2-25-11619/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11619

Tsiviilasi / hagi ese

K R hagiavaldus G Ri (R) vastu täiteasjas nr 031/2025/867

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

K R (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Kostja

G R (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja A V

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 20.01.2026.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt K R (isikukood xxx) hagiavaldus G Ri (R, isikukood xxx) vastu.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 031/2025/867 lubamatuks 77 (seitsmekümne seitsme)

euro 98 (üheksakümne kaheksa) sendi ulatuses.

3. Jätta läbi vaatamata K R (isikukood xxx) hagiavaldus G Ri (R, isikukood xxx) vastu nõudes

määrata täitemenetluse kulud G Ri kanda.

4. Tühistada Harju Maakohtu 21.07.2025.a määrusega rakendatud hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

1 (7)

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. K R (hageja) esitas 19.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse G Ri (kostja) vastu

sundtäitmise täiteasjas nr 031/2025/867 lubamatuks tunnistamise nõudes ning esitas hagi tagamise

avalduse täitemenetluse peatamiseks (dtl 2-3). Kohus rahuldas 21.07.2025 määrusega hagi tagamise

avalduse ja peatas täitemenetluse (dtl 74). Kohus võttis 30.07.2025 määrusega hagi menetlusse (dtl

66-69). Kostja vastas hagile 03.09.2025 (dtl 76-82). Eelistung toimus 20.01.2026 (dtl 110-139).

Kohus määras istungil avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl 137). Hageja esitas

20.02.2026 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid (dtl 141-144). Kostja esitas 20.03.2026

kohtule seisukoha hageja täiendavate seisukohtade kohta (dtl 160-164). Kostja esitas 20.04.2026

menetluskulude nimekirja (dtl 176-177). Hageja esitas 21.04.2026 menetluskulude nimekirja ning

seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta (dtl 179-181).

2. Hageja palus kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2025/867. Harju

Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021

määrusega, on kohustatud hagejat maksma kostjale hagejale kuuluvat kinnisasja teenindava

puurkaevu ja veetorustiku talumise eest talumistasu 77,98 eurot aastas tasumise tähtpäevaga iga

aasta 30. september. Kostja on esitanud hageja vastu täitmisavalduse aastate 2021-2023 eest

tasumisele kuulunud talumistasu 233,94 eurot tasumiseks ning hageja suhtes on alustatud

täitemenetlust täiteasjas nr 031/2025/867. Hageja põhjendab nõuet sellega, et ta on täitnud kostjale

kuuluva kinnisasja talumiskohustuse eest makstava tasu aastate 2021-2024 eest postiteenuse

vahendusel rahakaartidega ning loeb seetõttu rahalise kohustuse täidetuks. Kostja ei avaldanud

hagejale talumistasu maksmiseks vajalikku pangakonto numbrit õigeaegselt ning tegi seda alles

2025.a mais, mistõttu pidi hageja kasutama muud täitmise viisi. Kostjal lasus kohustus avaldada

pangakonto andmed ka varasemas menetluses tehtud kohtulahendi alusel, kuid hagejale vastavaid

andmeid õigeaegselt ei esitatud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik täita kohustust ülekande teel.

Kostja märkis varasemas kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-21-15958, et pangakonto puudumine ei

takista talumistasu tasumist muul viisil, sealhulgas sularahas, deponeerimisega notarile või

postiasutuse vahendusel rahakaardiga. Sellest tulenevalt tuli pidada selliseid makseviise kostja poolt

lubatavaks ning hagejal oli põhjendatud alus eeldada, et rahakaardi teel tasumine on kohaseks

täitmise viisiks. Talumistasu edastati kostjale igal aastal, saates rahakaardid vastavalt 28.09.2021,

27.09.2022, 28.09.2023 ja 27.09.2024 ning kostjat teavitati nende saatmisest. Rahakaartide

saatmine toimus järjepidevalt ja ühtse praktikaga, mis viitab sellele, et hageja täitis oma kohustust

korduvalt samal viisil. Kostja ei ole rahakaartide alusel raha vastu võtnud ega teatanud hagejale

selle kättesaamata jäämisest, kuigi hageja edastas talle teavet rahakaartide saatmise kohta. Kostja ei

teinud hagejale ettepanekuid tasu tasumise viisi muutmiseks ega andnud teada, et ta ei soovi

rahakaardi teel tasumist vastu võtta. Kostja pöördus alles 2025.a postiasutuse poole, et selgitada

rahakaartide liikumist ning nende võimalikku kättesaamist. Selline tegevus näitab, et kostjal oli

võimalik kontrollida rahakaartide olemasolu ning saada teavet raha edastamise kohta. Kostja esitas

24.05.2025 hagejale nõude tasuda talumistasu aastate 2021-2025 eest ning avaldas seejuures

pangakonto andmed, kuhu tasu nõudis kanda, sealhulgas muutis osaliselt nõutavate summade

suurust. Nõue hõlmas ka perioodi, mille eest oli hageja hinnangul tasu juba tasutud rahakaartide

kaudu. Kostja käitumine oli vastuoluline, kuna kostja pidas postiteenuse vahendusel tasumist

võimalikuks, kuid ei võtnud rahakaartide alusel raha vastu ning pöördus seejärel täitemenetluse

alustamiseks kohtutäituri poole. Kostja ei kasutanud võimalust saadetud raha kätte saada, kuid

2 (7)

nõudis samal ajal sama kohustuse täitmist. Kostjal oli võimalus rahakaardi alusel raha kätte saada

ning ta pidi teadma sellise makseviisi toimimist, arvestades rahakaardi kasutamise üldtuntud

praktikat ja varasemaid avaldusi makseviiside kohta. Kostjal oli võimalik minna postiasutusse ja

raha välja võtta, kuid ta seda ei teinud. Hageja on kohustuse täitnud kostja poolt aktsepteeritud viisil

ning kostjal oli võimalus tasu postiasutusest kätte saada ka pärast nõudekirja esitamist ja täiendavat

teavitamist. Hageja kasutas makseviisi, mida kostja oli pidanud võimalikuks ja mille kasutamist ei

olnud vaidlustatud. Isegi juhul, kui kohustust ei loeta täidetuks, tuleb sundtäitmine tunnistada

lubamatuks kostja vastuolulise ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise tõttu. Kostja

käitumine seisnes ühelt poolt teatud makseviiside lubatavaks pidamises ning teiselt poolt nende

alusel tehtud maksete mitte vastuvõtmises. Kostja hilinenud pangakonto avaldamine ning varasem

keeldumine selle esitamisest tingisid olukorra, kus hageja kasutas tasumiseks muid viise, mistõttu ei

ole kostjal õigust nõuda sama kohustuse täitmist täitemenetluses.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete põhjendused

on järgmised. Hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud, sest hageja

ei ole täitnud talumistasu maksmise kohustust aastate 2021-2023 eest ega esitanud selle kohta

tõendeid. Hageja väide, et kostja avaldas varasemas menetluses nõusoleku talumistasu tasumiseks

rahakaardi vahendusel, ei vasta tegelikkusele, kuna kostja ei teinud hagejale tahteavaldust

makseviisi kohta, vaid esitas kohtule määruskaebuse, milles viitas üksnes erinevatele võimalikele

makseviisidele. Nimetatud viide ei kujuta endast pooltevahelist kokkulepet ega kostja tahteavaldust

hagejale, vaid oli esitatud üksnes kohtule vaidluses teise menetlusliku küsimuse lahendamiseks.

Hageja kasutas rahakaardi teel tasumist juba enne viidatud määruskaebuse esitamist ning seega ei

saanud ta tugineda kostja hilisemale väidetavale nõusolekule sellise makseviisi kasutamiseks.

Kostja ei ole enne ega pärast seda teinud hagejale tahteavaldust, millega aktsepteeriks talumistasu

tasumist posti teel ega andnud hagejale alust eeldada, et selline täitmise viis oleks kohane. Hageja

väide, et kostja aktsepteeris rahakaardiga tasumist, pöördudes 2025.a AS-i Eesti Post poole, ei ole

põhjendatud, sest nimetatud päringu eesmärk oli kontrollida hageja väidet raha saatmise kohta,

mitte avaldada nõusolekut sellise makseviisi kasutamiseks. Päring esitati postiasutusele ega saa

kujutada endast tahteavaldust hagejale, samuti ei saa seda käsitada makseviisi aktsepteerimisena.

Kostjale ei ole rahakaardid kätte jõudnud ning AS Eesti Post ei ole kostjale teinud ühtegi

väljamakset hageja kohustuse täitmiseks. Rahakaarte ei ole postiasutuse infosüsteemis registreeritud

ning need suunati hoiutähtaja möödumisel tagasi saatjale, st hagejale. Sellest tulenevalt ei ole

rahaline kohustus posti teel täidetud. Hagejale pidi olema teada, et kostja ei ole talumistasu saanud,

sest rahakaardid tagastati saatjale ning kostja esitas hagejale 24.05.2025 nõudekirja talumistasu

tasumiseks. Kostja hinnangul näitab see, et hageja teadis kohustuse täitmata jäämisest. Kostja esitas

24.05.2025 hagejale nõudekirja talumistasu maksmiseks aastate 2021-2025 eest ning avaldas samas

pangakonto andmed, kuhu makse tuli teha. Nõudekirja esitamine oli suunatud olemasoleva nõude

täitmisele ega kujutanud endast uut ega vastuolulist nõuet. Hageja ei tasunud talumistasu ka pärast

pangakonto andmete saamist ning ei täitnud seetõttu oma kohustust, kuigi tal oli selleks võimalus.

Pangakonto avaldamise järel puudus vajadus kasutada muid makseviise, sealhulgas rahakaartide

saatmist, kuna kohustuse täitmine ülekandega oli võimalik. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi

tõendit selle kohta, et rahakaardi alusel oleks kostjale raha tegelikult välja makstud, mistõttu ei ole

kohustuse täitmine tõendatud. Rahalise kohustuse täitmine posti teel loetakse toimunuks alles alates

raha väljamaksmisest võlausaldajale, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kostja ei ole käitunud

vastuolus hea usu põhimõttega, vaid on kasutanud oma õigust nõuda tasumata jäänud talumistasu,

pöördudes esmalt hageja poole nõudekirjaga ning seejärel kohtutäituri poole täitemenetluse

algatamiseks. Täitmisavalduse esitamine on olnud põhjendatud, sest kohustus oli täitmata. Hageja

käitumine, mis seisneb kohustuse täitmata jätmises, rahakaartide kasutamises olukorras, kus kohane

täitmine eeldanuks raha tegelikku väljamaksmist, ning sundtäitmise vaidlustamises vaatamata

kohustuse täitmata jätmisele, on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja eesmärk on vältida

talumistasu tasumist ning sellega seotud kulusid täitemenetluses, mis ei ole õiguspärane.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

3 (7)

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on Harju Maakohtu määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-1573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega

kohustatud hagejat maksma kostjale hagejale kuuluvat kinnisasja teenindava puurkaevu ja

veetorustiku talumise eest talumistasu 77,98 eurot aastas tasumise tähtpäevaga iga aasta 30.

september. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on esitanud hageja vastu täitmisavalduse

aastate 2021-2023 eest tasumisele kuulunud talumistasu 233,94 eurot tasumiseks ning hageja suhtes

on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 031/2025/867. Pooled eeltoodu üle ei vaidle, mistõttu ei

vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on aastate 2021-2023 talumistasu 233,94 eurot

maksnud kostjale posti teel enne täitmisavalduse esitamist, mistõttu on aastate 2021-2023

talumistasu maksmise nõue lõppenud. Kostja leiab, et hageja ei ole kohustust täitnud.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul

viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt

majandustegevuses. VÕS § 91 lg 2 sätestab, et kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on

võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud

maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele

kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel puudub kokkulepe rahalise kohustuse täitmise viisi kohta.

Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kui pooled ei ole leppinud kokku rahalise kohustuse täitmises mõnel muul viisil, tuleb võlgnikul

rahalise kohustuse VÕS § 76 lg 3 mõistes kohaseks täitmiseks täita kohustus sularahas (VÕS § 91

lg 1) või kanda võlgnetav summa üle võlausaldaja arvelduskontole (VÕS § 91 lg 2). Kui pooled ei

ole kokku leppinud rahalise kohustuse täitmise viisis, mis erineb VÕS § 91 lõigetes 1-2 sätestatust,

on võlgnikul alati õigus täita kohustus VÕS § 91 lõikes 1 või 2 sätestatud viisil ning täitmise

vastuvõtmisest keeldumisega satub võlausaldaja VÕS § 119 lg 1 mõistes vastuvõtuviivitusse.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole kostjale maksnud 2021-2023 talumistasu 233,94 eurot

sularahas ega kandnud võlgnetavat summat kostja arvelduskontole. Vaidluse puudumise tõttu ei

vaja asjaolud tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole 2021-2023

talumistasu maksmise kohustus lõppenud VÕS § 76 lg 3 mõistes kohase täitmisega VÕS § 91 lg-de

1 ja 2 alusel.

8. VÕS § 91 lg 7 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisel posti teel loetakse kohustus täidetuks

raha võlausaldajale väljamaksmisest alates. VÕS § 91 lg 7 sätestab võimaluse rahalise kohustuse

täitmiseks posti teel rahakaardi saatmisega võlausaldajale. VÕS § 91 lg 7 järgi rahakaardi saatmine

ei ole VÕS § 76 lg 3 mõistes kohase täitmise pakkumiseks, kuid kui võlausaldaja võtab

postiasutuselt raha vastu, loetakse täitmine VÕS § 76 lg 4 ja § 91 lg 7 järgi kohaseks.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta saatis kostjale rahakaardid järgmiselt: 28.09.2021

rahakaart xxx summas 77,98 eurot, 27.09.2022 rahakaart xxx summas 77,98 eurot ning 28.09.2023

rahakaart xxx summas 77,98 eurot. Rahakaartide saatmine on kohtu hinnangul tõendatud

rahakaartide kviitungite ja arvetega (dtl-d 13 ja 17). Kviitungitelt nähtub, et rahakaartide saajateks

on märgitud kostja ning tema aadressiks on märgitud xxx (dtl-d 13 ja 17). Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et kostja on hageja poolt saadetud rahakaardid kätte saanud või nende alusel

raha välja võtnud. Toimiku materjalidest nähtub, et rahakaartide alusel väljamakseid kostjale ei

4 (7)

tehtud ning rahakaardid suunati tagasi saatjale (dtl 19-21). Kohus on eeltoodut arvestades

seisukohal, et aastate 2021-2023 talumistasu 233,94 eurot maksmise kohustus ei ole VÕS § 91 lg 7

järgi täidetud, sest kostja ei ole postiasutuselt raha vastu võtnud.

9. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 76 lg 2

sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse

tavasid ja praktikat. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik

ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta

õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse

täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. VÕS § 119 lg 2 sätestab, et võlausaldaja

vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta

põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt avaldas kostja tsiviilasjas nr 2-21-

15958 09.02.2023 esitatud määruskaebuses, et talumistasu võib tasuda postiteenuse vahendusel

rahakaardiga. Määruskaebuse dokumendis on kostja märkinud järgmist: „Samas, pangakonto info

puudumine ei takista avaldajal talumistasu maksmise kohustuse täitmist. Talumistasu saab avaldaja

tasuda näiteks sularaha üleandmisega puudutatud isikule, raha deponeerimisega notari juures,

postiasutuse vahendusel rahakaardiga (siinkohal märgib puudutatud isik, et avaldaja poolt väidetud

rahakaardiga tasumist avaldaja maakohtu menetluses ei tõendanud) vmt“ (dtl 151). Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-21-15958 menetlusosaline. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja

asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

VÕS § 6 lg-st 1 ja § 76 lg-st 2 tuleneb võlausaldajale keeld käituda kohustuse täitmisel

vastuoluliselt. Kui võlausaldaja annab võlgnikule mõista, et aktsepteerib kohustuse täitmist VÕS §

91 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval viisil, kuid jätab seejärel talle pakutud täitmise vastu võtmata,

on tegemist vastuolulise käitumisega. Kostja määruskaebusest tsiviilasjas nr 2-21-15958 nähtub, et

kostja pidas talumistasu maksmist võimalikuks ka postiasutuse vahendusel rahakaardiga.

Arvestades, et hageja oli nimetatud menetluses menetlusosaline, sai hageja pärast 09.02.2023 kostja

avaldatut arvestades eeldada, et kostja peab talumistasu tasumist rahakaardiga lubatavaks kohustuse

täitmise viisiks VÕS § 91 lg 7 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb hinnata, kas hageja 2023.a

talumistasu täitmise pakkumine rahakaardiga jõudis kostjani selliselt, et kostjal oli mõistlik

võimalus täitmisest teada saada ning täitmine vastu võtta; ning kas sellest sõltuvalt tekkis kostjal

VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivitus. Samuti tuleb eraldi hinnata 2021.a ja 2022.a rahakaartide

saatmist, mis toimus enne 09.02.2023 menetlusdokumendis väljendatud seisukohta.

10. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et 2023.a talumistasu tasumiseks saatis ta

28.09.2023 rahakaardi. Rahakaardi saatmist on hageja soovinud tõendada AS-i Eesti Post

28.09.2023 kviitungiga nr 731005 rahakaardi xxx kohta summas 77,98 eurot (dtl 17). Rahakaardi

kviitungist ja sellega koos olevast arvest nähtub järgmine teave: kaardi saajaks on G R, saatmise

aadressiks on xxx, kaart on vormistatud kell 12.37 ning sellel märgitud rahasumma on tasutud kell

12.38 (dtl 17). AS-i Eesti Post 11.11.2025 vastusest hageja päringule nähtub, et saajale on prinditud

saadetise saabumise paberteavitus 29.09.2023 kell 08.38 (dtl 121). Kohtu hinnangul on hageja

tõendanud rahakaardi saatmist G Rile saaja aadressiga xxx. Edasiseks tuleb hinnata, millal pidi

rahakaardi saabumisest teavitav teade tavapärastel asjaoludel jõudma saajani ning kas kostjal oli

mõistlik võimalus rahakaardi saabumisest teada saada ja see postkontoris välja võtta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see

on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. AS Eesti Post alates 01.09.2023 kehtivate finantsteenuste osutamise tüüptingimuste

5 (7)

(dtl-d 88-96) punkt 5.1 sätestab järgmises sõnastuses tingimusi: „5.1 Omniva poolt osutatavatele

finantsteenustele on kehtestatud alljärgnevad kvaliteedistandardid: Riigisisesed rahakaardid, mis on

vastu võetud eraisikult postkontoris – rahakaart on postkontoris väljamaksmiseks valmis rahakaardi

vastuvõtmise päeval. Riigisisesed rahakaardid, mis on vastu võetud juriidiliselt isikult nimekirja

alusel: rahakaart on postkontoris väljamaksmiseks valmis samal päeval, kui rahakaardi fail ning

rahakaartide üldsumma koos teenustasuga on laekunud Omniva arvelduskontole enne kella 15.00.

Kui vastuvõtmine toimub muul ajal, on rahakaart postkontoris väljamaksmiseks valmis sellele

järgneval tööpäeval. Western Union – vastavalt Western Unioni teenindusstandardile on

maksimaalseks sularaha siirde teostamise ajaks ette nähtud 10 (kümme) minutit, alates hetkest, mil

rahakaart on Western Unioni süsteemi sisestatud. Seejärel on see saajale võimalik sihtriigis välja

maksta. Maksete vahendus – maksed laekuvad juriidilise isiku arvelduskontole vastavalt lepingus

määratud tähtaegadele. Kui juriidilisel isikul ei ole lepingus määratud tähtaega, siis toimub

laekumine alates vastuvõtmise päevast 2 (kahe) tööpäeva jooksul. Lunatasu – maksed laekuvad

Lunasumma saajale alates vastuvõtmise päevast 2 (kahe) tööpäeva jooksul. Lunatasu teenuse

lepingu omanikule laekuvad lunasummad lepingus kokkulepitud tähtajal. Tüüptingimuste punkt 5.2

sätestab järgmises sõnastuses tingimust: „5.2 Saajat teavitatakse rahakaardi saabumisest

postkontorisse paberteatega, mis peab olema saajale kätte toimetatud hiljemalt rahakaardi

postkontorisse saabumise päevale järgneval tööpäeval (D+1), või elektroonilisel teel (SMS, e-kiri),

mis peab olema saajale edastatud rahakaardi vastuvõtmise päeval (D+0)“ (dtl 94).

AS-i Eesti Post osutatava rahakaardi teenuse puhul on rahakaardi saajal tavapärastel asjaoludel

võimalik teada saada järgmisel tööpäeval alates päevast, millal füüsilisest isikust rahakaardi saatja

selle postkontorile üle andis. Eeltoodu nähtub arvestades AS-i Eesti Post alates 01.09.2023

kehtivate finantsteenuste osutamise tüüptingimuste punktidest 5.1 ja 5.2. Seega pidi paberteade

rahakaardi postkontorisse saabumise kohta jõudma aadressile xxx hiljemalt 29.09.2023. Pooled ei

vaidle selle üle, et kostja elukoha aadress on xxx. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest,

mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada

saada.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole ta saanud teadet rahakaardi saatmise kohta.

Kohus arvestab, et 2023.a rahakaardi saatmine toimus pärast 09.02.2023 määruskaebuses avaldatut,

mille kohaselt pidas kostja talumistasu maksmist võimalikuks ka postiasutuse vahendusel

rahakaardiga. Sellises olukorras kannab kostja riski, et rahakaardi saabumisest teatav teade ei jõua

temani, sest kostja ise on esitanud seisukoha, mille alusel sai hageja lugeda rahakaardiga tasumist

lubatavaks täitmise viisiks. Kohus hindab, kas teade rahakaardi saatmise kohta jõudis kostja elu- või

asukohta ja kas tal oli tavapärastel asjaoludel mõistlik võimalus sellega tutvuda. Rahakaardi

saabumisest teatamine toimus avaliku postiteenuse kaudu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

elukoha aadress oli Pärnu mnt 479E, Tallinn. Eeltoodud postiteenuse kvaliteedistandarditest

tulenevalt tuleb lugeda, et rahakaardi saabumisest teatav paberteade pidi jõudma kostja aadressile

hiljemalt 29.09.2023 ning kostjal oli sellest ajast tavapärastel asjaoludel mõistlik võimalus

rahakaardi saabumisest teada saada ja see välja võtta. Kohus loeb seetõttu, et kostja on TsÜS § 69

lg 2 mõttes saanud 29.09.2023 kätte teate 28.09.2023 rahakaardi xxx summas 77,98 eurot

postkontorisse saabumise kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole 28.09.2023 rahakaardil xxx märgitud summat 77,98 eurot

postkontoris vastu võtnud. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 6 lg-st 1 ja § 76 lg-st 2 koosmõjus

tulenevalt sattunud 2023.a talumistasu maksmise kohustuse täitmise vastuvõtmisega

vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 mõistes.

11. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole vastuvõtuviivituses 2021.a ja 2022.a talumistasu

maksmise kohustuse täitmise vastuvõtmisega. 28.09.2021 rahakaardi xxx ja 27.09.2022 rahakaardi

xxx saatmise ajal ei olnud kostja avaldanud võimalike aktsepteeritavate täitmise viiside seas raha

tasumist posti teel. Seetõttu ei olnud hagejal nende rahakaartide saatmise ajal alust eeldada, et kostja

aktsepteerib kohustuse täitmise pakkumist VÕS § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval viisil.

6 (7)

Sellises olukorras ei saa kostjale ette heita vastuolulist käitumist, kui ta ei võta vastu rahakaardiga

pakutud täitmist. Kostja ei sattunud seetõttu VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivitusse 2021.a ja

2022.a talumistasu kohustuse täitmise vastuvõtmise osas.

12. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostjal puudub tulenevalt VÕS § 119 lg-st 2

õigus nõuda hagejalt täitemenetluses 2023.a talumistasu 77,98 eurot tasumist. Kohus rahuldab

seetõttu hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 031/2025/867 lubamatuks

77,98 euro ulatuses.

13. Hageja on taotlenud, et kohus määraks täitemenetluse kõik kulud kostja kanda. TMS § 221

lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2

sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või

kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 221 lg 4 sätestab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise õigusliku tagajärje ega sätesta eraldi

nõudeõiguse alust. Seega ei anna seadus võlgnikule õiguskaitset nõuda kohtult TMS § 221 lg 4

alusel täitemenetluse kulude jaotamist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse läbi vaatamata nõudes

jätta täitekulud kostja kanda.

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

15. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TMS § 48 lg 1 p 4 sätestab,

et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud

täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud

lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kui käesolev kohtuotsus jõustub, tuleb

kohtutäituril täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada ulatuses, milles kohus sundtäitmise

lubamatuks tunnistas. Eeltoodut arvestades ei ole kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik hagi

tagamise abinõu jõusse jätmine. Kohus tühistab 21.07.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise.

16. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)