2-24-143210/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht

08. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-143210

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

79,68 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja: Ahto Järvela

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS ÜHISTEENUSED hagist loobumine ja jätta AS ÜHISTEENUSED

hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-24-143210 menetlus.

3. Menetluskulud jätta kostja X kanda.

4. Välja mõista Xlt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu summas 402,50 eurot.

5. Välja mõista Xlt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (402,50 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Kostjal Xl tasuda väljamõistetud menetluskulud (402,50 eurot) Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715400610.

7. Tagastada AS-ile ÜHISTEENUSED pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50

eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428

viitenumbriga 715400610.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi X (kostja) vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes.

2.

20.02.2025.a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja palus menetluskulud

jätta kostja kanda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

4. Kostja esitas 05.03.2025.a ja 07.03.2025.a seisukohad hageja hagist loobumise taotlusele

ning palvele menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väidab esitatud seisukohtades, et

kostja isegi tahaks, et kohus menetleks asja edasi ja jätaks hagi rahuldamata. Kostja ei ole

sisulisi vastuväiteid hageja taotlusele hagist loobuda esitanud. Asjaolu, et kostja soovib

hagi edasist menetlemist või leiab, et hageja eesmärk on kohtupraktika kujundamine, ei

ole seaduse kohaselt aluseks hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks.

5. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumine tuleb vastu

võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

8. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hagist loobumise korral kostja menetluskulud hageja.

Erandina kannab kostja hageja menetluskulud ainult siis, kui hageja loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Hageja

palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja sõiduki omanikuna pidi

olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning oleks seega pidanud juba enne

kohtumenetlust saama esitada tõendid tegeliku sõiduki kasutaja kohta. Kostja vaidleb

hageja palvele jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastu ning selgitab, et kostjal ei

olnud võimalik tõendeid varem esitada, sest tal ei olnud neid.

9. Hagi läbi vaatamata jätmise korral, sh hagi tagasivõtmisel kannab TsMS § 168 lg-te 2

ning 4 ja 5 kohaselt üldjuhul kõik menetluskulud hageja. Menetluskulude jaotamisel

poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude

jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (RKTKm 18.11.2022.a, 2-20-

5007/36, p 15).

10. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude

rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta,

kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud

2 / 4

tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust

jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda

vastu hagi esitamise (RKTKm 11.09.2024.a, 2-22-130552, p 16). Kuivõrd üksnes kostjal

oli võimalus tõendada, kes juhtis kostjale kuuluvat sõidukit, siis ei olnud hagejal muud

varianti, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis on hagejale omakorda

tekitanud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hageja

menetluskulud jätta kostja kanda.

11. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista järgnevad kulud: tasutud riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot,

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (2h) summas 338 eurot,

kostja 17.02.2025 vastusega tutvumine, hagist loobumise taotluse ettevalmistamine ja

esitamine (1h) summas 169 eurot, kostja 05.03.2025 seisukohaga tutvumine, hageja

seisukoha koostamine ja esitamine (1h) summas 169 eurot (dtl 131), istungil osalemise

kulu ja ettevalmistus (1h) kogusummas 169 eurot (dtl 154).

13. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 965 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (ilma

käibemaksuta).

14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13).

15. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu

tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse

kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist

lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-

359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p

19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot

(lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150 eurot

(lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16) (RKTKm 29.01.2024,

2-24-6606, p 16).

16. Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul

põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased

nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult

kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku

täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele,

distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse

kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja

3 / 4

keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et

põhjendatud esindaja tunnitasu on 100 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga

samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu

17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10).

17. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Arvestades, et tegemist on sisuliselt lihtsa vaidlusega, mille sarnastega tegeleb hageja

igapäevaselt, siis ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu 2 h, hagist

loobumise taotluse koostamise ajakulu 1 h ning hageja seisukoha koostamise ajakulu 1 h.

Hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 h. Hageja hagist

loobumise taotluse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 h. Arvestades, et hageja

14.03.2025.a kohtule esitatud seisukoht koosneb valdavalt piltidest, siis on põhjendatud

ajakulu eeltoodud dokumendi koostamiseks 0,5 h. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja

ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud.

18. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi.

Seega on põhjendatud hageja esindajakulu 320 eurot (ilma käibemaksuta; 3 tundi x 100

eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine = 320).

19. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 on põhjendatud menetluskulu avalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv kogusummas 100 eurot. Kuna hagist loobumise tõttu pool tasutud

riigilõivust tagastatakse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada

riigilõiv summas 82,50 eurot (100 – 17,50). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 150 lg

3 avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise

või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu.

20. Seega moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 402,50 eurot

(82,50 + 300 +20) ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

22. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS

§ 150 lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt 08.01.2025.a tasutud riigilõivust, s.o

17,50 eurot (35:2) Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428

viitenumbriga 715400610. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

kohtunik

4 / 4