2-23-2918/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tartu

Tsiviilasi

M.V kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-2918

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik M.V (ik XXX; elukoht XXX, XXX )

Usaldusisik Küllike Mitt (ik 47007092719; OÜ Õigusbüroo

Faktootum)

Võlausaldajad:

1. TF Bank AB (publ.) (rg-kood 556158-1041)

2. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568)

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806)

4. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046;)

5. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251;)

6. Eesti Inkasso OÜ (rg-kood 12438291;)

7. Bondora AS (rg-kood 11483929)

8. Revensen OÜ (rg-kood 16625699)

9. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479)

10. Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.V (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

M.V

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada M.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Küllike Mitt usaldusisiku kohustustest M.V kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada M.V usaldusisiku Küllike Miti tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik Küllike Miti tasu suuruseks M.V kohustustest vabastamise

menetluses 165 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 39,60 eurot, kokku 204,60

eurot.

6. Usaldusisik Küllike Miti tasu 25,55 eurot, sh käibemaks 4,95 eurot, hüvitada võlgnik

M.V poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.

7. Anda M.V-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 179,05 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Küllike Miti usaldusisiku tasu katteks

riigi vahenditest 179,05 eurot, sh käibemaks 34,65 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum

(registrikood 10609096) arvelduskontole EE742200221013804535.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg

14 alusel M.V kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 24.03.2023 määrusega välja M.V pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Küllike Miti. Kohus lõpetas 21.02.2026 määrusega M.V pankrotimenetluse lõpparuande

kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 24.03.2023 algatatud kohustustest vabastamise

menetlust. Küllike Mitt jätkab usaldusisikuna kohustustest vabastamise menetluses. Kohus

kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande hiljemalt 24. märtsiks 2026 ning tegema

väljamaksed võlausaldajatele 19. märtsiks 2026. Määruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 32 465,37 eurot (kõik II järgu nõuded).

2. Usaldusisik esitas 24.03.2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgnik loovutanud

usaldusisikule võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 22.11.2025-24.03.2026 kokku

255,47 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed 229,92 eurot 19. märtsil 2026.

Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks kuni 10%

võlgniku loovutusest, s.o 25,55 eurot.

3. Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 24.03.2026. Usaldusisik on esitanud kohtule

taotluse teha otsustus M.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning

menetluse lõpetamise kohta.

4. 24.03.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 2 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlemine

võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja

võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 30 minutit; võlausaldajatele

jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30

minutit; aruande koostamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel

usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 165 eurot (2

tundi 30 minutit × 66 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 204,60 eurot. Usaldusisik palub

hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud

vahenditest ning puudujäävas osas riigi vahenditest.

2/5

5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha

esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks

29.04.2026 võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali 04.05.2026 seisukoha

järgi on võlausaldaja nõus võlgniku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest ja menetluse

lõpetamisega.

KOHTU SEISUKOHT

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§ 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.V ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik aruandeperioodil töötanud OG Elektra AS-s

klienditeenindaja ametikohal.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg

2 sätestatud kohustust.

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks aruandeperioodil on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja

lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku

järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud 255,47

3/5

eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 229,92 eurot ning 25,55

eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013.

a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises kohustustest vabastamise

keeldumise absoluutseid aluseid.

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning

näidanud sellega enda tahet nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest

vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt.

Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist.

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. M.V

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

4/5

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka M.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab M.V kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt vabastada

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.V kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026. a

88,60 eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 165 eurot.

20. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 165 eurot

lisandub käibemaks 24%, s.o 39,60 eurot, kokku 204,60 eurot.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Miti tasuks määrata 165 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 204,60 eurot.

22. Usaldusisiku tasu 25,55 eurot, sh käibemaks 4,95 eurot, tuleb hüvitada võlgnik M.V poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

23. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et M.V-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 179,05 eurot, sh

käibemaks 34,65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5