2-25-125893/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-125893

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-125893

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi E.M-i vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

404,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659; asukoht:

XXX, 13425 XXX), lepinguline esindaja Carlo Kask

(Õigusbüroo TK OÜ; XXX);

Kostja: E.M (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 61217 XXX;

e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 200,88 eurot (sh 130,88

eurot teenuse eest ja kahjuhüvitis seadme eest 70 eurot) ja 06.01.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 155,90 eurot.

3. Välja mõista E.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,065% päevas alates 07.01.2026

tasumata põhivõlalt (200,88 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud E.M-i kanda.

2. Välja mõista E.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 245 eurot, millest

140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 85 eurot (km-ta)

õigusabikulud.

3. Välja mõista E.M-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

2-25-125893

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik

1.Elisa Eesti AS esitas 29.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult E.M 377,64 euro saamiseks. 31.10.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.12.2025.a määrusega lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 06.01.2026 kohtule hagiavalduse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

poolte vahel sõlmitud lepingutest tuleneva põhinõude 200,88 eurot (sh võlgnevus teenuse eest

130,88 eurot ja kahjuhüvitis seadme eest 70 eurot), viivised 155,90 eurot (viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 01.10.2022 kuni hagi esitamiseni 06.01.2026 määras 0,065%

päevas) ning täiendava viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 06.08.2020 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu

ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Nimetatud lepingute alusel osutas hageja kostjale

teenuseid (üle õhu internet, modemi rent, hübriidboksi rent, SIM kaardid) ning kostja kohustus

tasuma saadud teenuste ja seadmete rendi eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja

regulaarselt. Kostja jättis maksmata seitse arvet:



arve A-41837328 summas 32,48 eurot;



arve A-42009818 summas 38,97 eurot;



arve A-42215491 summas 38,97 eurot;



arve A-42400774 summas 12,98 eurot;



arve A-42583891 summas 5,98 eurot;



arve NA-138902 summas 70 eurot (hübriidboksi maksumus);



arve A-42764590 summas 1,50 eurot.

Kokku 200,88 eurot, sh 130,88 eurot tasumata teenus ja 70 eurot kahjuhüvitis seadmete

eest.

Kostja tasus 05.2022 31 eurot, millega on kaetud arvet A-41837328 järgmiselt: eelmiste

perioodide võlgnevus 29,51 eurot ja tasumata teenus 1,49 eurot, jääk 32,48 eurot. Kostjale

saadeti 25.05.2022 meeldetuletuskiri e-postile ja hageja iseteenindusse. Hageja ütles lepingud

üles 27.08.2022. Kostja ei tagastanud hübriidboksi.

2. 07.01.2026.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohtul

polnud võimalik kostjale menetlusdokumente kättetoimetada. Hageja esitas talle teadaolevad

andmed kostja elukoha ja kontaktandmete kohta. Elva Vallavalitsuse vastuskirjast nähtub neile

teadaolev kostja telefoninumber. Kohus võttis kostjaga sellelt numbrilt ühendust. Kostja saatis

SMS-ga enda uue e-posti aadressi. Kostja ei kinnitanud sellelt aadressilt dokumentide

kättesaamist ega võtnud enam kõnesid vastu. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte

2-25-125893

TsMS § 3141 lg 2 alusel 02.04.2026. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem

hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning

need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 200,88 eurot (sh

130,88 eurot teenuste eest ja kahjuhüvitis seadme eest 70 eurot) ja 06.01.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 155,90 eurot ja lisaks täiendava viivise alates 07.01.2026

0,065% päevas põhinõudelt 200,88 eurot, kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi

esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 140 eurot, ning see on põhjendatud

ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 85 eurot (km-ta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-25-125893

Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust,

on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 245 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 85 eurot lepingulise esindaja tasu (km-ta).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik