2-25-8565/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-8565

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8565

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9892,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepingulised

esindajad Sigrid Rahkema ja Kristiine Urb, Julianuse Õigusbüroo

OÜ, e-post:

Kostja: D.Z (isikukood XXX, e-post:

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

20. aprill 2026

Istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista D.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus summas 4267,88

eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevusest 4080,74 eurot ja intressist 187,14 eurot.

3. Välja mõista D.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenulepingu nr

L89012495624 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa suurus

10.06.2026

265,34 eurot

10.07.2026

268,20 eurot

10.08.2026

269,43 eurot

10.09.2026

271,50 eurot

10.10.2026

274,21 eurot

10.11.2026

275,68 eurot

10.12.2026

278,28 eurot

10.01.2027

279,92 eurot

10.02.2027

282,07 eurot

10.03.2027

285,09 eurot

10.04.2027

286,42 eurot

10.05.2027

288,75 eurot

10.06.2027

290,38 eurot

4. Välja mõista D.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas

arvestatuna sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud 87% ulatuses D.Z kanda ja 13% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

6. Välja mõista D.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1184,50 eurot.

7. Välja mõista D.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-12, 70, 72-73)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis D.Z (kostja) Inbank Finance AS-iga (esialgne võlausaldaja)

27.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr L89012495624, mille alusel sai kostja laenu summas

11 500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määraks 8,9% aastas ning krediidi kulukuse

määraks 11,06%.

2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

06.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 27.01.2025

teatise lepingu lõpetamise kohta. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude 28.01.2025

Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja saatis teatise

nõude loovutamisest kostjale.

3. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete

otsuseni. Esialgne võlausaldaja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse

teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on

tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud. Kui taotluste

täitmisel esitas kostja esialgsele võlausaldajale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette

heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Krediidiandja ei saa eeldada, et

temale esitatud andmed ei ole õiged. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu

tingimused on arusaadavad. Kostja on teovõimeline isik, kes saab aru oma tegudest ja peab

kandma oma tegude tagajärgi.

4. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu 11500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele

võlausaldajale põhiosa katteks kokku 2963,76 eurot. Seega on lepingu põhiosa võlgnevus

8536,24 eurot.

5. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 10.10.2024 kuni ülesütlemiseni s.o

27.01.2025 summas 278,99 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

6. Vastavalt 27.05.2023 sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu 2,90 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

10.10.2024-10.01.2025 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot.

7. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS §

1132 lõikest 2 kokku 50 eurot, mis on kujunenud tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisest

ning muudest kuludest, mis on seotud võlgniku makseviivitusega.

8. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 8536,24 eurot alates 28.01.2025 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 30.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9%.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 256,02 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 8536,24 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 31.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 8,9% aastas.

9. Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Lepingu alusel on kostja saanud laenu

kokku 11 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4419,04 eurot,

millest 3803,99 eurot arvestatud põhiosa ja 615,05 eurot intressi katteks. Juhul kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjal tuleb

tagastada lepingu alusel saadud summa 7696,01 eurot (11 500-3803,99). Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.01.2025 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

10. Alternatiivselt esitas hageja lepingu täitmise nõude. 10.02.2026 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa 6839,24 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3803,99 eurot, seega

võlgnevuses on 3035,25 eurot. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest

10.02.2025. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3035,25 eurot kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8536,24 eurot, intress 278,99 eurot,

laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 256,02 eurot ning viivise 8,9% aastas alates 31.05.2025 põhinõudelt 8536,24

eurolt kuni selle täitmiseni.

Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3035,25 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 4660,76 eurot TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni esitades maksegraafiku.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 50, 51, 52-53, 54, 55)

12. Kostja on kohtu kirjadele vastanud, kuid ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust hageja

esitatud nõude osas.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

14. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja 27.05.2023 Inbank Finance AS-iga väikelaenu

lepingu nr L89012495624, mille alusel võimaldati talle laenu 11 500 eurot (dtl 15).

15. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk

krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

16. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Lepingu krediidikulukuse määr oli 11,06% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2022 seisuga 15,31%. Seega ei

ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

18. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

20. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

22. Hageja on esitanud kohtule taotluse, millest nähtuvalt on kostja 27.05.2023 krediiditaotluses

(dtl 33) märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ja kohustuste suuruseks 400

eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt kostjal ülalpeetavad puudusid. Samas ei nähtu

taotlusest andmeid tööandja kohta (vorm on tühi). Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada

tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et

krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde.

23. Tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks analüüsinud sissetulekuid ja

finantskohustusi avalikest andmebaasidest kättesaadava informatsiooni põhjal. Hageja

esitatud maksehäireregistri päringust nähtub (dtl 34), et see on tehtud alles enne hagi

esitamist (30.05.2025), mitte enne laenu andmist, mistõttu ei saa seda käsitada

krediidivõimelisuse eelneva hindamise osana.

24. Pelgalt tarbija poolt avaldatud andmete alusel ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet

tarbija regulaarsete sissetulekute, igakuiste püsivate väljaminekute ega olemasolevate

finantskohustuste kohta ega hinnata tarbija maksevõimet krediidilepingus kokkulepitud

tingimustel.

25. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud

üksnes taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt

küsitud ei ole. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime

oleks kindlaks tehtud.

26. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

27. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

28. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

29. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Ümberarvestuse kohaselt on

kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 4419,04 eurot.

30. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

31. Lepingu kohaselt (dtl 15) oli viimase osamakse tähtpäev 10.06.2027. VÕS § 416 lg 1

sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks.

32. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 06.01.2025 teatise lepingu

ülesütlemiseks (dtl 28), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.01.2025

ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus

leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 27.01.2025 teatisega

ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 29), mille kohta on kostjale saadetud

04.02.2025 teatis (dtl 31) nõude loovutamisest (VÕS § 170) hagejale.

33. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 4419,04 eurot. Hageja on oma

ümberarvestuses möönnud, et sellisel juhul ei olnud kostja poolt lepingu katteks tasutut

arvestades kostjal lepingu laenuandja poolt ülesütlemise avalduse esitamise ajaks

27.01.2025 võlgnevust vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning esialgsel

laenuandjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning

leiab, et laenuandjal puudus 27.01.2025 õigus võlgnevuse tõttu lepingu ülesütlemiseks.

Seega on ülesütlemine tühine ning kuna kohtule pole esitatud ka andmeid lepingu hilisema

ülesütlemise kohta, on leping ikka veel kehtiv.

34. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja on esitanud

ümberarvestuse (dtl 72-73) lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest,

mille kohaselt pidi kostja tasuma põhivõlga ja seadusjärgses määras intressi. Hageja on

kostja tasutud 4419,04 eurot arvestanud põhivõla ja seadusjärgses määras intressi katteks.

Sellisel juhul oli kostjal ümberarvestuse esitamise hetkel, s.o 09.03.2026 sissenõutavaks

muutunud põhinõue summas 3035,25. Kohtu hinnangul on hageja esitatud ümberarvestusest

nähtuvalt 3035,25 eurot sissenõutav seisuga 10.01.2026. Seega on käesoleva kohtuotsuse

tegemise aja seisuga (11.05.2026) sissenõutavaks muutunud veel veebruari osamakse

(põhiosa 257,33 eurot), märtsi osamakse (põhiosa 262,57 eurot), aprilli osamakse (põhiosa

261,31 eurot) ning mai osamakse (põhiosa 264,28 eurot), seega kuulub kostjalt

väljamõistmisele põhiosa katteks 4080,74 eurot (3035,25+257,33+262,57+261,31+264,28).

35. Hageja on teinud ümberarvestuses osaliselt seadusjärgse intressi arvutused s.o ajavahemiku

10.01.2025 kuni 10.03.2026 (dtl 74) kohta ning 20.04.2026 istungil öelnud, et

intressivõlgnevus on 210,80 eurot. Samas ei ole hageja esitanud tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksete intressiarvestust s.o alates 32. osamaksest (dtl 73). Kohus

leiab, et hageja seadusjärgse intressinõue on põhjendatud ajavahemiku 10.01.2025 kuni

10.01.2026 eest summas 187,14 eurot. Edasiulatuvate maksete osas ei ole ümberarvestuses

selget intressinõuet esitatud, mistõttu jätab kohus selles osas hageja intressinõude

rahuldamata.

36. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades hageja tulevast

nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu

hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased, perioodil 10.06.2026 kuni 10.06.2027,

sissenõutavaks muutuvad osamaksed.

37. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 4080,74

eurot, intressi 187,14 eurot ja ülejäänud põhiosamaksed 3615,27 eurot edasiulatuvalt

järgmiselt: 265,34 eurot maksetähtajaga 10.06.2026; 268,20 eurot maksetähtajaga

10.07.2026; 269,43 eurot maksetähtajaga 10.08.2026; 271,50 eurot maksetähtajaga

10.09.2026; 274,21 eurot maksetähtajaga 10.10.2026; 275,68 eurot maksetähtajaga

10.11.2026; 278,28 eurot maksetähtajaga 10.12.2026; 279,92 eurot maksetähtajaga

10.01.2027; 282,07 eurot maksetähtajaga 10.02.2027; 285,09 eurot maksetähtajaga

10.03.2027; 286,42 eurot maksetähtajaga 10.04.2027; 288,75 eurot maksetähtajaga

10.05.2027 ja 290,38 eurot maksetähtajaga 10.06.2027.

38. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu ülesütlemist 11.02.2025 hagihoiatuse, 21.02.2025

korduva meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning 12.03.2025 teise korduva meeldetuletuse (dtl

35-40). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud

põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole

põhjendatud. Seega muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid ja lepingu haldustasu kostja ei

võlgne.

39. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

40. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

41. Hagejal on õigus nõuda lepingu põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks

muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja

lepingu põhivõlalt edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

42. Lepingus on pooled leppinud kokku viivise määras 8,90% aastas. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on põhjendatud lepingujärgses määras kooskõlas VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113

lg 1 kolmanda lausega.

43. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 4080,74 eurot, intress

187,14 eurot ning ülejäänud põhiosamaksed 3615,27 eurot edasiulatuvalt vastavalt

maksegraafikule ja viivis 8,90% aastas arvestatuna lepingu nr L89012495624

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa

tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

44. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

45. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

47. Hageja menetluskulud on kokku 1572,75 eurot, millest riigilõiv on 770 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 802,75 eurot (ilma käibemaksuta).

48. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 9892,58 eurot tasuda riigilõivu 770 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

49. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

50. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema ja Kristiine Urb, kes vastavad TsMS §

218 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

51. Hageja esindajad on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,75 tunni ulatuses tunnihinnaga

169 eurot (ilma käibemaksuta).

52. Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja

lepingulise esindajate poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna

nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate ajakulu asja

materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele

seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks

on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab praeguses asjas pidada põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kokku 3,5 tunni ulatuses s.o summas kokku 591,50 eurot (3,5 x 169). Hageja

taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma

käibemaksuta.

53. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 1184,50 eurot (1361,50 eurost 87%).

54. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik