2-22-17382/35 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

V.Q kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-17382

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine, usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik V.Q (ik XXX; elukoht: Kooli 5, XXX-i, 49604

XXX ; e-post:

Usaldusisik: V.Q Kutšmei (ik 47812100258, FIE Tartu

kohtutäitur V.Q Kutšmei; e-post

Võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post

2. Kohtutäitur U.I (e-post

3. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post

4. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

5. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.Q (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada V.Q kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada V.Q Kutšmei usaldusisiku kohustustest V.Q kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada V.Q usaldusisiku V.Q Kutšmei tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku V.Q Kutšmei tasu suuruseks V.Q kohustustest vabastamise

menetluses 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 40,80 eurot, kokku 210,80

eurot.

6. Usaldusisiku tasu 58,01 eurot hüvitada võlgnik V.Q poolt usaldusisikule loovutatud

raha arvel V.Q Kutšmei usaldusisiku ametikontol.

7. Anda V.Q-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 152,79 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik V.Q Kutšmei usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 152,79 eurot, sh käibemaks 29,57 eurot, Tartu kohtutäitur

V.Q Kutšmei (registrikood 12016414) arvelduskontole nr EE191010011596520222.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade V.Q kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.01.2023 määrusega välja V.Q pankroti, algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks V.Q Kutšmei. Tartu

Maakohtu 04.04.2024 määrusega lõpetati V.Q pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. V.Q Kutšmei jätkas usaldusisikuna V.Q

kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama

kord aastas (23. jaanuaril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga

aasta 17. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 11 464,45 eurot (kõik II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on menetluses esitanud aruanded 05.02.2025 ja 17.01.2026.

Võlgnik oli pankrotimenetluse lõpetamise järgselt töötu ning töötab alates 11.11.2024

ProGlance OÜ. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötutoetus, töötasu,

peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku

järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud kokku

889,53 eurot, millest 800,58 eurot on makstud võlausaldajate nõuete katteks ning 88,95

eurot on jäetud usaldusisikutasu ja ülekandetasude katteks.

Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik piisaval määraval panustanud

võlausaldajate nõuete rahuldamisse ega ilmutanud selleks piisaval määral huvi ning tuleks

jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3. Usaldusisiku 17.01.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks 2 tundi järgnevalt: võlgniku esitatud konto väljavõtte alusel sissetulekute

tuvastamine ja analüüs – 40 minutit; võlausaldajatele väljamaksete tegemisega seotud

toimingud – 40 minutit; kohtule aruande koostamine – 40 minutit. Usaldusisik palub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete

täitmise eest kahe tunni ulatuses määrata tasuks 170 eurot (2 tundi x 85 eurot), millele

lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot. Usaldusisik palub hüvitada

2/6

tasu võlgniku loovutuse arvelt ning puudujäävas osas riigi vahenditest, määrates

võlgnikule menetlusabi.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 05.05.2026, teavitades sellest ka

võlausaldajaid. Kohus palus võlgnikul selgitada laekumisi kolmandatelt isikutelt. Võlgnik

selgitas, et valdavalt on tegemist tema elukaaslasega ja lapse isaga, kellega ta elab ühises

leibkonnas ja kes osaleb eluasemekulude katmises ning samuti oma lapse ülalpidamises.

Kohus selgitas menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. V.Q ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik alates 11.11.2024 töötanud ettevõttes

ProGlance OÜ.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

6.2

FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

3/6

Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral

ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik

oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust

teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötutoetus, töötasu, peretoetus,

tulumaksutagastus ja lähedaste abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule

loovutanud kokku 889,53 eurot, millest 800,58 eurot on makstud võlausaldajate nõuete

katteks ning 88,95 eurot on jäetud usaldusisikutasu ja ülekandetasude katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.

Võlgnik andis täiendavalt selgitusi ka 05.05.2026 toimunud kohtuistungil. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused ning asunud

tööle. Ehkki usaldusisiku hinnangul ei panustanud võlgnik piisaval määral võlausaldajate

nõuete rahuldamisse, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud oma seadusest tulenevaid

kohustusi ja arvestades, et võlgniku sissetulekute juures ei olnud tal kohustust eraldisi

võlausaldajatele teha, on ta siiski loovutanud 889,53 eurot. Võlgniku töötasu oli enne

pankroti väljakuulutamist väiksem kui käesoleval ajal. Eelnevat arvestades ei saa võlgniku

käitumist käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus tegi

kindlaks, et laekumised kolmandatelt isikutelt on seotus lapse ülalpidamiskohustuse

täitmise ja võlgniku lähedase jagatud eluasemekuludega. Antud asjas ei ole kohus

tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama kohustustest

vabaneda ja seeläbi uut võimalust.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

4/6

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Võlgnik on vastanud

kõikidele usaldusisiku järelepärimistele ning olnud kättesaadav. Kohus ja usaldusisik ei

pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS

§ 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.Q tuleb juhindudes FIMS

§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas

ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud;

2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded V.Q vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.Q pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kuna kohus lõpetab V.Q kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.Q Kutšmei

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest V.Q kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel

võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks

tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

5/6

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot).

16. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80

eurot.

17. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 170 eurot.

18. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku V.Q Kutšmei tasuks määrata 170

eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

19. Usaldusisiku tasu 58,01 eurot hüvitada võlgnik V.Q poolt usaldusisikule loovutatud raha

arvel V.Q Kutšmei usaldusisiku ametikontol.

20. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et V.Q-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 152,79 eurot, sh

käibemaks 29,57 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

6/6