2-26-7519/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-7519

Tsiviilasi

A. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A. K. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku A. K. (XXX) pankrot 11.05.2026 kell 11:00.

2. Nimetada A. K. pankrotihalduriks Andrus Õnnik.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01.06.2026 kell 11:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Kohustada A. K.-d andma võlgniku vanne 01.06.2026 kell 11:00 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Algatada A. K. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

10. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasuks 2157,60 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult A. K. usaldusisiku Andrus Õnnik kasuks.

11. Hüvitada usaldusisikule Andrus Õnnik kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

1173,04 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Andrus

Õnniku Õigusbüroo osaühing arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. A. K. (võlgnik) esitas kohtule 02.04.2026 maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik

soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 15.04.2026 avalduse

menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.

2. Usaldusisik esitas 04.05.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt

on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnikule

kuulub kasutuskõlbmatu sõiduauto, millel eeldatavasti väärtus puudub. Võlgnikul on

endise abikaasaga ka ühisomandis ühingu OÜ XXX osalus, millel samuti eeldatavasti

väärtus puudub. Võlgniku arvelduskontode jääk kokku on 7,30 eurot. Võlgniku

igakuine sissetulek on ligikaudu 1455 eurot, sh töötasu 1075 eurot ja osalise

töövõimetoetus 380 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuised

kulud kokku 850 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 29

247,33 eurot, millest enamik on sissenõutavaks muutunud ja täitemenetluses.

Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

3. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

4. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

5. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2).

6. Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks

tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid

teadaolevaid kohustusi on vähemalt 29 247,33 euro ulatuses (vt ülal, p 2). Ka võlgniku

igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita, arvestades mh võlgniku

igakuiseid (põhjendatud) kulusid. Võlgnik ei ole seega võimeline oma sissenõutavaks

muutunud rahalisi kohustusi täitma.

7. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Usaldusisik andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku (PankrS § 31 lg 6).

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

9. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

12. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

13. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

14. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

15. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

16. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh

usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg

1 p 1).

17. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

(PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava

tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

19. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke

toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning

ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1740 eurot, koos

käibemaksuga 2157,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

20. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning

võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku

aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku

tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

21. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

22. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 14,5 tunni

eest summas 957 eurot (alustatud pooltunde 29 × 33), kuid arvestades seaduses

sätestatud ülempiiri, saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada 946 eurot, s.o koos

käibemaksuga 1173,04 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus

usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o

1173,04 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

23. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu

hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja

millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

24. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse

algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku

kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii

suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):

o

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

o

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

o

mitte varjama saadud tulusid ning vara;

o

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

25. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab

võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava

25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma

(FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik