3-26-1057/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1057

Haldusasi

G.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirjutusele

ja väljasaatmise toimingule

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Politsei- ja Piirivalveamet edastas Tallinna Halduskohtule 29.03.2026 saabunud võõrkeelse

avalduse e-posti aadressilt XXX, mille esitajaks on avalduse kohaselt M.Z (abogado). Avalduses

paluti peatada G.Z väljasaatmise tema kodakondsusjärgsesse riiki. Tallinna Halduskohus

registreeris selle avalduse kaebusena (kohtuasi nr 3-26-1057).

2. Kohus edastas 09.04.2026 samale aadressile kirja, kus selgitas võimaliku kaebuse puuduseid (dtl

16). Kohus selgitas, et kohtule kaebuse esitamise soovi tuleb selgesõnaliselt kinnitada, kaebus

esitada eesti keeles, tõendada kohtule esindusõiguse olemasolu, kaebus allkirjastada ning tasuda

riigilõiv nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks

15 päeva.

Kohus toimetas kirja kätte saatmisega TsMS § 314¹ lg 2 alusel ja luges kirja saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel 23.04.2026 kättetoimetatuks. Seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt

08.05.2026. Kohtule ei ole vastatud.

3. Kohus edastas vastavasisulise teavituse ka võimalikule kaebajale endale, sh tõlkides selle isikule

arusaadavasse keelde (dtl 14 ja 23, kättesaamiskinnitus dtl 24). Võimalik kaebaja ei ole ka ise

kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise

tõttu, kuna puudused takistavad asja läbivaatamist.

Algne võimalik kaebus on esitatud Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtule ei ole kinnitatud, kas

tegelikult sooviti samuti esitada kaebust kohtule. Kui kohtul ei ole kinnitust, kas ka tegelikult on

soovitud kaebusega algatada kohtumenetlust, ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda.

1(2)

Kaebaja ja tema esindaja ei ole kaebust allkirjastanud digitaalselt ega edastanud kohtule

paberkandjal allkirjastatud kaebust ega ka kinnitanud, et on paberkandjal allkirjastatud kaebuse

saatnud posti teel. Seega ei ole kohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema tegelikus tahtes

kaebuse esitamisel. Allkirja puudumist tuleb lugeda HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selliseks

puuduseks, mis takistab kaebuse menetlemist ja kaebus tuleb tagastada.

Kaebaja esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu., sealjuures kõrghariduse omandamist

või Eesti Vabariigis advokaadina esindamise õigust. Lisaks sellele, et kohtul ei ole võimalik

tuvastada, kas kaebus on esitatud kaebaja eest ja tema nimel ehk kaebaja tahte alusel, tuleb kaebus

tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel, kuna teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole oma

esin-dusõigust tõendanud.

Võimalik kaebus on võõrkeelne ning kohtule ei ole esitatud selle tõlget eesti keelde (HKMS § 81 lg

1). Võimalik kaebaja ja tema võimalik esindaja ei ole kohtule põhjendanud, et tõlkimise

korraldamist tuleks pidada kaebaja ja tema võimaliku advokaadist esindaja jaoks võimatuks või

ebamõistlikult keeruliseks (HKMS § 81 lg 2). Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles (HKMS §

80 lg 1), takistab eestikeelse kaebuse puudumine asja läbivaatamist.

Kaebaja ei ole tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Riigilõivu tasumata

jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kohtule ka

avaldanud, et tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha ja ta sooviks menetlusabi.

Kuna kohus edastas oma selgituse ka võimalikule kaebajale endale, ei ole ka too kohtule avaldanud,

et ta sooviks kohtule kaebust esitada ja/või kaebuse puuduseid kõrvaldada. Ilma kaebaja koostöö ja

huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil

väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS

§ 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2

lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14).

5. Esialgse õiguskaitse taotlusel esinevad samad puudused, mis kaebusel, eelkõige puudub allkiri ja

esindaja ei ole oma esindusõigust tõendanud. Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas

avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)