2-26-6015/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6015

Tsiviilasi

R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise

vähendamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.N (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx, XXX)

Kostja Q.F C.D (isikukood XXX )

Kostja II C.D (isikukood XXX)

Kostja III Z.U (isikukood XXX)

Kostjate I-III seaduslik esindaja I.F (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise

vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R.N (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Q.F C.D, C.D , Z.U , A.Y ja I.O vastu

elatise vähendamiseks. Tartu Maakohus eraldas 8. aprilli 2026. a määrusega tsiviilasjast 2-26-

6015 iseseisvasse menetlusse R.N hagi A.Y ja I.O vastu elatise vähendamiseks ning

edastas R.N hagi A.Y ja I.O vastu elatise vähendamiseks Pärnu Maakohtule, kuivõrd

lapsed elavad Pärnu maakonnas.

2. Hagiavaldusest nähtub, et Q.F C.D, C.D , Z.U elavad koos emaga xxxxx. Laste ema on

kohtule kinnitanud, et elab lastega xxxxx ning ei nõustu hagi lahendamisega Tartu

Maakohtus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise vähendamiseks tuleb jätta

menetlusse võtmata, kuna Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus

kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus on tuvastanud, et

kostjate elukoht on xxxxx.

5. TsMS § 70 lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 70

lõikele 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes

ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:

3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007,

10.01.2009, lk 1–79).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi

määrus) artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad

otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on

õigustatud isiku alaline elukoht; või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt

pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi

on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole

kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema

vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega

seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Ülalpidamiskohustuste osas peaks pädevus kuuluma sellele kohtule, mis tagab eriti tiheda

seose selle paigaga, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht (Euroopa

Kohtu 18.12.2014 otsus asjades C-400/13 ja C-408/13, p 36).

Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes

kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust.

Määruse nr 4/2009 art-st 5, et Eesti kohus saanuks vaidluse lahendada, kui kostja oleks

osalenud menetluses ilma kohtualluvuse vastuväidet esitamata. Kostja on avaldanud kohtule,

et ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus.

6. Seega, kuna käesoleval juhul kostjate kui õigustatud isikute alaline elukoht xxxxx

Vabariigis ning kostjad ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus, on hagi pädev läbi

vaatama xxxxx kohus. Eesti kohtul selleks pädevus puudub. Seetõttu jätab kohus hagi,

juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata. Kohus selgitab

hagejale, et hageja saab esitada hagi alaealiste laste vastu üksnes selle riigi kohtule, kus

alaealised lapsed elavad.

7. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik