Legislator Case Law & Legislation
2-24-18039/18 AI generated

2-24-18039/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-18039/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2026 osaotsus tsiviilasjas nr 2-24-18039. Kinnitada hageja J. M. ja kostja D. M. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

Legislator headnote

AI generated

2-24-18039/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja J. M. ja kostja D. M. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

Keywords

AI generated
termination of insurance benefits termination agreement voluntary withdrawal withdrawal following settlement closure of mutual assistance proceedings revocation of the composition agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

11. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18039

Tsiviilasi J. M. hagi D. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning

D. M. vastuhagi rahalises nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: J. M. (isikukood XXX), lepinguline

esindajad esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kostja: D. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja V. K.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, kohtulahendi tühistamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2026 osaotsus tsiviilasjas nr 2-24-18039.

2. Kinnitada hageja J. M. ja kostja D. M. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

2.1.

Lõpetada J. M. ja D. M. kaasomand kinnistule aadressil XXX, eriomand nr

24/1 1 (registriosa XXX).

2.2.

Jätta kinnistu aadressil XXX, eriomand nr 24/1 1 (registriosa XXX) kostja D.

M. ainuomandisse.

2.3.

Jätta kinnistuga seotud laenulepingust nr 2974-20F tulenev laenukohustus D.

M. kanda, vabastades sellega J. M. poolte sisesuhtes kohustustest.

2.4.

Jätta XXX kinnistul ja korteriomandis nr 24/1 1, asuv mööbel, tehnika ja muu

sisustus D. M. ainuomandisse.

2.5.

Määrata D. M. poolt J. M.le makstava omandikaotuse hüvitise suuruseks 65

000 eurot.

2.6.

Kohustada J. M.t andma tahteavaldused kinnistu aadressil XXX, eriomand nr

24/1 1 (registriosa nr XXX) kinnistusregistri II jaos tema kui ½ osa omaniku

kande kustutamiseks ja D. M. ainuomanikuna sisse kandmiseks tingimusel, et

D. M. tasub J. M.le kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist summas 65

000 eurot.

3. Määrata kindlaks kompromissi täitmise kord alljärgnevalt:

3.1.

Kostjal D. M.l tuleb tasuda hüvitis summas 65 000 eurot 10 päeva jooksul

arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hageja J. M.

pangakontole EEXXX.

3.2.

Kui kostja viivitab hüvitise tasumisega, siis ta kohustub tasuma viivist

tasumata jäänud summalt 0,1 % päevas kuni võla tasumiseni.

3.3.

Määruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud omaniku kande tegemiseks

esitatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale koos kohtuotsusega hüvitise 65

000 eurot tasumist tõendavad dokumendid.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

6. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt

tasutud riigilõivust ehk 210 eurot J. M. arveldusarvele nr EEXXX.

7. Rahuldada kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool vastuhagilt tasutud

riigilõivust ehk 700 eurot D. M. arveldusarvele nr EXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist..

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on J. M. hagi D. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

ning D. M. vastuhagi rahalises nõudes. Kohus rahuldas 29.04.2026 hagi õigeksvõtul põhineva

osaotsusega.

2. Pooled esitasid 08.05.2026 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kirjalikus

menetluses kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissiga soovivad pooled lõpetava

tsiviilasja menetluse tervikuna, s.o nii veel jõustumata osaotsusega lahendatud hagi kui

vastuhagi eseme osas.

2 (3)

2-24-18039

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

4. TsMS § 451¹ lg 1 näeb ette, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist

ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja

menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või

esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse

lahendi teinud kohus. Hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse

rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi

vaatamata või lõpetada asja menetluse. Ka TsMS § 431 lg 2 teise lause alusel, kui menetluse

lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta

asjas tehtud lahendi või lahendid.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Menetlusosalised on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest kohustustest. Maakohtu 29.04.2026 kohtuotsus ei ole jõustunud, seega saab kohus

lahendi tühistada, kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja ja kostja

taotlused poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hageja tasus

hagi esitamisel riigilõivuna 420 eurot, sellest tagastamisele kuulub 210 eurot. Kostja tasus

vastuhagi esitamisel riigilõivuna 1400 eurot, sellest tagastamisele kuulub 700 eurot.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt

poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing kohtunik

2 (3)