja

nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. Juhul, kui on alust eeldada,

et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude,

sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista 16.09.2027–16.07.2031 sissenõutavaks muutuvad

põhiosamaksed 3177 eurot 73 senti vastavalt maksegraafikule (dtl 40–42). Hageja palub välja

mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse

muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja märkis, et loobub

enne lepingu üles ütlemist sisse nõutavaks muutunud viivistest 2 eurot 28 senti. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

riigilõiv 420 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 20.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi

menetlusse võtmise määruse kätte 18.12.2025, tähtsaadetisena aadressile xxxxx vkt, 4, XXX-

i, xxxx, XXX, mille kostja on märkinud 05.11.2018 rahvastikuregistris oma elukoha

aadressiks. Tähtsaadetis jäeti postkasti, kuna kostja ei viibinud kohal. Korteri omanik kinnitas

15.12.2025 kostja elukoha (dtl 48). Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt

08.01.2026.

3. Kostja esitas vastuse hagile 07.01.2026, kus taotles jätta hagi läbi vaatamata või menetlus

osaliselt lõpetada. Kostja ei tunnista hagi osaliselt ning esitab hagile vastuväited seoses

nõutava summa ja viivise suhtes, mis pole Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas. Kostja

avaldas, et ta soovib maksta põhisumma ja kohtukulu pooleks. Kostjale selgitati, et

hagivastus peab olema varustatud kas kostja või tema esindaja allkirjaga. Allkirja vajadusest

teavitati ka kostja elukaaslast 21.01.2026 telefonikõnes. Kostja allkirjaga vastus saabus

kohtule 23.01.2026

4. Tartu Maakohus määras 15.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele veelkord tähtajad (22.04.2026) lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja kohtule midagi täiendavat ei esitanud.

Hageja esitas 16.04.2026 täiendava seletuse hageja. Hageja tõi välja, et ta on proovinud

kostjaga korduvalt kontakti saada, nii korduvalt helistades, sõnumeid kui e-kirju saates.

Kostja pole hagejale vastanud, kuigi helistatud on erinevatel kellaaegadel. Kostja helistas

16.07.2025 hagejale tagasi, kuid kuuldes hageja nime „Mogo“ katkestas kostja kõne.

Eeltooduga soovib hageja tõendada, et on proovinud saada kostjaga kontakti selleks, et

saavutada mingisugune kokkulepe. Hageja leiab, et sellega on tuleviku nõude esitamine

põhjendatud. Asjaolu, et hageja määrab vastavalt VÕS 4033 lg-le 7 tagasimaksed uuesti ehk

sisuliselt tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad, ei muuda olematuks kostja poolset tahet

lepingut mitte täita. Hageja menetluskulud on hagiavaldusega tasutud riigilõiv.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping

tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja

majandustegevust. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ning seejärel VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutuse järgi tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid põhiosamakseid TsMS § 369 mõttes.

I

6. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on

selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima,

sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

6.1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel

kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria

Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

6.2. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma

kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist

seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate

maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta

olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse

suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

6.3. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

7. Kohus tuvastab, et poolte vahel on sõlmitud leping. Hageja on esitanud kohtule lepingu

sõlmimise tõendamiseks digitaalse lepingudokumendi (dtl 10–15) ning kostja ei ole kas

esitanud vastuväiteid sellele, et poolte vahel on leping sõlmitud, kostja vastuväited

puudutavad hageja nõudesummat (dtl 54). Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud leping on

kehtiv, sealjuures ei ületanud krediidikulukuse määr kolmekordset keskmist summat VÕS §

4062 mõttes. Kohus leiab, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja

krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei selgitanud välja

nõuetekohaselt kostja sissetulekuid ja kohustusi ega küsinud arvelduskonto väljavõtet, nagu

hageja on ka ise hagiavalduse terviktekstis märkinud, esitades nõude ümberarvutuse ja

täitmisnõude (dtl 35–37) ning paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed ja märkida maksetega viivitamise puhuks

seadusjärgse viivise tasumise kohustus (dtl 40–42).

Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärg, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja

seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Hageja on esitanud

hagiavalduse täpsustatud terviktekstis ümberarvutust arvestades VÕS § 108 lg 1 kohase

täitmisnõude (dtl 38) tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete jaoks TsMS § 369 mõttes.

8. Kohus märgib, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete saamiseks

on võimalik hagi esitada siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust

õigel ajal ei täida. Enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise

eesmärk hageja õiguste efektiivsem kaitse. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne,

ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada.

9. Kohus leiab, et hageja on muutnud usutavaks selle, et kostja ei täida enda kohustusi õigel

ajal ka tulevikus. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et arvestades, et kostja tegi viimase

makse 15.05.2025, siis ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni

pidanud, kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, kostja ei ole

hagejaga suhelnud võlgnevuse likvideerimise osas ning on alust eeldada, et kostja ei täida ka

tulevikus tekkivaid kohustusi. Hageja on selle kohta kohtule tõendina esitanud kuvatõmmised

kõnelogidest selle kohta, millal hageja on proovinud kostjaga võla tasumiseks ühendust võtta

(dtl 60–63). Kostja on ka kohtumenetluses napisõnaliselt nõudele vastu vaielnud, kuid ei ole

sisuliselt soovinud hagejaga suhelda. Kohtu hinnangul on eeltoodu piisav, et leida, et on alust

eeldada, et kostja enda kohustust õigel ajal ei täida TsMS § 369 mõttes ning hagi tuleb seega

rahuldada.

10. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja lõplike selgituste kohaselt on hageja menetluskulud

üksnes hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot (dtl 9, 42). Riigilõiv on menetluskulu

riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes, see tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin