4-25-3064/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-3064

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Steven Päivi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 5. augusti 2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,010355

Menetlusalune isik

Steven Päiv

isikukood: 38602265717; elukoht: XXX; e-post: XXX;

telefon XXX, XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post:

louna@politsei.ee; esindaja Cristel Jakobson

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta PPA Lõuna prefektuuri 5. augusti 2025. a otsus väärteoasjas nr

2780,25,010355 muutmata ning Steven Päivi kaebus rahuldamata.

2. Määratud rahatrahv 110 trahviühikut ehk 880 eurot tuleb tasuda ühele Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 5. augusti 2025. a otsuses märgitud arvelduskontodest

(SEB Pank AS EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor

Bank AS EE701700017001577198 või LHV Pank AS EE777700771003813400), märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220255055625, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse

teatavakstegemisest.

3. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

menetlustalituse uurija Sten Truija koostas 6. juulil 2025 Steven Päivile väärteoprotokolli nr

20250706314301 väärteoasjas nr 2780,25,010355 selles, et S. Päiv 6. juulil 2025 kell 18.12

Tartu maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa 199. kilomeetril Võru suunas juhtis

mootorsõidukit Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, kiirusega 126 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel

teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas S. Päiv lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Selle

teoga rikkus S. Päiv LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. S. Päivi toimepandu on

kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi.

2. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade

uurija Cristel Jakobson tegi 5. augustil 2025 otsuse, millega karistas S. Päivi LS § 201 lg 1 ja LS

§ 227 lg 2 järgi. Kuna LS § 201 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime

pandud ühe teoga, määras kohtuväline menetleja nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistuse

LS § 201 lg 1 järgi ning karistas rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o 880 eurot. Rahatrahv tuli

tasuda 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20. september 2025.

3. S. Päiv esitas 5. augustil 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri

otsusele, millise kohus jättis 16. septembri 2025. a määrusega käiguta ning andis S. Päivile

tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 2. oktoober 2025. S. Päiv kõrvaldas kaebuse

puudused samal päeval, s.o 16. septembril 2025. S. Päiv vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse

sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osas. S. Päiv palus väärteootsuse täielikult tühistada või

vähemalt tühistada sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja sellega seotud trahvi osas. S. Päiv

leidis, et tal on kehtiv Soome Vabariigi juhiluba, mida ei ole tühistatud. Soome politsei on selle

kehtivuse ajutiselt peatanud ainult Soome territooriumil ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud

rahvusvaheliselt ega Eesti Vabariigis. Soome politsei on tema suhtes kohaldanud ajutist

sõidukeeldu „Ajokieltoon määrääminen, väliaikainen“ alates 19. juunist 2025 seoses

poolelioleva menetlusega. Tegemist ei ole juhiloa kehtetuks tunnistamise ega juhtimisõiguse

lõpliku peatamisega. Tegemist on ajutise menetlusmeetmega. Politsei- ja Piirivalveameti

tõlgendus, mille kohaselt ajutine sõidukeeld Soomes on samastatav juhtimisõiguse peatamisega

Eestis, rikub õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning on vastuolus LS § 99 lg 6

selge sõnastusega ja Euroopa Liidu õigusega.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja C. Jakobson esitas 24. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku

seisukoha, milles leidis, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Süütegu on toime pandud kasutades selleks mootorsõidukit, mille

juhtimisõigust menetlusalusel isikul hetkel ei ole, mistõttu on tegemist süüteoga, mille puhul

keskmise karistusmäära rakendamine on asjakohane. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad

kaebuses asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase menetluspraktika ja tingiksid keskmisest

oluliselt madalama karistuse määramise või karistuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja

esindaja asus seisukohale, et menetlusalusel isikul on Soome Vabariigis juhtimisõigus ajutiselt

peatatud ning tema juhiluba on ka füüsiliselt ametiasutuse käes hoiul ja seetõttu ei tohi ta

sõidukit juhtida ka Eesti territooriumil, s.o puudub Eestis kehtiv juhtimisõigus.

5. Kohus määras 7. novembril 2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kuni 17. novembrini 2025.

Menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ja seisukohti ei esitanud.

6. Tartu Maakohtu esimehe 1. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 7-1/25-90 jagati käesolev

väärteoasi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Sandra Kallase (Kallas) menetlusse.

7. 8. aprillil 2026 selgitas kohus menetlusosalistele, et uus kohtukoosseis on tutvunud senise

menetlusega ja leiab jätkuvalt, et asja arutamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohus andis

menetlusosalistele tähtaja taanduste, taotluste ning täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks

hiljemalt 15. aprill 2026. Ühtlasi selgitas kohus, et väärteoasja materjalid, sh tõendid ja

kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kaebuse suhtes, on S. Päivile e-toimiku vahendusel

tutvumiseks nähtavaks tehtud.

8. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtu 8. aprilli 2026 kirja kättesaamist 9. aprillil 2026. S.

Päiv kohtu 8. aprilli 2026 kirja kättesaamist ei ole kinnitanud. Kohus saatis kirja S. Päivi e-posti

aadressile XXX, s.o samale e-posti aadressile millelt ta kohtule kaebuse esitas, sh kõrvaldas

kaebuse puudused, ning millise e-posti aadressi märkis S. Päiv oma e-posti aadressina kaebuses.

Seega loeb kohus kohtu 8. aprilli 2026 kirja S. Päivile kättetoimetatuks. Kohtuväline menetleja

ega S. Päiv kohtule tähtajaks ega käesolevaks ajaks ei ole vastanud.

Kohtu seisukoht

9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas, võimaldanud kohtumenetluse pooltel tutvuda kõikide

tõenditega ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

11. Uuritud tõenditega (menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused, tunnistaja

M.O kohtuvälises menetluses antud ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja

videosalvestised) kogumis on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri

uurija S.T mõõtis liiklusjärelevalve käigus 6. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas Kambja

vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 199. kilomeetril, s.o teelõigul, kus lubatud

suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, Võru suunas liikuva ja S. Päivi poolt juhitava

mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 121 km/h (arvestades

laiendmääramatust).

12. Tunnistaja M. O kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt teostasid nad 6. juulil

2025 koos uurija S. Tga liiklusjärelevalvet Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa maanteel. Kella 18.12 paiku fikseeris Sten kiirusmõõturiga sama maantee 199.

kilomeetril möödasõitu sooritanud sõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX

kiiruseks 126km/h +/- 5 km/h. Nad peatasid sõiduki operatiivsõiduki punase valgusseadmega

ning sõiduk peatus sama maantee 204. kilomeetril. Sõidukijuhiks osutus Steven Päiv, kes esitas

isikut tõendava dokumendi. Kontrollides isikut politseiandmebaasist, selgus, et isik on esitanud

transpordiametisse Soome juhiloa, mistõttu kontrollis Soome juhiloa kehtivust SIRENE kaudu.

SIRENE päringuvastuseks oli, et S. Päivi juhtimisõigus on peatatud alates 18. juuni 2025.

Sõidukijuht selgitas, et kiiruseületus oli tingitud möödasõidust ning juhtimisõigus peaks tema

arvates ikkagi kehtima.

13. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tegi ta eessõitvast

autost möödasõitu. Möönab, et asfaldil oli pidev joon, kuid möödasõiduks oli see super koht

(vaba auk). Soomes on juhtimisõigus ajutiselt peatatud, sest kaassõitjad kaebasid, et ta sõidab

kiiresti ja teeb möödasõite üle pideva joone. Ei oska öelda, mis selle asja lõplik otsus on. Autoga

registreerimisnumbriga XXX XXX sõidab alati tema.

14. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse uurija S. T teostas riikliku järelevalve korras S. Päivi poolt

juhitud mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimisnumbriga XXX XXX sõidukiiruse mõõtmist

Tartu maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa 199. kilomeetril Võru suunas. Kiiruse

mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DB012534. Seadet testiti sama päeva

hommikul ja see oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea,

valeaeg, sademeteta, teeolud: märg, kattega tee, kahesuunaline tee. Mõõteseade liikus ning

tegemist oli statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus

mõõterežiimis: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetav

mootorsõiduk liikus vastassuunavööndi sõidurajal, sooritas möödasõitu, kiirendas. Sel ajal oli

liikluses mitu sõidukit. Liikus patrullsõidukiga samas suunas, eemaldus mõõtjast. Seadme

helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusemõõturi lugem: 126 km/h, laeindmääramatus

+/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus: 121 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus: 90 km/h. Juhile näidati

lukustatud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat (blackvue videosalvestis).

15. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt 6. juulil 2025 kell 18.12 Tartu

maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa 199. kilomeetril PPA uurija S. T kõrvaldas S.

Päivi mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p

3 alusel kuni juhtmisõiguse saamiseni.

16. Kiirusmõõturi kasutamise videosalvestisest (fail nr 20250706_181144_NF.mp4) nähtub,

et 6. juulil 2025 kella 18.12 ajal sõidab patrullautole vastu mitmeid sõidukeid, mille kiirust

patrullautos asuv statsionaarne kiirusemõõtur ei mõõda – see tähendab, et kiirusemõõtur ei olnud

režiimis, mis mõõdaks vastutulevate sõidukite kiirust. Veidi hiljem ilmuvad kiirusemõõturi

ekraanile mõõteandmed – seda hetkel, mil nende ees sõitev sõiduk alustab eessõitvast sõidukist

möödasõitu. See sõiduk sooritab eessõitvast sõidukist möödasõidu ja üha kaugeneb

möödasõidetud sõidukist. Kiirusemõõtur mõõdab suurimaks kiiruseks 126 km/h hetkel (jätkuvalt

kell 18.12), mil patrullauto vaateväljas on nii sõiduk, millest mööda sõideti, kui ka sõiduk, mis

möödasõitu tegi. Seega oli kiirusemõõtur režiimis, mis mõõtis samas suunas liikuva objekti

(tõenäoliselt kiiremat) kiirust nagu on märgitud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kui S.

Päiv soovib asuda seisukohale, et kiirusemõõtur mõõtis hoopis selle sõiduki kiirust, millest ta

mööda sõitis, siis sellisel juhul pidi S. Päivi kiirus olema veel suurem. Järgnevatest

videosalvestistest

(20250706_181244_NF.mp4,

20250706_181344_NF.mp4,

20250706_181535_NF.mp4, 20250706_181435_EF.mp4) on näha, kuidas patrullsõiduk S. Päivi

juhitud sõidukile (Nissan registreerimisnumbriga XXX XXX ) järgneb kuni selle sõiduki

peatumiseni. Patrullauto juhi kohalt väljub patrullpolitseinik, kes läheb peatatud sõiduki juhi

ukse juurde. Samuti on videosalvestisest näha sündmuskoha olustik, sh teeolud, liiklustihedus ja

ilmastikutingimused, kuupäev ning kellaaeg.

17. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Kohtul ei ole tekkinud kahtlusi mõõtmist teostanud patrullpolitseiniku

pädevuses ega mõõtetulemuse usaldusväärsuses.

18. Kiirusmõõturi protokollist nähtub, et S. Päivi juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel

kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2x, mis on töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et

mõõtevahend kiirusmõõtur Stalker DSR 2x oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on

30. september 2025). PPA Lõuna personalitalituse 7. juuli 2020. a teatis tõendab, et S. T on 8.

oktoobril 2015 läbinud pädeva mõõtja koolituse ning 1. septembril 2015 läbinud kiirusmõõturi

LaserCam 4 koolituse. Kuigi S. T on mõõtmisalased koolitused läbinud mitmed aastad tagasi, ei

tähenda, et tema oskused kiirusmõõturi kasutamisel oleksid ajas vähenenud, vaid pigem

vastupidi – ta on õpitut kinnistanud pikaajalise töökogemuse käigus. Kiirusmõõturi protokollis ja

videosalvestistes nähtuvad andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta

kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus S. T nõutavast mõõtemetoodikast. Videosalvestisest ja

protokollist nähtuvalt on ilm sündmuskohal (suuremate) sademeteta, teekate on veidi märg, kuid

suuri lompe teel ei ole, nähtavus on hea. Seega on ilmastiku- ja teeolud sündmuskohal head.

Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.

19. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 sätestab

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused. Kiirusmõõturi

protokollist ja videosalvestistest nähtuvalt mõõtis patrullpolitseinik kiirust liikuvast

patrullsõidukist sellesse paigaldatud statsionaarse kiirusmõõturiga. Hetkel mil kiirusmõõtur

mõõdab samas suunas liikuva S. T juhitud sõiduki kiiruseks 126 km/h, on patrullsõiduki kiirus

98 km/h. Nimetatud kiiruste puhul tuleb lisa nr 1 kohaselt liikuvast sõidukist samas suunas

liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse puhul arvestada

laiendmääramatusega +/- 5 km/h.

Seega on kaevatavas otsuses arvestatud õige

laiendmääramatusega.

20. Väljavõte Teeregistrist (https://teeregister.mnt.ee/reet/map?featureOid=13268008), mis

on kõigile avalikult kättesaadav teave, tõendab, et Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn –

Tartu – Võru – Luhamaa maantee 199. kilomeetril kehtib mõlemal tee poolel kiiruspiirang 90

km/h.

21. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et S. Päiv 6. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas

Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 199. kilomeetril Võru suunas, s.o

teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, juhtis mootorsõidukit Nissan

NV200 registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 126 km/h +/- 5 km/h. S. Päiv ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Selle teoga rikkus S. Päiv LS § 15 lg 1 p 1.

22. Lisaks heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mida tehes rikkus

menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1.

23. Väljavõttest S. Päivi juhtimisõiguse andmete kohta nähtub, et S. Päivil ei ole Eesti

Vabariigis väljastatud kehtivat juhiluba.

24. 11. augusti 2025 väljavõte Soome Vabariigi liiklusasjade registrist Traficom tõendab, et

S. Päivile on juhiluba väljastatud 12. mail 2017, mis kehtib kuni 12. mai 2032. Samuti nähtub, et

S. Päiv on ajutiselt sõidukeelu all alates 19. juunist 2025 seoses tõsise liiklusohutuse

ohustamisega 18. juunil 2025 Mikkelis. Ajutise sõidukeelu lõppkuupäev on määratlemata ning 1.

juulil 2025 on tehtud jätkuotsus ajutise sõidukeelu jõus hoidmise kohta.

25. PPA rahvusvahelise operatiivinfo büroo ametnik K. T on PPA uurijale S. Tle 8. juulil

2025. a saadetud e-kirjas selgitanud, et Soome ametivõimudelt laekunud informatsiooni kohaselt

on S. Päivile Soomes välja antud juhiluba, kuid tema juhtimisõigus on peatunud alates 19. juuni

2025. Isik pani 18. juunil 2025 Soomes Mikkelis toime liiklusrikkumise ning tema suhtes alustati

menetlus, mille raames peatati ajutiselt ka juhtimisõigus.

26. PPA rahvusvahelise operatiivinfo büroo ametniku M. R 15. augusti 2025. a e-kirjast

PPA ametnik T. Rle nähtub, et 7. juulil 2025 andsid Soome ametivõimud teada, et S. Päivil oli

B-kategooria juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud alates 19. juuni 2025 seoses

liiklusohutuse raske ohustamisega 18. juunil 2025 Mikkeli linnas. Soome ametivõimud andsid

14. augustil 2025 teada, et isikul on sõiduki juhtimiskeeld kuni teadmata ajani.

27. Menetlusalune isik on menetluse käigus läbivalt olnud seisukohal, et tal on Eesti kehtiv

juhtimisõigus olemas. Seda põhjusel, et tema juhtimisõigus on alates 19. juunist 2025 Soome

Vabariigis üksnes ajutiselt peatatud, s.o tegemist on ajutise menetlusmeetmega, ning seda ei saa

samastada juhiloa kehtetuks tunnistamise ega juhtimisõiguse lõpliku peatamisega. Soome

politsei on selle kehtivuse ajutiselt peatanud ainult Soome territooriumil ning seda ei ole

kehtetuks tunnistatud rahvusvaheliselt ega Eesti Vabariigis. S. Päiv on esitanud vastavaid

pöördumisi nii politseile kui ka mitmetele teistele ametiasutustele nii Eestis kui Soomes, millised

nähtuvad käesoleva asja materjalidest. Samuti on S. Päiv esitanud kohtule ametiasutustelt saadud

vastused.

28. LS § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva

seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse

väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel

juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

LS § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri

andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks

ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.

29. LS § 99 lg 1 sätestab, et Eestis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning

käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload. LS § 99 lg 6 järgi

kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud juhiluba tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei

ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud.

30. Ka menetlusaluse isiku poolt viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2006/126/EÜ artikkel 11 lg 4 teine lause sätestab, et liikmesriik keeldub tunnustamast ükskõik

millise teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba on

nimetatud teise liikmesriigi territooriumil piiratud, peatatud või ära võetud.

31. Kohus leiab, et LS § 99 lg-st 6 tuleneb ühemõtteliselt, et Euroopa Liidu liikmesriigi

(mida Soome Vabariik on) juhiluba kehtib Eestis tingimusel kui isiku juhtimisõigust ei ole

juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud. Kuna

Soome Vabariigis on 19. juunil 2025 S. Päivile määratud ajutine sõidukeeld ning ajutine

sõidukeeld oli jõus ka liiklusasjade registrist 11. augustil 2025 väljavõtte koostamise ajal, kehtis

ajutine sõidukeeld ka mootorsõiduki juhtimisel 6. juulil 2025. Kuna S. Päivil puudus Soome

Vabariigis (juhiloa väljastanud riigis) juhtimisõigus (see oli ajutiselt peatatud), ei kehtinud tema

Soome Vabariigi juhiluba 6. juulil 2025 ka Eestis. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas tegemist

oli n-ö ajutise menetlusliku meetme või lõpliku otsustusega, sest mõlemal juhul on keelatud

mootorsõidukit juhtida. Ent kohus ei saa käesolevas menetluses otsustada, kas S. Päivile Soome

Vabariigis kohaldatud ajutine sõidukeeld oli põhjendatud või mitte.

32. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et S. Päiv 6. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas

Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 199. kilomeetril Võru suunas juhtis

mootorsõidukit Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX ilma juhtimisõiguseta. Selle

teoga rikkus S. Päiv LS § 90 lg 1 p 1.

33. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S. Päivi tegevus täidab LS § 227 lg 2 ja LS

§ 201 lg 1 koosseisud.

34. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks

tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu.

35. Kohus leiab, et S. Päiv pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime vähemalt

otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). S. Päiv ei ületanud lubatud sõidukiirust mitte mõned km/h,

vaid lausa mõnikümmend km/h, täpsemalt 31 km/h. Sellises määras kiiruse ületamist pidi

menetlusalune isik autojuhina ise tajuma. Seega S. Päiv teadis, et ta ületab lubatud sõidukiirust ja

vähemalt möönis seda.

36. Kohus leiab, et S. Päiv pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime kaudse

tahtlusega (KarS § 16 lg 4). S. Päiv oli teadlik, et tema juhtimisõigus on Soomes ajutiselt

peatatud. Seega pidas S. Päiv võimalikuks, et tema juhtimisõigus ei kehti ka Eesti Vabariigis

ning möönis seda.

37. S. Päivi tegude süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. S. Päiv on süüdi

LS § 15 lg 1 p 1 rikkumises ning ta vastutab LS § 227 lg 2 järgi. S. Päiv on süüdi LS § 90 lg 1 p

1 rikkumises ning ta vastutab LS § 201 lg 1 järgi. Seega tuleb teda toimepandu eest karistada.

38. Kuna S. Päiv pani LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe

teoga, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud talle KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistuse

raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o LS § 201 lg 1 järgi.

39. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

40. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

41. KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 201 lg 1 alusel karistust mõistes tuleb arvestada, et S.

Päiv pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige

isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele

süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7-11, p 18).

42. Kohus loeb S. Päivi süüd keskmisest veidi suuremaks. Menetlusalune isik ületas lubatud

sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 31 km/h, mis vastab LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku

(21–40 km/h) keskmisele määrale. Lisaks puudus S. Päivil mootorsõiduki juhtimise õigus. S.

Päivi süüd suurendab teo toimepanemine tööpäeva lõpule järgneval ajal (kella 18.00 paiku), mil

on rohkem liiklejaid kui nt öösel, ning teo toimepanemine suure liiklustihedusega maanteel. S.

Päivi süüd vähendab asjaolu, et tema teol ei olnud raskeid tagajärgi.

43. Kohus leiab, et S. Päivi tegevuses ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid.

44. Karistusregistri väljatrükk ja Tartu Maakohtu 15. augusti 2025. a otsuse väljatrükk

tõendavad, et S. Päivil on kaks kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud 6. juulil 2025 ja 15.

augustil 2025 vastavalt 6. juulil 2025 ja 13. augustil 2025 toime pandud liiklusrikkumiste eest.

Seega käesolevas asjas väärteo toimepanemise ajal (6. juulil 2025) S. Päivil kehtivad karistused

puudusid.

45. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Päivi rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o 880

eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt S. Päivi karistamine rahatrahviga LS § 201 lg

1 sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras on põhjendatud ning karistus tuleb jätta

muutmata. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid

eesmärke ning annab ühiskonnale signaali liiklusturvalisuse tähtsusest ning selle tagamiseks

liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, sh ka sellest, et tuleb järgida piirkiirust ning mootorsõiduki

juhtimine ilma juhtimisõiguseta on keelatud.

46. Vastavalt VTMS § 134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul

alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

47. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus PPA Lõuna prefektuuri 5. augusti 2025. a

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,010355 muutmata ning S. Päivi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik